6. 1.päev sel päeval ei olnud teemat. 2. päev selle päeva novellid pidid rääkima sekeldustest, millest aga õnnelikult pääseti. 3. päev novellid rääkisid saatulikust juhusest, sellest, et oskusetega jõuti saavutada see, mida ihaldati. 7. Mungad, kuningad, naised, kaupmehed, lihtrahvas, abtid, abtsissid, nunnad, krahvid, sõdurid, arstid. ( ülikud; aadlikud) 8. ihad, kadedus, ahnus need pahed on seotud rohkem inimeste enestega, sest kui selles raamatus mõni tegelane midagigi tahtis, pidi ta ka seda saama. Põhiline oli siiski kadedus teiste mehe peale, kellel oli ilus naine ja kuna kõik seda naist imetlesid, pidigi läbi petuste selle naise enesele saama. 9
Igal eestlasel on mälestustes loodus. See on ka koht kus saab oma unistustesse ja helgetesse aegadesse eksida. 2. Arhailiste eluviiside kadumine on kokku langenud vabanemise ja vabaduse ajaga. Kõik mis oli eestlastele varem keelatud oli nüüd kättesaadav. Kahjuks paljudele tundus see uus mis oli olnud nii kättesaamatu siis kordades parem kui vana ja armas. See vana ja armas unustati täiesti ja püüeldi ainult selle uue ja põneva suunas. Seda ihaldati. Kõik see mis on keelatud või mida enam tagasi ei saa on ju alati millegipärast palju parem. Nüüd on nii nende vanade armsate aegadega, neid ei saa enam kunagi tagasi, ja tänu uue hullusele hävitati palju seda mis oleks võinud vanast armsast meenutuseks maha jääda. 3. Varjud ja piimapukid on need väiksed asjad millega on üldjuhul igaühel häid mälestusi, kui mis ei ole enam samad nagu näiteks varjus, või on kadunud nagu piimapukid.
Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust. Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma, sest ihaldati vabadust, algas rahvuse ärkamisaeg ja vene võõrvõim oli inimestele vastumeelne. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, mille idee algataja, peamine elluviija ning üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teiseks üldjuhiks oli Aleksander Kunileid. Laulupeo korraldamiseks taotleti luba Balti kindralkubernerilt, et pidada pidu Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise
Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond? Härja akrobaatika Delfiinid Naised KIRI Hieroglüüfid ( kuni u 1900 eKr) Lineaarkiri A Lineaarkiri B Phaistose ketas (Heraklioni arheoloogiamuusemis) u 2000 eKr Mükeene Sõjakad kreeklased 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta Kindlustatud lossid (sh Mükeene loss) Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja bürokraatliku lossimajanduse. Linnriikide teke Alates 8. saj eKr tekkisid linnad, kerkis esile ülemkiht, algas kolonisatsioon Ihaldati teiste maade metalli ja põllumaad Ühtekuuluvustunde suurenemine (hellenid vs barbarid) Alfabeedi teke (foiniikia tähestiku alusel) Kreeka linnriigid Ateena linnriik Kesk-Kreekas Atika maakonnas Suurem kui keskmine polis (50 000- 100 000 inimest) Varasemalt valitses pärilik aristokraatia, alates 6 saj. eKr suund demokraatiale V saj. keskpaigal eKr selgelt demokraatlik riik (Perikles) Ühiskonna struktuur Täitke tabel kreeka ühiskonna struktuuri kohta. Õpik lk 97-99
Sellega algas mõõgamisjon ehk sõjaline ristiusustamine 1199 Piiskopiks saab Albert, kelle eesmärgiks on rajada Liivimaal kirikuriik, mis alluks paavstile. 1201 Alustati Riia linna ehitamist. Ristiusustamise tugipunkt ei olnud enam Lübeckis, vaid hoopis Riias. 1202 Asutati alaliselt kohal viibi eliitväe osa ehk Mõõgavendade ordu. Miks algasid siinsetel aladel Ristisõjad? · Kaupmeeste turvalisus ning pääs Venemaa turule. · Ihaldati maad. See tundus üsna lihtsa vallutus objektina. · Siinseid paganaid taheti ristida. Liivimaa ristisõja osapooled Sengalid Rootslased Idaslaavlased Seelid Taanlased Leedulased Liivlased Kuralased Sakslased Eestlased Latgalid
Dominiiklased paistsid silma haritud ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks parimaks kogu keskajal. §2.3. Ristisõjad Bütsantsi Keisririik oli hädas põhjast ründavate petšeneegidega (slaavlased). Läänest käisid rüüstamas normannid, lõunast türklased-seldžukid. Bütsantsi keiser Alexios I oli Rooma paavstilt abi palunud – lubas isegi ida- ja läänekiriku ühendamist. Lääne-Euroopas palju maavalduseta rüütleid, kel polnud teenistust. Eelkõige ihaldati idamaade rikkusi, mida tõotas püha sõda muhameedlastega. Jeruusalemm – kolme usundi püha linn (judaism, kristlus, islam). 1095 kuulutas paavst Urmanud II türklastele-seldzukidele sõja ja kutsus rahvast osalema. I ristisõda: 1096-1099 – rüütlid moodustasid 4 sõjaväge (2 Prantsusmaal, 1 Itaalias ja 1 Madalmaades ja Põhja- Saksamaal. Kohtuma pidid Konstantinoopolis. Üks juhte oli Godfroi de Bouillon (suri sõjakäigu ajal, maeti Kristuse haua lähistele)
sisult kahene. Ühelt poolt oli eesmärgiks kiriku organisatsiooni muutmine ja katoliikliku õpetuse viimine uutele alustele. Eelkõige taotleti Piibli õpetuse eraldamist kiriklikust pärimusest, mis aga katoliikluses moodustavad ühtse terviku. Teisalt oli tegemist poliitilise võitlusega, mis oli suunatud kiriku poliitilise mõjuvõimu vastu ühiskonnas. Varakapitalismi tingimustes vajati algset kapitali ka ettevõtluse arendamiseks ja seetõttu ihaldati rikka kiriku varasid. 3.2. Usupuhastus Saksamaal: Usupuhastuse algatajaks loetakse teoloog Martin Lutherit (1483 – 1546), kes Wittenbergi linna lossikiriku uksele naelutas 1517 oma 95 ladinakeelset teesi, milles ta eelkõige kritiseeris indulgentside müüki. Lutheri arvates sai õndsaks ainult usu kaudu. Ainsaks usuliste tõdede allikaks pidas ta Piiblit, mida pidi saama lugeda ka rahvakeeles. Varjates ennast tagakiusamise eest
Kokku toimus 8 ristisõda Põhjused Põhjuseks toodi seda, et taheti vabastada Jeruusalemm moslemite käest. Tegelikult tahtsid paavstid ona mõjuvõimu laiendada taheti maad saada 1054 kirikulõhe paavst kui Rooma esindaja tahab ülendada võimu Kreeka katoliku kiriku üle Lääne-Euroopas oli palju tegevuseta ja maavaldusteta rüütleid, kellel polnud rahuaegadel väärilist teenistust ihaldati idamaade rikkusi takistati islamiusu levikut Lõppemise põhjused suured kaotused (ligi 6 miljonit eurooplast) sõjaline ebaedu no kaua võib 13. saj tõi kaasa suure murrangu põllimajanduses paremad tööriistad talupojad polnud enam huvitatud kaupmeestel oli idamaadega kasulikum kaubelda, kui tülitseda islamimaad hakkasid tegema koostööd tugevnesd Euroopa riigid mõistavad jõuetust nende vastu sõdimisel
3-4 aastat. Oodatav eluiga ameerikas sünd ei jäänud alla ka paljude kohalike indiaanlaste ja valgete omale. 18 saj keskel oli see 30 a. Summa sumaarumiga, need noored ja tugevad aafriklased, kes toodi suhkruistandustesse kariibdel suri 7a pärast. Lad ameeikas ei saavutanud orjad pos iivet. Suremus suur, meesorjade arv suurem, sobiva naise leidmine istanduse raames oli keeruline rääkimata sellest, et ihaldati hoopis vaba naist, mis tooks pingisugusegi lootuse saada äkki kunagi vabaks. Brasiilia oi põhiline orjuslik regioon ameerikas, siis Brasiilias ei jäänud suhkur ainukeseks tootmisharuks, lisaks suhkrule ka kuld, teemandid ja lõpuks ka kohv. Suhkruistandused tekkisid Paia provintsi, kus tekkis ka Salvador, mis oli põhiline orjade sihpunkt, kuni 1763 a oli Salvador portugali ja brasiilia pealinnaks. Siis aga avastati lõuna brasiilias kuld, siis hakati
annaabi.ee 
