Ta sundis Adelbertust seda kõike pealt vaatama, piinas ja näljutas ka teda. Kui Ermegunde oli surnud, andis Cristian mungale valida ta kas müürib ta elusalt koos naise laibaga seina sisse või laseb tal minna, aga alles pärast seda, kui Adelbertus rüvetab tema naise laipa ja Unterrainer seda pealt vaatab. Ta pidas oma sõna, olles ilmselt kindel, et Adelbertus ei julge sellest kellelegi rääkida. Munk jõudis elusana, kuid hullununa kloostrisse tagasi. Ta lõikas ise ära selle ihuliikme, mis oli ta kiusatusse ja pattu viinud, ta ei suutnud enam päevagi elada teadmisega mida ta sellega oli teinud ega kujutanud ette, et peab sellega astuma kõrgema kohtu ette. Ta suri verekaotusesse, aga enne seda jõudis siiski prior Helmichiusele pihtida. Prior, kes ei tahtnud kloostrit halba valgusesse seada, vaikis juhtunu maha. Ta laskis liikvele jutu, et Adelbertus oli surnud mingi tõve kätte ja mattis temana maha tühja kirstu. Enesetapjat ja pattulangenut ei riskinud ta
vanaks jääma ja seetõttu pisut pahuraks muutus – isegi Pluto sai tunda mu halva tuju tagajärgi. Ühel õhtul purjus peaga linnas hulkumast koju tulnud, tundus mulle, et kass püüab must eemale hoida. Haarasin ta kinni; ehmunud mu ägedusest, kriimustas ta hammastega mu kätt. Otsekohe valdas mind meeletu raev. Ma ei tundnud iseennast enam ära. Näis, nagu oleks mu tõeline hing jalamaid kehast põgenenud; ning mingi džinnist turgutatud ülikuratlik õelus pani iga mu ihuliikme võbisema. Võtsin vestitaskust sulenoa, avasin selle, haarasin vaesel loomal kõrist kinni ja pistsin tal kõhklematult ühe silma välja! Punastan, põlen, värisen häbist, kui ma seda vastikut jõledust kirja panen. Kui aru koos hommikuga tagasi tuli – kui olin öise prassimisuima välja maganud –, valdas mind toimepandud kuriteo pärast pooleldi jälestus-, pooleldi kahetsustunne; aga see oli parimal juhul mingi nõrk ja ebakindel tunne, millest hing jäi puutumata.
mängite aktiivselt lapse või koeraga, aktiveeruvad paari minuti jooksul peaaegu kõik ajupiirkonnad. Isegi seda teksti lugedes ja selle üle mõeldes on töös suur osa teie ajust. Aju ei jäta midagi kasutamata - närvirakkudevahelised kasutud ühendused harvendatakse. See fenomen ilmneb kõige selgemalt imiku ajus, kus esimestel eluaastatel harvendatakse miljardeid ühendusi, kuid seda võib näha ka täiskasvanu ajus. Näiteks amputeeritud ihuliikme kontrolli eest vastutanud närvirakkudel poleks justkui midagi teha, kuid õige pea hakkavad need teenima mõnd muud kehaosa. Samuti ei oota pimedaks jäänud inimeste visuaalsed ajupiirkonnad käed rüpes, vaid asuvad töötlema näiteks kuulmisinfot. Ajus kehtib printsiip „kasuta või kaota". Seega kasutame me kindlasti kogu aju. Esmapilgul tundub nupukas vastu väita, et me ei kasuta mitte viit protsenti oma ajust, vaid viit protsenti selle potentsiaalist. See on
Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mida nimetatakse ‘COMMON-WEALTH’4 või RIIK (ladina keeles CIVITAS), mis on vaid tehislik inimene, kuigi see on kogult suurem ja tugevam kui loomulik inimene, kelle kaitsmiseks ja turvalisuseks see oli mõeldud. Suveräänsus on selles hing, mis annab kogu kehale elu ja liikumise; riigiametnikud ja teised õigusemõistmise ja täideviimise ametnikud on tehislikud liigesed; tasu ja karistus (mis kinnitab iga liigese ja ihuliikme suveräänsuse trooni külge ning paneb neid oma kohust täitma) on närvid, tehes sedasama loomulikus ihus; kõigi üksikliikmete vara ja rikkused on tugevus; salus populi (rahva turvalisus) on tema ülesanne; nõuandjad, kes soovitavad talle kõike vajalikku, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on tehislik mõistus ja tahe; kooskõla on tervis; mäss on haigus; ja kodusõda on surm. Viimaseks, need kokkulepped ja lepingud, millega selle poliitilise keha osad
sellest. See on valgustusest saadik olemas. Digitaaltehnoloogiaga on probleem. Kuidas mõjutab inimesi psühholoogiliselt. Inimene saab masinaid lõpmatult juurde toota, saab oma keha pikendada koguaeg. Saab lülisid juurde panna. Kestab lõputult, ühtki takistust ei ole. See on valgustusajastuga kaasa tulnud progressiidee. Tehnoloogiline protsess on ka lõputu. See ongi inimese triumf looduse üle. Elame selles proteeside kaudu. Proteesid on ihuliikme kunstlikud asendajad. Telefon on protees. Prillid samuti. Kirjutatu on inimhääle pikendus Freudi arvates. Inimene muudab täiuslikumaks oma organeid või kasutab tehnoloogilisi vidinaid, et kaugemale, rohkem, kiiremini midagi teha. Sellise mõtteviisi triumf 19. saj keskel. Instrumentaalne mõtlemine. Siis jõuab kõrghetkeni ka loogika, mis käsitleb tehnoloogiat millegina, mis tegutseb resultatiivsena inmese jaoks. Nt bürokraatia on näide, kuidas tehnoloogia sekkub inimese ellu
seotud suverääniga) on närvid; mis teevad sedasama loomulikule kehale; kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus; salus populi (inimeste turvalisus) selle eesmärk; Leviaatan Suveräänsus on selles hing, mis annab kogu kehale elu ja liikumise; riigiametnikud ja teised õigusemõistmise ja täideviimise ametnikud on tehislikud liigesed; tasu ja karistus (mis kinnitab iga liigese ja ihuliikme suveräänsuse trooni külge ning paneb neid oma kohust täitma) on närvid, tehes sedasama loomulikus ihus; kõigi üksikliikmete vara ja rikkused on tugevus; salus populi (rahva turvalisus) on tema ülesanne; nõuandjad, kes soovitavad talle kõike vajalikku, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on tehislik mõistus ja tahe; kooskõla on tervis; mäss on haigus; ja kodusõda on surm.
teost inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN, mida nimetatakse COMMON-WEALTH või RIIK, mis on vaid tehislik inimene, kuigi see on kogult suurem ja tugevam kui loomulik inimene, kelle kaitsmiseks ja turvalisuseks see oli mõeldud. Suveräänsus on selles hing, mis annab kogu kehale elu ja liikumise; riigiametnikud jt õigusemõistmise ja täideviimise ametnikud on tehislikud liigesed; tasu ja karistus (mis kinnitab iga liigese ja ihuliikme suveräänsuse trooni külge ning paneb neid oma kohust täitma) on närvid, tehes sedasama loomulikus ihus; kõigi üksikliikmete vara ja rikkused on tugevus; salus populi (rahva turvalisus) on tema ülesanne; nõuandjad, kes soovitavad talle kõike vajalikku, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on tehislik mõistus ja tahe; kooskõla on tervis; mäss on haigus; ja kodusõda on surm
annaabi.ee 
