metsik Enkidu. Sõbra surm ajendabki Gilgameshi otsima tarka Utnapithimi, kellelt loodab saada surematuse saladust. Tark viib Gilgameshi transsi ja räägib talle loo looduskatastroofist. Veeuputus näitab loodusnähtuste olulisust igas kultuuriloos. Lugu, mida on aastasadu jutustatud, räägib piiridest ja nende järgimisest (tuleb näidata kus jookseb piir ja anda edasi mnemotehnikat). Trooja sõja ajal kirjutatud eepos, Ilias, on säilinud peamiselt suulisel traditsioonil. Iliast hakati kirjutama ajal kui oli tekkinud harjumus sõjast, teos ise on väga verine ning näitab sõja kultuuri, mis sisaldab ka käitumiseetika tundmist (näiteks kuidas ümber käia tapetuga). Selle eetikakoodeksi vastu Iliase kangelane eksiski. Lohistades, oma sõbra tapnud, vastase kuninga poja laipa, enda järel ümber Trooja linna. Eeposes ongi välja toodud kaks vastandit Kleos ja Eleos. Esimene neist tähistab hiilgust või valgust, teine inimlikku halastust
Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. 2.3 "Ilias" kui ajalooallikas "Ilias" on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Üldiselt peetakse "Iliast" küllaltki autentseks tolle aja kirjelduseks, selles mõttes, et analoogilised sündmused võisid aset leida. Vahest kõige olulisem usaldust tekitav fakt on see, et eeposes on üksikasjalikult üles loetud, missugusest linnast kui palju sõjalaevu Troojasse saadeti, ja see langeb hästi kokku arheoloogiliste andmetega nimetatud linnade jõukusest. Tõsi, Homerose kirjeldus sisaldab ka palju üleloomulikku ja liialdusi, näiteks jumalate sekkumist võitlusse.
tekkimine, mida nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (näiteks paiaan Apolloni ehk kunstide ja muusika kaitsja kultuses ja ditüramb Dinonysise ehk veini- ja viljakusjumala kultuses) Selliste kultuslaulude kõrval olid üsna laialt levinud ka värsivormis perekonnalood ehk genealoogiad, mida õpiti pähe. Teise arhailise aja perioodi all mõistetakse aega, millest on pärit vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid. Sellisteks võib lugeda näiteks esimesi säilinud eeposi ,,Iliast" ja ,,Odüsseiat" (8. sajand eKr), mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos, kellelt on
Säilitamine Aleksandria raamatukogus (seal jagati 24 lauluks, originaalis sellist jaotust polnud). Üldiselt ka aja jooksul palju lisandusi/moonutusi. Samuti mõju hilisemale kirjandusele, näiteks Vergiliuse "Aeneis" (kahe eelnimetatud eepose süntees, vaste Rooma kirjanduses). 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Pani aluse panatenaiade pidustustele, kus muuhulgas esitati nii "Iliast" kui ka "Odüsseiat". Pidustustel oli ka võistlus uute laulude/eeposte autoritele, parimatele auhinnad. 20. Mis on ,,Homerose küsimus"? Kirjelda sellega seotud probleeme. Homerose küsimuseks nimetatakse Homerose identiteedi ja autorlusega seotud probleeme. Peamised teemad: Kes on Homeros? Kas ta üldse oli olemas (tema elust on vähe teada)? Uuritud on ka tema nime etümoloogiat (nt üks teooriatest: "homeros" kui sõjavangi üldnimetus?).
Kõigil juhtudel meenutagem ka seda, kui oluline oli teksti sõnum, ideed 19. sajandi koorimuusikas. Liialdades võiks öelda, et tähtsam kui heliteose kvaliteet ja uuenduslikkus (tuli ju arvestada harrastajatega) oli näiteks Goethe teksti laulmine või isamaaliste ideede väljendamine. Samal ajal oli endastmõistetev, et oratooriumi või kantaadi kuulajad tundsid 19. sajandil ülimalt hinnatud Shakespeare'i, Goethe jt teoseid või näiteks Homerose ,,Iliast", ,,Odüsseiat". Seetõttu ei pidanud helilooja vajalikuks anda oma suurvormis edasi terviklugu, vaid sageli koosneb suurvorm 10 üksikutest episoodidest ja terviku paneb kokku kuulaja ise. Eriti võiks siin mainida Berliozi, kes suuresti arvestas Pariisi intellektuaalide (sealhulgas muidugi ta ise) kirjandustundmisega, näit draamalikus sümfoonias ,,Romeo ja Julia" ning vokaalsümfoonilises suurteoses ,,Fausti needmine".
Teeba küklos koosneb järgmistest poeemidest: "Oidipodeia" (Oidipuse saatus), "Thebais" (sõjad Oidipuse poegade Eteoklese ja Polyneikese vahel, seitse Teeba vastu [22]), "Epigoonid" (Teeba teistkordne piiramine ja vallutamine surnud väepealike poegade poolt). Ka poeemid Heraklesest, Danaose tütardest danaiididest, argonautide retkest Kolchisesse jm. Küklilisi poeeme omistati eri autoritele. Vanim neist oli ilmselt "Thebais", ülejäänud loodi arvatavast pärast Iliast ja Odüsseiat. Aga mõne arvates on kõik poeemid vanemad kui I. ja O. Kompositsioonilt erinesid tunduvalt Homerose eepostest; puudus terviklik süzee, meenutasid mütoloogilist kroonikat või mütoloogilise kangelase biograafiat. Äratasid kaasajal suurt huvi, kuid hilisem kriitika ei pidanud neid kunstiliselt väärtuslikeks. Eepose paroodiad. Hilissugukondlikus ühiskonnas loodud heroiline eepos osutus klassiühiskonna kujunemise lõpupoole juba vananenud zanriks, mida hakati parodeerima.
Tema teine teos on ‘’Georgica’’ mis räägib põllutööst. Annab ülevaatliku pildi maailma kujutamisest, kuidas viinamarju jm kasvatada. Augustusel tuli mõte, et rahvast maale tagasi elama panna tulekski luuletada karjaeelust ja põllutöödest. Kõige mahukam teos on ‘’Aeneis’’ mille peategelaseks on Aeneas. Seda on nimetatud eepiliseks poeemiks ehk eeposeks. Sisuliselt on tegemist roomlaste eeposega. Koosneb 12 laulust. 6 tükki meenutavad Odüsseiast ja 6 Iliast. Aeneas on üks Trooja kaitsjatest kangelastest. Jõudes Kartaago alla räägib ta nende kuningale, et mis katsumustest ta läbi on tulnud. Ajalises järjekorras, alustades sellest, kuidas kreeklased Troojas möllasid. Jumalad annavad Aenesele korralduse, et ta võtaks oma kaaslased ja lahkuda Troojast, kuna talle oli antud uus ülesanne – rajada Rooma riik. Nad jõuavad laevadele ja jõuavad merele. Nüüd hakatakse purjetama Itaalia poole, et jumalate poolt antud ülesanne täita
annaabi.ee 
