Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

III loeng ja seminar (0)

1 Hindamata
Punktid

III loeng ja seminar 



III ÕIGUSSUHE
õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe Vähe suhteid on õigusteta reguleerimata (näiteks sõprus). Ühiskond on tähtis sõna, sest
väljaspool ühiskonda on ka suhteid (näiteks gravitatsioonisuhe) Õigussuhte elemendid: → subjektid ehk isikud (sünisinüümid)
→ objekt
→ sisu Subjektid
juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigussubjekt
Subjekt on loodud õigusega Isik füüsiline isik                        juriidiline isik ehk inimene                          -  ajalooline kuulumine - fiktsiooniteooria
- sihtvara teooria
- huviteooria Ajalooline kuulumine -  Inimesed kogunesid ja avastasid et tore on koguneda, Rooma
linn-riigis arvati et inimeste kooslust võiks ka kuidagi sõnastada/tähistada
Fiktsiooniteooria - Juriidiline isik on fiktsioon ehk ettekujutus. Lahus füüsilisest isikust ei
eksisteeri
Sihtvara teooria - Juriidiline isik on eesmärgistatud vara
Huviteooria - Juriidilisel isikul on eraldiseisvad huvid Füüsiliselt on olemas ainult inimene, kõik muu on õiguslik nähtus Objekt
objekt - see millele õigussuhe on suunatud → laenusuhe objektiks on raha
→ müügisuhte objektiks on kaup ja raha
→ NB! mõnedes õigussuhetes võib olla kaks __________________________________________objekti


Sisu
sisu - õigussuhtest tekkivad õigused ja kohustused Õigussuhte sisu tekib juriidilisest faktist juriidiline fakt - õiguslikku tähendust omav fakt, jaguneb kaheks sündmus ja tegu näited → aknaklaasi puruks viskamine sündmus - inimestest sõltumatu näited → puu kukub auto peale tegu - inim tahtest sõltuv
subjektiivne õigus - konkreetsele subjektile ehk isikule kehtiv õigus
objektiivne õigus - õigusnormid
positiivne õigus - (mingil hetkel) kehtiv õigus
juriidiline kohustus - õiguslik kohustus Õigussuhtes on alati kaks poolt ja mitte rohkem. Õigustatud ja kohustatud näited → Võlausaldaja andis 100 euri laenu kahele võlgnikule, nende osakohustus on 50 euri → Võlausaldaja andis 100 euri kahele võlgnikule, üks võlgnik peab tagasi maksma kogusumma ehk 100 eur, see on solidaarne kohustus. See kes maksis täis osa saab
teiselt nõuda 50 euri, regressi nõudlus. Käendus on solidaarne kohustus ja on kirjas lepingus või seaduses Õpetaja soovib käändustest eemale hoida ja olla valvas sõna ,,solidaarsuse´' suhtes :)) § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti
õigusvastastest tegudest. Paragrahv on juriidilise isiku kohta. Tsiviilõigus on reguleerimisese, mis reguleerib varalised
suhted aga ka isiklikut mittevaralised suhted poolte võrdsuse reeguleerimismeetodi abil.
Seadus on Riigikogu poolt vastuvõetud seadusakt Tehingu - toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku
tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed.
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.


Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku
tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
Toiming - õigusliku tähendusega õiguspärane tegu, ei pruugi olla tahteavaldus näited → luuletamine → maalimine
→ looming Tehing - õigusliku tähendusega õiguspärane tegu koos tahteavaldus
Leping - õigusliku tähendusega õiguspärane koos mitme osapoole tahteavaldusega,
kokkulepe ja leping on sünonüümid näited → laenuleping ühekülgne tehing - kohustatud isik ühel poolel (näiteks laen) näited → testament mitmekülgne tehing - kohustatud isikud mõlemal poolel
reaalne leping - muutub kehtivaks selle lepingu üleandmisega
konsensuaalne leping - muutub kehtivaks selle lepingu kokkulepetega KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA 1. Kirjuta kaasuse tekstist välja subjekt NB! Kehtib juurdemõtlemise keeld 2. Tuvastada õigussuhte objekt NB! Võib olla mitu subjekti 3. Teostada subjektide kontroll. Kui kahte poolt ei ole ei ole ka subjekte NB! Subjektide liigid pähe 4. Subjektide olemasolu korral tuvastada õigussuhte sise NB! Iga objekti suhtes peab olema üks suhe 5. Õigusjärgluse korral tuvastada ka abstraktsiooniprintsiip Näidiskaasus
11. klassi õpilane Rein lõhub Tallinna 21. Kooli akna. Kes hüvitab kahju? ISIKUD E SUBJEKTID Isik Füüsiline isik                       Juriidiline isik isik e subjekt - õiguste ja kohustuste kandja Subjektid on ja saavad olla õigused, objektid ei ole § 7. Füüsilise isiku õigusvõime (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.


(3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.
III loeng ja seminar #1 III loeng ja seminar #2 III loeng ja seminar #3 III loeng ja seminar #4
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor km624 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tsiviilõigus
3
pdf

Tsiviilõigus

Õigus on kehtestatud riigi poolt. Moraal on kehtestatud inimeste poolt. Tava on pikema ajaline käitumine. Õiglus on defineerimata. Õigus jaguneb kaheks, sest eraõiguses on erinevad põhimõtted kui avalikus õiguses. Huviteooria puudus, too näide-asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto). esimene lõige (lg)-üldine reegel teine, kolmas, neljas-täpsustus punktid (p)-loetelu lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Seaduse nimedel on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti. Seaduse tõlgendamine: Grammatiline-lähtub sõnade tähendusest, suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõi

Tsiviilõiguse üldosa
Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt
33
docx

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

­ nad on tähtsuse järjekorras Miks on PS kõige tähtsam? ­ sest see on vastu võetud rahva poolt - !!! Kas kohtupraktika on õiguallikas? Kohtupraktikaga arvestatakse, aga tegelikult ei pea. - Miks arvestatakse? Seadus on üldine, ainult kohtus selgub, mis on tava ja sellepärast on mõtekas seda praktikat tunda. - Miks on seadus liiga üldine? Ei ole võimalik kõike ette kirjutada ega tohikski, sest see on piirang, eraõiguses on aga kõik lubatud. 2. Loeng Tsiviilõiguse ajalooline areng, ajaloolised allikad Prantsuse tsiviilkoodeks ­ Code Civile (1800 algus) - Romaani õigusperekond Saksa tsiviilseadused ­ BGB ­ Germaani õigusperekond Eesti ajaloolised õigusallikad: - Balti eraseadus - Tsiviilseadustiku eelnõu, NB! See ei ole allikas - Vene NFSV tsiviilkoodeks (Vene Föderatisoon) - Eesti NSV tsiviilkoodeks, (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, 1992 (TSÜS) NB

Tsiviilõiguse üldosa
Tsiviilõiguse eksami konspekt
10
doc

Tsiviilõiguse eksami konspekt

TSÜS eksam 25.01.2011 Mis on "õigus" Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadus

Õigusõpetus
KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
27
doc

KONSPEKT - TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng ­ seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus ­ filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus ­ käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) ­ netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa jumala hukkamõi

Tsiviilõigus
Õiguse eksam
16
doc

Õiguse eksam

1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise – t

Eesti õiguskord
Tsiviilõiguse üldosa konspekt
18
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide vaheline, koordi

Tsiviilõiguse üldosa
Tsiviilõiguse Üldosa
50
docx

Tsiviilõiguse Üldosa

Jätab nõude rahuldamata, sest see on kujunenud nende vahel tavaks. Kohtupraktika ei ole õigusallikas aga de facto sellega arvestatakse. Praktikas seda arvestatakse, sest järgmisel sarnasel korral on tõenäoline, et kohus lahendab olukorra samamoodi. Miks tava on õigusallikas, aga kohtupraktika ei ole? 1) Sest õigusega pole võimalik kõike reguleerida 2) Sest mandrieuroopa õigussüsteemis pole kohtupraktika õigusallikas. II LOENG Õigusjärglus: (ladina keeles) - õiguste üleminek ühelt inimeselt teisele. Üle lähevad osad õigused või kõik õigused. Succesio universalis –kõik õigused lähevad üle.(pärimine) successio universalis -- üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus Miks meil on kaks õigussüsteemi?  Üks võttis rooma õiguse üle (retseptsioon) , teine mitte. Mis anglo-ameerika on common law?  Common law- üldine õigus

Tsiviilõiguse üldosa
Tsiviilseadustiku üldosa seadus-TsÜS-
42
docx

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)

Tsiviilõiguse üldosa TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1. Loeng ÜLDMÕISTED Õigus – riik – riigi poolt kehtestatud õigusnormide kogum, mille täitmine tagatakse riigi sunniga. Moraal – inimene – arusaam õigest käitumisest, moraal võib olla õigus vastane (kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata

Tsiviilõiguse üldosa




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun