Inimene ei omasta seda vitamiini oma seedekulglas ilma, et moodustuks kompleksühend sisemise vereloome faktoriga- Castle´i faktor. · Sünteesitakse mao limaskestas parietaalrakkudes. Kui inimene sööb aineid, milles sisaldub väline faktor, siis maos eraldub loomne valk vitamiinist, B12 läheb eraldi peensoolde, ka Castle faktor läheb peenoolde koos nõrega. · Sisemine+välimine faktor moodustavad kompleksi, mis seondub peensooles ileumis oma retspetoriga, saab imenduda ainult siis kompleksina. · Piirkond, kus retseptorid ileumis asuvad, on väga väike. · Pärast seondumist kompleks laguneb, B12 tungib limaskesta rakku, sealt edasi verre. · Kui kompleks ei moodustu, siis organism ei omasta B12. · Kroonilise mao limaskesta põletiku ehk gasrtiidi puhul ei teki hapet ega castle faktor. Kas siis, kui peensoole on eemaldatud. Sellest tuleb kehvveresus ehk aneemia.
Botulotoksiin on termolabiilne, hävib keetmisel 20 min jooksul. · Haavabotulism, imikute botulism ja toidust põhjustatud botulism 45.Botulismi ravi ja ennetuse põhimõtted . · Antitoksilise seerumi manustamine. · Sümptomaatiline ravi. 46.C. difficile poolt põhjustatud infektsioon. · Pseudomembranoosne koliit tekib patsientidel antibakteriaalse ravi (klindamütsiin- linkomütsiin, tsefalosporiinid, ampitsilliin,) kestel või järel. · Ileumis ja jämesooles tekivad fibriin ja mikroabstsessid. Roe on mitmesugune: vesine- limane-verine, haigel esinevad valusad kõhukrambid, tenesmid, leukotsütoos ja palavik. · Suremus on kuni 30%. 48.Treponema pallidum morfoloogia · Sale, vedrukujuline mikroorganism, · läbimõõt 0.15-0.2 m, pikkus 5-20 m. · Looked on regulaarsed, distants on 1-1.1 m, amplituud on umbes 0.3 m. · Viburid välise ja sisemise membraani vahel (periplasmaatilised). · Liikuv. 49
- kinnitusjoon kõhukelmeõõne tagaseinal on 15-20 cm pikkune põhjas peensoolele iseloomulikud Panethi rakud - algab keskjoonest vasakul II nimmelüli kõrgusel Koondlümfifolliikulid folliculi lymphatici aggregati - kulgeb põiki üle lülisamba alla paremale - Peyeri naastud ileumis kinnisti vastas olevas sooleseinas (2 - 20 cm, - lõpeb paremas niudeaugus articulatio sacroiliaca ees koguarv 20-40) Holotoopia - Solitaarfolliikuleid sooltorus kõikjal - meso- ja hypogastriumis Lihaskest - jejenum vasakul ülal
• N-rakke (toodavad neurotensiini) • I-rakke (toodavad CCK) • Enterokromafiinseid rakke (toodavad 5-HT) • Tüvirakke (kogu peensoole epiteel uueneb nädala jooksul) GALT GALT (gut-associated lymphoid tissue) on osa MALTist (mucosa- associated lymphoid tissue) Toiduga siseneb organismi mitmeid baktereid, viirusi ja toiduallergeene 25% soolelimaskestast moodustab immunokompetentne lümfikude (GALT) Ileumis GALTi teenistuses Peyeri naastud (lümfisõlmed) Peensoole motoorika • Küümus läbib peensoole 3-5 tunniga (hommikusöök lahkub ileumist, kui lõunasöök siseneb duodenumisse) • Läbimisaega mõjutab seeditava toidu koostis (süsivesikud→valgud→rasvad) • Segmentatsiooni ja peristaltikat kontrollib ENS (seedimisfaasis ülekaalus segmentatsiooni- ja pendelliigutused) • Ka hatud sisaldavad silelihaskiude ning kontraheeruvad rütmiliselt
seda ei juhtu laktoositalumatuse korral. Schillingi test imendumisfunktsiooni hindamiseks niudesooles. Siin manustatakse vereloome seesmist faktorit koos radioaktiivselt märgistatud 57Co- vitamiin B12. Kaks tundi hiljem manustatakse suu kaudu kobalamiini, mis peaks esile kutsuma radioaktiivselt märgistatud B12 väljutuse neerude kaudu ja kobalamiini puudujäägi kompenseerima. 57Co- kobalamiini väljutuse langus alla 6% isotoobi suu kaudu manustatud kogusest on tõendiks imendumishäiretest ileumis. Süljenäärmete talitluse hindamiseks kasutatakse järgnevaid mooduseid: A) sülje kogumine katsealuselt katseklaasi. See on lihtne, kuid ei võimalda hinnata sülje sekretsiooni kiirust. B) Katsealune loputab suu, kallutab pea ettepoole ja laseb süljel suunurgast välja tilkuda. See sobib süjle sekretsiooni kiiruse hindamiseks, kuna suu liigutustega süljenõristust ei mõjutata. C) Sülje kogumine süljenäärmest spetsiaalse kapsli abil, mis asetatakse vaakumi abil
tsütotoksilise aktiivsusega, mis seob end enterotsüütide hattudele ja tekitab hemorraagilist hüpersekretsiooni. Toksiin B on tugev tsütotoksiin, kahjustab tsütopaatilise efektiga sooles submukoosat. Kaks toksiini esinevad alati koos, kuid pole teada, missugune geneetiline regulatsioon neile toimib. Kliiniline pilt Pseudomembranoosne koliit tekib patsientidel antibakteriaalse ravi (klindamütsiin-linkomütsiin, tsefalosporiinid, ampitsilliin,) kestel või järel. Ileumis ja jämesooles tekivad fibriin ja mikroabstsessid. Roe on mitmesugune: vesine- limane-verine, haigel esinevad valusad kõhukrambid, tenesmid, leukotsütoos ja palavik. Suremus on kuni 30%. Ravi C. difficile on tundlik metronidasoolile ja vankomütsiinile. Raviks on oluline lõpetada eelnev kahjustav antibakteriaalne ravi ja alustada ravi vankomütsiini või metronidasooliga. Normaalse mikrofloora kolonisatsioonresistentuse
α: letaalne, fosfolipaas C, suurendab veresoone permeaablust, nekrotiseeriv. β: letaalne, nekrotiseeriv. ε: letaalne, permeaas. δ: hemolüsiin. ϊ: letaalne binaarne toksiin, nekrotiseeriv, ADP ribosülatsioon. θ: termo- ja hapnik-labiilne, tsütolüütiline. κ: kollagenaas, želatinaas, nekrotiseeriv. λ: proteaas. µ: hüaluronidaas. ν: desoksüribonukleaas, hemolüsiin, nekrotiseeriv. Enterotoksiin: muudab membraani permeaablust ileumis, on tsüto- ja enterotoksiline, superantigeen. Neuraminidaas: muudab rakupinna gangliosiidretseptoreid, soodustab tromboosi kapillaarides. Spoorid. C. tetani. • Spoorid. • Tetanospasmiin – termolabiilne neurotoksiin, mis blokeerib inhibeerivate neurotransmitterite (GABA) vabanemise sünapsis. • Tetanolüsiin – teadmata tähtsusega termostabiilne hemolüsiin. Haigused. C. perfringens • Pehmete kudede infektsioonid. Gaasgangreen.