LAGEDI KOOL Risto Tõldsep EESTI NEGATIIVSE IIBE PÕHJUSED Lühireferaat Õpetaja: Pille Türner Lagedi 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Negatiivse iibe põhjused Eestis.............................................................................. 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 6 2 Sissejuhatus Iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul.1 Eesti riigi üheks suureks probleemiks on iive. See on juba 18 aastat olnud negati...
kaugele maha. Tegemist on rahvaarvult väga suure riigiga. (India) India rahvastiku muutus miljardites 1.8 1.6 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 Joonis 1 India rahvaarv on 1950 ja 2050 aasta vahel palju tõusnud (vaata ka Joonis1). 1950 ja tänapäeva vahel on kasvutempo olnud nagu mujalgi arengumaades väga kiire. Tulevikus hakkab see juba pisut langema, kuna sündide arv on juba langemas. India iive on positiivne. See on 1.51%. Enamuse iibest moodustavad sünnid. Rändesaldo on suhteliselt 0 lähedane. Paljud rändavad Indiast arenenumatesse maadesse, kuid samuti rännatakse palju ka vähemarenenud maadest Indiasse. Samuti paljud, kes kord on välja rännanud lähevad Indiasse tagasi. (International Data Base) Sündimuse üldkordaja on aastate lõikes langemas. Viimase 20 aasta jooksul on see langenud 9 võrra. Järjest kiiremat langust ennustatakse ka tulevikuks. Aastal 1994 oli sünde 1000 elaniku kohta 29
Kõige suuremad erinevused valitsesid suremuses vigastuste, liiklusõnnetuste jms tõttu. Naiste tervena elatud elu ületab märgatavalt meeste tervena elatud eluaastaid. 2. Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis Enne 1990ndaid oli Baltimaades sarnane sotsiaalne ja rahvastiku struktuur. Iive oli positiivne, suur sisserändamine Nõukogude Liidu aladelt. 1990ndate alguses toimusid äkilised muutused. Uued ühiskondlikud standardid, struktuurid ja väärtused. Positiivsest iibest sai negatiivne. Eestis oli lühiajaline sündimuse tõus, võibolla ettevõtete lapsetoetuste tõttu. Oli vaesus, hüperinflatsioon ja tarbekaupu nappus. Eluiga vähenes, oli tööpuudus, venelased naasid kodumaale. 3. Geograafilised erinevused suremuses ja elueas Sotsiaal-majanduslik areng sotsiaalne ja majanduslik areng. Repressioon surveavaldus, mahasurumine 1990ndate keskpaigaks on meeste kõrge suremus vähenenud. Balti riikides on meeste ja naiste
park, Toila-Oru park ja Päite pank. 3. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Toila vallas elab kokku 2161 inimest. Valla kaks suuremat asulat on Toila ja Voka, kuhu on koondunud ka enamik valla rahvastikust(joonis 3). Suuremaid külasid on vallas 6. need asuvad enamasti suuremate keskuste ümbruses. Valla rahvaarv on viimase viie aasta jooksul näidanud vähenemistrendi(joonis 2). Toila valla rahvastikuarv järgib üldist Eesti vähenemistrendi, mis on põhjustatud negatiivsest iibest ja väljarändest. 4 Joonis 2 Joonis 3 5 4. Maa, maakasutus Toila vallas on umbes pool valla pindalast talude ja ettevõtete käes. Sellest umbes kolmveerand on haritav maa. Ülejäänud ala on karja- või rohumaadena. Toila valla territooriumil laiub Eesti suurima soostiku - Puhatu – põhjaosa. 4.1. Maastik
Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0. Pea 50 % valla elanikest elab kolmes külas (Koonga, Lõpe ja Oidrema). Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Koonga valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised 60,35 %, tööeast nooremad 17,15 % ja pensioniealised 22,51 %. 3. (Loodus)ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine 30.11.2010.a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1836 katastriüksust pindalaga 37731,5 ha, mis moodustab 86 % Koonga valla üldpindalast. Valla pind on üldiselt väga madal, enamas ulatuses 13-25 m kõrgusel üle merepinna, kerkides ainult üksikuis kohtades 40 meetrini. Koonga
olukorda tööturul. Kui need tegurid oleks võimalik ümber korraldada, siis saaksime alles rääkida sellest, et venelane on eestlasega tööturul samas positsioonis. 5. Sotsiaalse ja majandusliku integratsiooni hetkeolukord Tööturu seisukohalt iseloomustab hetkeolukorda hõivatute kahanemine enam kui 250000 isiku võrra, mis on tingitud nii siirdeperioodile iseloomulikust majanduse langusest kui ka negatiivsest loomulikust iibest ja rändesaldost põhjustatud rahvaarvu kahanemisest (RIP 2008-2013, lk 156). Majandusliku heaolu ja sissetulekute koha pealt on eestlaste ja venelaste seis võrdlemisi erinev, millest saab ka eeldada, et sissetulekud peegeldavad sarnaseid erinevusi. TÜ majandusteaduskonnas tehtud analüüs eestlaste ja mitte-eestlaste palgavahedest aastatel 1989-2005 näitab, et põhjendamata palgavahe etniliste gruppide vahel tekkis Eestis 1990te
Kõrge massitarbimise periood – suurenev tööstuslikustumine, kiireltarenev teenindussektor. Rikaste riikide eelispositsioon tulenevad... ...traditsioonide ja eelarvamuste hävitamisest, ratsionaalse ja moodse arendamisest ...majanduslikust ekspertiisist ja ressurssidest, et finantsnõu anda ...vastastikusest kasust vabaturuäri laiendamisel, tegutsedes ka vaestes riikides, et anda tööd vaesemates riikides ...madalast iibest, oskustest pereplaneerimisel Bretton Woodsi institutsioonid 1944 Rahvusvaheline valuutafond (IMF) Maailmapank (WB) Üldine Tolli ja Kaubanduslepe (1947) -- Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) 1995 Loodi rahvusvahelise rahandussüsteemi reguleerimiseks, algselt sõtta haaratud lääneriikide turgutamiseks vastusena sõjaeelsetele ja sõjaga seotud probleemidele, sh kommunistlike revolutsioonide vältimiseks.
1940. aastal elas Eesti praegustes piirides siiski juba 1 054 400 inimest. Ja see oli peaaegu eranditult põlisrahvastik. Põlisrahvastiku arvukus oli suurem kui kunagi varem ja XX sajandil see enam nii kõrgeks ei saanudki. Loomuliku demograafilise kriisi kõrval tabasid Eesti rahvastikku seejärel ka muud kriisid. Teise Maailmasõja ja küüditamise tagajärjel kaotas Eesti põlisrahvastik 200 000 inimest, rääkimata kogu nende aastate loomulikust iibest. Suhteliselt on need inimkaotused suurimate hulgas Euroopas, ainult juudid ja lätlased kaotasid veel suurema osa rahvastikust. Demograafiline siire oli Eestis kaugele edenenud ja rahvaarvu kasv aeglaseks jäänud. Tõsi, Eestisse pöördus tagasi palju nn. ida-eestlasi, varem Venemaale väljarännanuid ja küüditatuid. Tänu nendele ja suremuse edasisele langusele kasvas põlisrahva arvukus siiski uuesti ja lähenes 1991. aastal jälle 1 miljonile
Indiviidide otsus, kas pakkuda turul tööjõudu või mitte, sõltub sellest, missugused on reaalpalga ja vaba aja piirkasulikkused. Kui vaba aja piirkasulikkus on suurem, siis ei ole inimesed nõus tegema ühtegi lisatundi. Tööjõu pakkumine väljendab seost pakutava koguse ja tööjõu hinna vahel. Tööjõu pakkumisele avaldavad mõju järgmised tegurid: 1) Riigi rahvaarv. Rahvaarv sõltub elanikkonna loomulikust iibest ja immigratsioonist. 2) Riigi elanike vanuseline struktuur, st. kui palju on antud riigis töövõimelises eas elanikke. 3) Riigi tööhõive tase, mis näitab kui suur osa antud riigi töövõimelises eas inimestest töötab. 4) Töötatud aeg. Kuna Eestis on palgatase suhteliselt madal, siis töötab tänapäeval suur osa inimestest normaalsest tööajast rohkem. Samuti vähendab suhteliselt varajane pensioniiga tööjõu pakkumist.
aga välja kasvama just sellest ühiskonnast, siis ja praegu. · Inimökoloogia (19.-20.saj) eelkäija igasugune õigusloome peab teenima enda rahva huve. Õigust ja seadusi tuleks luua selle riigi poolt, millise ühiskonna jaoks seda luuakse. Seaduste kohandamine erinevate ühiskondadega ei ole õige. Siis on kõige paremini tabatud rahva vaimu ja loodud just selle rahva jaoks. Oleneb kliimast, rahvastiku rändest, mulla viljakusest, iibest ja ka ühiskonna geograafilisest paiknemisest. Olenevalt piirkonnast tema arvates vajatakse erinevaid seadusi. Põhja pool on tegusamad ja tervemad inimesed, ning nemad saavad oma asjadega võib olla ka iseseisvalt hakkama. Lõuna poolseid inimesi uinutab soe kliima ja nende mõttetegevus ei ole nii ergas. Neile oleks seadusi vaja, kuidas neid korrale kutsuda. Tema leidis, et seal kus on iibe probleemid, annab seadustega seda reguleerida ja tal oli õigus.
annaabi.ee 
