ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Looming · "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962) · "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud: Mana 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968) · "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) · "Klaasmaastikud" (1971) · "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976) · "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980) · "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986)
aastal "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" eessammujaid. Aini luule iseloom Kirjandusüldsus õppis Ain Kaalepit tundma kui mitmekülgset filoloogi ja sügavat mõtlejat, kelle klassikatõlgendused köitsid mõttesügavuse ja laiahaardelisusega. Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule. Näited loomingust "Aomaastikud" "Samarkandi vihik" "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" "Järvemaastikud" "Mäe veri" "Klaasmaastikud" "Paani surm ja teisi luuletusi" "Peegelmaastikud" "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" "Maavallast ja maailmakirjandusest" "Minu silmad ja sinu silmad" "Kolm Lydiat" "Haukamaa laulu'" "Jumalatosin" "Muusad ja maastikud. "Antillide luulet" "Austraalia novelle" "Caspar Hauser ehk Südameleigus" "El Greco" "Ikke all" tunnustused Click to edit Master text styles
Aga kuidas on lood kirjandusega tänapäeval , kus on olemas arvutid ja Internett? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti. Esiteks inimesed kes ei külasta Internetti iga päevaselt, loevad palju rohkem kirjandust, aga need kelle jaoks on arvutid kõige tähtsamad ei huvitu raamatutest üldse. Tänapäeval ei pea isegi kohustuslikku kirjandust läbi lugema, sest arvutist saab võtta kokkuvõtteid. Postimees: ,,Kummaline on mõeldagi, et selline iidamast aadamast asi nagu raamat, peab arvestama muutunud maailmaga ja sobituma elektroonilise meedia võrgulise maailmaga. Külastades iga päevaselt Jõhvi Keskraamatukogu võin väita, et noori inimesi jääb raamatukogueds aina vähemaks, rohkem käivad nad seal Interneti kasutamise eesmärgil. Lugemine annab inimestele palju uusi teadmisi ja tarkus, ning häi õpetussõnu. Mulle meeldib raamatuid lugedes välja noppida kõige huvitavamaid tsitaate, et neid hiljem kasutada oma kirjandites
Kuritegevuse mõju inimesele ja ühiskonnale. Piiblilugudes on seik, kus Aadama ja Eeva poeg Kain tappab kadedusest oma venna Aabeli.Jahve pagendas Kaini selle teo eest ning lõpuks ta ka sureb läbi õnnetuse.See näitab , et kuritegevus on levinud juba iidamast-aadamast.Kuidas tänapäeval inimesed kuritegusid tõlgendavad ja millised on tagajärjed? Iga inimene on ainulaadne isiksus.Samamoodi on tal ka vajadused, mille rahuldamiseks teeb inimene tööd.Toit, elupaik, riided, raha, haridus-kõigel sellel on oluline roll, et inimene saaks edukalt elatud ja täita oma unistusi.Selle nimel on inimesed võimelised tegema kõike, isegi tapma, varastama, petma ja röövima.Nende ajendiks on tavaliselt soov kiiresti rikastuda ja näha
Soneti piirid ei ole reeglites. Tegu on sonetiga täpselt nii kaua, kuni lugeja seda tajub. Lisaks on Kaalep tõlkinud vanaegiptuse keelest võru keelde luuletusi. Kuna ta on kirjutanud mitmeid arvustusi võrukeelsele kirjandusele, siis peetakse Kaalepit ka ugandi keele hoidjaks. Looming: · "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962). ( Luulekogus on avaldatud esimene eestikeelne hispaania romanss). · "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud Manas 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968) · "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) · "Klaasmaastikud" (1971). (Teoses ,,Viis oodi" esitab Kaalep viis erinevat antiikvormi ja kasutab heksameetriga vahelduvat mõõtu). · "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976) · "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980)
on n.ö. ühes katlas. Kreeka-Eesti Uue Testamendi õppesõnastikus antakse sõnale topos samuti palju tähendusi-vasteid: koht, paik; ruum; koht raamatus; istekoht; seisund, amet; võimalus, juhus, ajend; sadam. [Lepajõe, M., 2002, lk. 102] Olukord pole siingi parem. Sõna khora ei esine ilmselt Uues Testamendis, seepärast see puudub ka eespoolnimetatud õppesõnastikus. Aeg Sõna ,,aeg" on eesti keeles vist juba iidamast-aadamast. Aeg ja ajalugu , kuid kus on ruum ja ruumilugu? Füüsikud kõnelevad aegruumist ja mõni ütleb, et aega ei ole üldsegi olemas. Loogiline on, et kui sõna on (eriti vana sõna), on ka sõnale vastavat sisu või ollust. Piibelgi ütleb ja hoiatab: ,,Pidage aega kalliks!" ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 10 Aeg on olemas juba selle pärast, et keel on olemas. Me kasutame keeleski ju vorme,
Brechtilik tee ,,Polkovniku leses" ja ka Ain Kaalepil. Artur Alliksaare (Nimetu saar (1966) - mudeldava tendentsiga). Mudeldraama mudeldav tendents, mis proovib korraga haarata väga paljut, tekib soov öelda elu kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Selle aja draamakirjanik valis mingi alusteksti, töötles seda ja valmis teise tekti tõmmisena näidend. Kaalep võttis Piibli aluseks. Nõukogude ajal ei võinud Piibli esiletõstmisena näida tekst. Ain Kaalepi (,,Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (1967) - tüstoopia klassikaline näide). Mati Unt (esimene tähelepanuväärseim näidend ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) kohtuvad suured alustekstid, mida selle aja kirjanikud armastasid kasutada (Phaethon antiikmütoloogiast) ja teisalt tekkiva noortekultuuri märgid laulsid kaasaegset Eesti luulet. Paul-Eerik Rummo (Tuhkatriinumäng (1969) läbimurre. Skandaalid. Pseudopus
lõpus 70ndate alguses. Esimene periood on piiritletud 60ndate tagumise poolege. Kui kaks allperiood kokku võtta, siis tundub, et Eesti draamaajaloos on see üks parimaid perioode üldse, mis on olnud. Kui pidada silmas, et draama muutub kollektiivseks, siis on seal midagi enamat. On mitu olulist autorit ja uuendus hakkab mõjutama ka kultuuripilti laiemalt. Juhan Smuul Artur Alliksaar o 1966 Nimetu saar Ain Kaalep o 1967 Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator Mati Und o 1968 Phaethon, Päikese poeg Kui vaadata teatriuuenduse klassikalist avaldusmikuju, siis ideoloogia kuulutuab pigem seda, et klassikaline draamatekst kaob ära. Valmisteksti lammutamise tendents tekitab küsimusi. Samas aga on ka taustade mõttes seoseid. Kui vaadata uuenduse varasemat poolt, siis üks varasemaid taustautorieid on Bertolt Brecht. Ain Kaalepile meeldis ta väga. See uuendus Eesti draamas brechtilikult edasi ei lähe
Suur ambitsioon taga. Tinglikus ja eluvaade saavad kokku. Müütilise aardega tekste iseloomulik, mütoloogiline kese tugev. Laine lahti Artur Alliksaarest. Enda loomingu kese jääb luulesse, aga 66. aastal "Nimetu saar" avalöögi teeb. Seda tüüpi näidendeid hakkab tulema. Seda loetud mitut moodi, ei ole samasugust tulevärki nagu luules, aga mingid ühisosad tulevad. Selge, et pole realistlik draama. Loetud kui antiutoopiat. Ilmekam näide Ain Kaalepi "Iidamast ja Aadamast e Antimantikulaator" 1967. Düstoopiline mudel selge. Ühiskondlik, varjatud-poliitiline kiht olemas. Samas kasutatakse Piibli tekste ära ja antakse suurem mõõde asjale. Kaalepi näidendite puhul võib silma torgata, et Brechti mõju olemas, brechtilikkus sobib Kaalepile rohkem kui mõnele teisele. Mati Unti Phaeton, Päikese poeg 1968 ei saa pööraseks teatrisündmuseks, aga mingi sissejuhatus teistmoodi draamasse siiski saab tehtud. Selle lavastab peanäidejuht Kaarel Ird ise
annaabi.ee 
