moodustavad tähtsa osa ookeanide planktonist. Laias laastus jääb nende arvele kuni pool planeedi Maa primaarproduktsioonist. Teised, tsiliaadid, bodoniidid, foraminifeerid, etc. on olulised herbi- ja bakterivoorid maailmamere või mageveekogude ökosüsteemides. Kolmandad -- osad kinetoplastiidsed, apikompleksa, põhjustavad raskelt ravitavaid haigusi inimesel (malaaria, unitõbi). Eestis on protiste umbes 3000. rohevetikad– 690 mändvetikad– 27 ikkesvetikad– 680 silmviburvetikad– 160 eriviburvetikad– 12 ränivetikad – 940 punavetikad – 26 ruskvetikad – 58 pruunvetikad – 33 ainuraksed – 347 Rohevetiktaimed (Chlorophyta) Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Rohevetikate ehitus on võrreldes teiste vetikatega (puna- ja pruunvetikad) kõige mitmekesisem
Eestis on esindatud üks pruunvetika liik: põisadru. Esmase plastiidiga vetikad Kolm hõimkonda: 1. Hõimkond: punavetikad: umbes 4000 liiki maailmas, enamasti hulkraksed, reegline merevetikad, neil on suguline paljunemine, värvus roosakast mustjani. 2. Hõimkond: rohevetikad: (maismaataimede eellased) Maailmas 16000 liiki. Nad on kõikjal, neil on suguline paljunemine. Mõned liigid meenutavad teiste sugurakke (nad on viburitega) Alamliik: ikkesvetikad Maismaataimed Maismaataimed jagunevad sammaltaimed (domineerib haploidne elujärk), ülejäänud taimed (domineerib diploidne elujärk). Ülemineku vormiks on sõnajalgtaimed. Pärismaismaataimed on katteseemnetaimed ja paljaseemnetaimed. Loomad Käsnad Neil koed puuduvad Ülejäänud loomadel on koed ning need on jaotunud lootelehtedeks. Kahe lootelehega on ainuõõsed (radiaal sümmeetriaga (meduusid, korallid)) Kolme lootelehega: (enamasti kahekülgse sümmeetriaga) Saab jagada kaheks:
Meil väga sagedasti esinevates eutroofsetes järvedes on fütoplanktoni biomass tavaliselt 515 g/m 3, vee õitsemise ajal kuni 40 g/m3 Ligikaudsete hinnangute kohaselt on meil fütoplanktonirikkaid, tugeva veeõitsemisega järvi üle 25%, kogupindalaga 5544 ha. Fütoplanktoni liigiline koosseis on vaene vähetoitelistes järvedes, kus proovis on tavaliselt 1015 liiki. Seal domineerivad väikeserakulised rohe- ja sinivetikad, sageli ka koldvetikad, harvem ikkesvetikad. Järvede reziimi halvenemise, eriti eutrofeerumisega kaasneb oligo- ja mesotroofsetele vete iseloomulike liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide ning keriloomade osatähtsuse tõus. 2 Eesti järved olid 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel tugevalt mõjutatud väetistest ja farmireovetest, mis põhjustas kiiret eutrofeerumist. Kolhoosikorra lagunemisega soikus
tardsöötmete valmistamisel igasuguste bakterite jaoks. Rohevetikad. Jaotatakse kolmeks rühmaks. Väga laialt levinud. Nende hulgas on üherakulis liike, koloniaalseid ja hulkrakseid. Tõnäoliselt esineb nende hulgas sekundaarset üherakulisust: liike, mille esivanemad olid hulkraksed, kuid tänapäevaks evolutsioneerunud üherakuliseks. Ikkesvetikate hõimkond oleks polüfeneetiline hõimkond erinevate eelastega järeltulijatega rühm. Ikkesvetikad kitsas mõttes on u 10000 liiki, sugurakkudel pole viburit. Sageli on rakud väga erineva kujuga. Mändvetikad on hulkraksed ja viburitega sugurakud, suhteliselt sarnased maismaa taimedega. Inimesele toiduks kasutatakse mõningaid mereliike. Kui meres on palju rohevetikaid, siis viitab see vee tugevale toitainesisaldusele. Kui on magevees on palju rohevetikaid, siis viitab see vee puhtusele. Rohevetikad on maismaa eellased
ka mullal ja puutüvedel, rakud ühe tuumaga, pigmendiks klorofüll ja karotinoidid, varuained tärklis ja õli, paljunemine vegetatiivne, sugutu ja suguline, jagunevad kolme klassi: mändvetikad (tallus suur ja keerulise ehitusega, enamasti mageveekogudes, moodustavad puhmastikke, vegetatiivne paljunemine sigipungade või talluse tükkidega, sugulise paljunemise elundid paljurakulised, kõige kõrgemalt arenenud rohevetikad, elutsükkel haploidses faasis)., ikkesvetikad ja ...). RIIK CHROMALVEOLATA 4) Neelvetikad (vähe liike, jahedamates ja väiksema toidusisaldusega vetes, unikaalsed fotosünteesivad pigmendid, meioosi pole, mõned on heterotroofid, ). 5) Vaguviburvetiktaimed (umbes 4000 liiki, suurimaid vetikate hõimkondi, soojades meredes fütoplanktonina, mõned toodavad ohtlikke toksiine, meioosi pole, tüüpiline mitoos puudub, dna meenutab natuke baktereid). ALAMRIIK ESIVIBURLASED (plastiid punavetikast)
või veidi üle, Eesti jõgedes varieerub pH enamasti 7,3-8,0. · Organismid jagunevad taluvuse seisukohalt vee pH-sse: eurüioonsed: taluvad suuri pH kõikumisi; 1 stenoioonsed: ei talu suuri pH kõikumisi; · Organismid jagunevad suhtumiselt vee pH-sse: alkalifiilid - aluselise vee lembesed (mändvetikad); atsidofiilid - happelise vee lembesed (ikkesvetikad). · · II. Biootilised. 1. Troofilised seosed (autotroofidàfütofaagidzoofaagid) 2. Konkurents (kasutatakse üht ja sama vähest ressurssi) 3. Sümbioos (nt kiirloom ja vetikas- eri liikide vastastikku kasulik kooselu) · Zooplanktoni (ZP) võrdlus · MERES ja MAGEVEES · 1. Liigiline mitmekesisus suur traalidega (Henseni traal, Bongo · 2
Kahekihilise rakukesta väliskihti ladestub sageli lupja. * Tallus on diferentseerunud peateljeks ja sellelt männasjalt asetsevateks külgharudeks. Tallus kasvab tipmiselt, kiirdraku pooldumise tulemusena. Sõlmeosas on kõige alumisteks elementideks 7-8 männasjalt asetsevat pikka rakku, mida nim ka ,,lehtedeks". Samas paiknevad ka sugulise paljunemise organid. * Esineb vegetatiivne paljunemisviis. Selleks tekkivad varre alumise osa sõlmedes spetsiaalsed sigipungad. (Botaanika II) HK IKKESVETIKAD * Neid on umbes 5000 liiki. Nad esinevad magevees ja mõningad ka aerobiontselt. * Siia kuuluvad ühetuumalised vetikad, mille arenemistsüklis puuduvad täielikult viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine, mida nim konjugatsiooniks. Kuid mõningatel juhtudel piirdub paljunemine ainult rakkude pooldumisega. * Rakukest ehitus on varieeruv. * Enamik ikkesvetikates on üherakulised või koloonialised organismid, niitjaid on suhteliselt vähe. (Botaanika II) 3
Välisel sarnaneb risoomiga, millel on lisajuured ja suured lehed. Tallus on otsekui hiidrakk ühtse protoplasti ja paljude tuumade ning kromatofooridega. Talluses puuduvad vaheseinad, kuid esinevad tselluloosist tuginiidid. Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on isogaamne. Kogu elutsükkel möödub diploidses faasis. Meioos toimub enne isogameetide moodustumist. II- klass ikkesvetikad- Conjugatophyceae. Tallus on paljurakuline niitjas või üherakuline, ilma viburiteta. Suguline paljunemine toimub kojugatsiooni teel. Zoospoorid ja gameedid puuduvad. Kreemvetikas- palju liike mageveekogudes – jõgedes, tiikides, järvedes ja laugastes. Niitjas tallus koosneb ühest rakkude reast. Kromatofoore on rakus 1-2, nad paiknevad seinmises tsütoplasmakihis. Kromatofoorid on pürenoididega, spiraalselt keerdunud lindid, sageli täkiliste servadega
tallus. Välisel sarnaneb risoomiga, millel on lisajuured ja suured lehed. Tallus on otsekui hiidrakk ühtse protoplasti ja paljude tuumade ning kromatofooridega. Talluses puuduvad vaheseinad, kuid esinevad tselluloosist tuginiidid. Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on isogaamne. Kogu elutsükkel möödub diploidses faasis. Meioos toimub enne isogameetide moodustumist. II- klass ikkesvetikad- Conjugatophyceae. Tallus on paljurakuline niitjas või üherakuline, ilma viburiteta. Suguline paljunemine toimub kojugatsiooni teel. Zoospoorid ja gameedid puuduvad. Kreemvetikas- palju liike mageveekogudes jõgedes, tiikides, järvedes ja laugastes. Niitjas tallus koosneb ühest rakkude reast. Kromatofoore on rakus 1-2, nad paiknevad seinmises tsütoplasmakihis. Kromatofoorid on pürenoididega, spiraalselt keerdunud lindid, sageli täkiliste servadega
tallus. Välisel sarnaneb risoomiga, millel on lisajuured ja suured lehed. Tallus on otsekui hiidrakk ühtse protoplasti ja paljude tuumade ning kromatofooridega. Talluses puuduvad vaheseinad, kuid esinevad tselluloosist tuginiidid. Sugutu paljunemine puudub, vahel esineb vegetatiivne paljunemine talluse tükkide abil. Suguline paljunemine on isogaamne. Kogu elutsükkel möödub diploidses faasis. Meioos toimub enne isogameetide moodustumist. II- klass ikkesvetikad- Conjugatophyceae. Tallus on paljurakuline niitjas või üherakuline, ilma viburiteta. Suguline paljunemine toimub kojugatsiooni teel. Zoospoorid ja gameedid puuduvad. Kreemvetikas- palju liike mageveekogudes jõgedes, tiikides, järvedes ja laugastes. Niitjas tallus koosneb ühest rakkude reast. Kromatofoore on rakus 1-2, nad paiknevad seinmises tsütoplasmakihis. Kromatofoorid on pürenoididega, spiraalselt keerdunud lindid, sageli täkiliste servadega
annaabi.ee 
