Agathon: Kõigist õndsasid jumalaist on Eros kõige õndsam, sest tema on neist ilusaim ja täiuslikem. Eros vihkab vanadust juba loomu poolest ning püüab selle lähedust igal viisil vältida. Eros on jumalaist noorim ja jääb alati nooreks Õigluse kõrval on talle väga iseloomulikuks arukus. Ükski kirg ei ole Erosest tugevam. Eros vabastab meid võõrdumisest ja jagab külluses intiimsust. Sokrates: ...ihaldatakse just seda, mis puudub, ega ihaldata siis, kui puudust ei tunta. hea ja kauni puudumise tõttu ihaldab ta(Eros) seda, millest puudust tunneb. Eros pole kunagi ei vaene ega rikas; ta asub kuskil tarkuse ja võhikluse vahepeal ARMASTATU on kaunis, õrn, täiuslik ja ülimalt õndsaks kiidetud. Põhiolemuselt on see(armastus) igasugune hüve ja õnne ihaldus- igaühele aga suur ja salakaval armastus. Niisiis on armastus kokkuvõttes soov alati hüve omada.
"(teksti analüüs) Hegel tõstatab küsimuse: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Sellele vastamaks toob autor paar näidet abstraktsest mõtlemisest ning kirjeldab inimesi ja seltskondi, kes seda harrastavad. Autor ei pea vajalikuks seletada lugejaskonnale, mis on abstraktne mõtlemine ja ei soovigi seda teha. Hegel on veendunud, et lugejaks on soliidne seltskond, kes on teemaga tuttav ning ühteaegu põlgab abstraktset mõtlemist. Ta ütleb, et tundmatuid asju ei ihaldata ega vihata, kuid sellest hoolimata ei tee autor ühtegi katset lugejate lepitamiseks abstraktsuse ja mõtlemisega kasutades salakavalust. Hegeli eesmärk on lepitada seltskonda iseendaga kuna seltskond väldib abstraktsust ja mõtlemist kuigi need kaks on igale mõistusega olendile au- ja seisusekohased. Hegel on veendunud, et soliidne seltskond ei tunne küll abstraktse mõtlemise vältimisest süümepiinu,
piisavalt palju, et viia inimesed mõistmiseni, sellest kes mõtleb abstraktselt. Inimesele on omane soov kogeda ja tajuda midagi uut, mis pakuks huvi. Midagi, mida me juba teame on igav uuesti peas läbi töötada. Kuigi see teadmine võib olla eelarvamus koos pisikeste arusaamatute faktidega. Sel juhul parem põgeneme. Autor on toonud oma kirjutises näite metafüüsikast. Hegel ütleb: "Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata." Nii arutleb Hegel kuidas oleks siis parem inimesi lepitada nende mõistetega, mille eest nad põgeneda tahavad. Oleks võimalus teha seda natuke sajala. Ilma, et mõistega kohe publikut hirmutaks ning selle asemel neid vaikselt selleks hoopis ette valmistades. Vastasel juhul mõiste kohene ette söötmine hirmutaks neid liialt. Kuid samasugust kavalust ei kavatse Hegel rakendada oma kirjutises "Kes mõtleb abstraktselt"
5) Selgitaja ja vahendaja täidab lepitaja rolli inimeste ja jumalate vahel. Inimesed toovad jumalatele ohvreid ning jumalate poolt avaldatav tänu kantakse inimestele edasi vahendaja kaudu. Kui teda poleks kaugeneks inimene ja jumal ehk taevas ja maa teineteisest. 6) Tark ei püüa targaks saada kuna on juba seda, püüdlus targaks saada on üht liiki armastus ning nagu armastuse puhulgi ei ihaldata seda, millest puudust ei ole. Inimesed, kes võiksid millegi poole püüelda, kuid ei tee seda on nõmedad ning nende viletsuseks ongi see, et nad arvavad endil kõik olemas olevat. Filosoofidel, kes asuvad tarkade ja nõmedate keskel on pidev iha tarkuse vastu ning selle iha rahuldamise tõttu ongi filosoof targem jumalast, kes oma loomu poolest filosoofiaga ei tegele. Platon räägib ilu ideest ja selle mitmekesisusest, liigitades ilu keha, hinge ja teadmiste iluks.
Kellel tema enese arvates midagi ei puudu, ei ihaldagi seda, millest ta puudust ei tunne." Filosoofid jõuavad arusaamale, et armastus vaja objekti, keda või mida armastada. Sokrates toob näite õest ja vennast. Armastuse ja iha objekt on see kellest keegi puudust tunneb. Õe ja venna vahel on armastus ning nad on üksteisele armastuse objektid. Kuigi Sokrates ütleb ,,Osutub paratamatuseks, et ihaldatakse just seda, mis puudub, ega ihaldata siis, kui puudust tunta. Õde ja vend ihkavad üksteise püsimist teineteise kõrval. Nii nagu terve ihaldab jääda terveks ning tugev ihaldab jääda tugevaks. Sokrates pajatab loo Erose sünnist ning miks pole Eros ei jumal ega lihtsurelik. Nimelt sigitati Eros ,,vaesuse" ja jumala poolt ning see tegi Erosest deemoni, kes nüüd on vahendaja inimeste ja jumalate vahel. See on meie universumi seesmine side. Tänu sellele sidemele on
Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata. Igas korralikus seltskonnas eeldatakse, et kohalolija teab mis on abstraktne ja mõtlemine. Kultuurne inimene abstraktset mõtlemist vähemalt sisimas kui midagi ülevat respekteerib, ning sellest mööda vaatab, mitte et see talle liiga madalana, vaid et see talle liiga kõrgena näib.Mitte et abstraktne mõtlemine liiga labane, vaid et see liiga suursugune, või vastupidi, et see talle midagi erilist paistab olevat,
Pidusöök Tekst räägib Agathoni ja Sokratese vahelisest dialoogist. Agathon on just lõpetanud Erose kirjeldamise ning Sokrates hakkab tooma näiteid selle kohta, et ihaldatakse seda, mis puudub ja ei ihaldata seda, millest puudust ei tunta. Kui inimesel on midagi juba olemas, siis ta sellest puudust ei tunne. Kui ta aga ihaldab seda, mis tal juba olemas on, loodab ta sisuliselt olemasoleva säilumisele. Sokratesel õnnestub lõpuks Agathoni veenda selles, et ta jutus ei peitu täit tõde. Kui Eros vajab ilu, hea aga on ilus, siis tal on ka head vaja. Lisaks räägib Sokrates Agathonile loo ühest naisest, kes sarnaselt Sokratesele oli tema jutu ümber lükanud
Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurim raskus on seksuaaltung ja sellega seotud armastus üksiku, ainulaadse inimese vastu. Selline armastus annab meid juhuse meelevalda. Armastusest ei ole võimalik vabaneda, ent on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. Sokratese kõne: armastus tähendab seda, et x ihaldab y; seda, mida ihaldatakse, ei omata ja seda, mida omatakse, ei ihaldata ega armastata; armastus tuleneb inimese püüdlusest surematuse poole, surematust saavutab surelik inimene vaid sünnitades; armastatakse konkreetselt ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut. Seksuaalne armastus keha ilule suunatud; tuleb mõista, et armastatu keha ei ole ainus ilus keha; tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid (tõeline, sokraatiline armastus). 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed
kas inimene armastab ja ihaldab, kui tal on armastuse ja ihalduse osale oma nooruse tõttu selles. obj, või juhul, kui tal seda ei ole? Soloni näide - kas inimene ei saa olla õnnelik seni, kuni ta osutub paratamatuks, et ihaldatakse just seda, mis puudub, ega elab?! - ühegi inimese puhul pole õnnetunne täielik kuni teda ihaldata siis, kui puudust ei tunta enam hädad ja ebaõnn kätte ei saa st. surnud. AGA kui tugev soovib saaad tugevamaks ja väle väledamaks, ÕNNELIK INIMENE - õnne ei võta ära suvalised õnnetused, siis ihaldatakse seda, mis juba on. vaid väga suured.
nagu Sokrates pärast näitab, siis tegelikult kõik räägivad oma isiklikust kogemusest ja ainult Sokrates näeb üldist pilti ja sellest tulenevalt suudab näidata, mis on tõeline armastus. Sokratese kõne: Sokrates esitab analüüsi, mis see armastus täpsemalt on ja kõigepealt, kuidas on armastus ja ihaldamine seotud. Armastus tähendab seda, et x ihaldab y (üks inimene ihaldab teist). Kuid seda, mida ihaldatakse, ei omata ja seda, mida omatakse, ei ihaldata ega armastata. Armastus tuleneb inimese püüdlusest surematuse poole, surematust saavutab surelik inimene vaid sugu jätkates ja selleks on jällegi vaja omada seda teist inimest. Armastuse aluseks on ilu. Armastatakse konkreetselt ilusaid omadusi teises inimeses, mitte inimest kui tervikut (sest inimeses on ka midagi inetut). - Eespool kirjeldatu on tavaline, primitiivne armastus ehk seksuaalne armastus. Edasi
annaabi.ee 
