Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" Looming II · Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Looming III · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. "RIIGIKANTSLER VÜRST GORTSAKOVI PORTREE" Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlv "Truu valvur" "Itaalia maastik" "Lorelei needmine munkade poolt" "Tatarlanna Msatka mõisa aias"
Eriti populaarseks said need ideed, kus arvati, et valgustatud valitseja peab läbi viima reforme oma alamate elu parandamiseks. Kuningas Fredrik V valitsusajal (1746- 1766) kujunes kõrgemate riigiametnike rühmitus, kes pooldas talurahva vabastamist ja reforme. Kuna nad ei tahtnud minna aadlikega tülli, siis tegudeni ei jõutud. Uus olukord kujunes, kui valitsema sai nõrgamõistuslik Christian VII. Tegelikult valitses sel ajal riiki tema ihuarsti Johann Friedrich Struensee. Johann Friedrich Struensee. Reformid 1770. aasta sügisel algasidki reformid. Kaotati tsensuur ja kehtestati trükivabadus. Kuulutati välja kõigi inimeste võrdsus seaduste ees, keelati salajased arreteerimised, piinamine ülekuulamisel ning nõiaprotsessid. Kohtuistungid muutusid avalikeks. Kaotati surmanuhtlus mitmete süütegude eest. Majanduselus kehtestati vabakaubandus, mis ei meeldinud paljudele käsitöömeistritele.
On olemas kirjalikke tõendeid, et prohvet Muhamed oli banaanidega kokku puutunud. Banaan levis kiiresti Põhja- Aafrikas ja Hispaaniasse Hispaanias kasvanud banaane peeti araabiamaades kõige paremateks. Araabiamaades suureneb banaanide tarbimine tänapäevani paatukuu ramadaani ajal märgatavalt.Esimest korda kirjeldas banaani teaduslikult Carl von Linné 1750. Kust pärineb taime teaduslik nimi Musa, ei ole teada. On oletatud, et ta kasutas selleks keiser Augustuse ihuarsti Antonius Musa nime, samuti on arvatud, et ta mugandas banaanide araabiakeelset nimetust mauz.Linné jagas kõik banaanid kahte liiki tarbimise põhjal: M. sapientum, mille vilju süüakse paljalt, ja M. paradisiaca, mida enne söömist küpsetatakse. Niisugune jaotus osutus peatselt ebaadekvaatseks, aga parema puudumisel kasutati seda liigitust mitmete täiendustega paarsada aastat. Alles 1955 võeti ametlikult kasutusele Norman
"Truu valvur". Õli. 1878 "Ärkamine nõidusunest" "Hiiu naised kaevul" Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree Ema portree. Õli. 185761 Isa portree. Õli. 18261899 Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. Roomlanna Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree "Herakles toob Kerberose põrguväravast" "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1887 Kunstniku sünnikoht Johann Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" tunduvad olevat väga sünge meeleoluga, kuna mõlemad vaatavad alla poole ja omavad süngeid jooni oma näos. Portreed on väga detailsed ja hästi joonistatud. Köleri maal "Kristus ristil" on suurtes mõõtmetes maal, mis kujutab Kristuse piinu ristil. Pildi meeleolu on väga sünge
olete, mina tahan teile hingamist saata." (1879) Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree Ema portree (1857-61) Isa portree (1861) Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid A. Gortsakovi portree (1867) 10 Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree (1865) Krimmi maastik Ai-Juri mõisaga (1875) Itaallanna (1858-62) Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree (1886) F. R. Kreutzwaldi portree (1864) "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855) "Lorelei needmine munkade poolt" (1887) Johann Köleri autoportree (1859) Looming 1858. aastal sõitis J. Köler Rooma, kus ta maalis rohkesti itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid itaalia rahvatüüpidest. Senine range klassitsistlik vormikäsitlus asendus vabama, romantilise käsitluslaadiga.
Eesti talurahva elu. · Tahtis eestlasi viia tatarimaale. Kaotas sellega seoses kogu oma raha. Looming · "Tütarlaps allikal" · "Eeva granaatõunaga" · "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht Kristjan Raud · Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi
1 1349. aasta veebruaris põletati Strassburgis kõik juudid, kes kätte saadi(ligi 900). See oli esimene organiseeritud rünnak juutide vastu. Kuna linna ei olnud haigus veel jõudnud, siis loodeti samamoodi, et suudavad seda vältida juute hävitades. Võimud ei suutnud ega tahtnud juute kaitsta. Paavast Clemens VI andis välja küll käsu, et juute ei tohi tappa, nemad ei ole katkus süüdi ning need, kes seda arvavad on Saatana poolt pimestatud. Kuna paavst uskus oma ihuarsti Guy de Chauliac-i, kes väitis, et juudid ei ole võimelised sellise haiguse puhanguks. Kahjuks ei toonud paavsti hoiatus muutust ning juutide tagakiusamine jätkus.1 Vana viha võeti juutide vastu ülesse, et sellele terrorile oleks vabandus. Need juudid, kes suutsid põgeneda lahkusid linnadest hirmus, et kui nad haigusesse ei sure, siis nad lihtsalt tapetakse. Paljud juudid suundusid Poolasse, kus kuningas nad lahkelt vastu võttis. Kui
Tema teene on see, et ta toob filosoofiasse sisse matemaatilise või geomeetrilise meetodi. * Ta reisis palju, kuid elu lõpus elas Hollandis. Ta armastas sooja ja seega magas öösiti ahju peal. Ta oli üsna introvertne, kuid oli kirjavahetuses paljude tuntud ja tähtsate inimestega. Talle sai saatuslikuks see, et ta kutsuti Rootsi õpetama, kuid seal haigestus ta külma tõttu kopsupõletikku ning suri juba esimeste kuude jooksul. Samas on ka teooria, et ta hoopis mürgitati kuniga ihuarsti poolt, kes samuti tahtis saada kuulsust. * Tema suur filosoofiline avastus oli justkui ilmutusliku olemusega. Ta oli võtnud osa ka 40-aastasest sõjast, kus sõdis keisri poolel ning ühel talvel kui oli taaskord puhke aeg nägi ta unes unenägu, millest tulenes ka tema suurim avastus. Nimelt ta nägi unes seda, et midagi kindlat ei ole, vaid kõiges tuleb kahelda, kuid samas ta leidis, et miski siiski peab olema olemas
Teadusmaailma esimene filosoof - tundub pigem laisk kui töökas. Inimesena tagasihoidlik ja mõõdukas. Katoliiklane. 1663 jõuavad tema teosed keelatud kirjanduse indeksisse (Rooma-Katoliku kirikus). Indeks on siiani olemas. Tollele ajal iseloomulikuna armastab suhelda kuninglike isikutega. Peab kirjavahetust Rootsi kuninganna Kristiinaga. Lõpuks kutsub Kristiina ta oma õukonda. Descartes külmetab Rootsis ja sureb kopsupõletikku. On ka selline versioon, et Descartes mürgitati ihuarsti poolt (kartis rivaali). Kontidest leiti mingi annus arseeni. Oma teoseid avaldas suhteliselt vähe, nagu kartes tagakiusamist. "Arutlus meetodist" (1637) - sissejuhatus kolmele teaduslikule uurimusele. 500 eksemplari, 200 jäi endale, aga 300 polnud ära müüdud. Õige mõistuse kasutamise juures: 1)tuleb vältida kõiki eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes seda, mis on selgelt ja arusaadavalt tunnetatav
annaabi.ee 
