Tavaolukorras GABA vähendab naalduvas tuumas vabaneva dopamiini hulka. Selle pärssija takistamisel suurendavad opiaadid lõpuks toodetava dopamiini hulka ja tuntavat naudingut. Krooniline opiaatide tarbimine pärsib cAMP-i tootmist, kuid seda pärssimist hakkavad tasakaalustama muud cAMP-i tootmise mehhanismid. Kui opiaate pole saadaval, on suurenenud cAMP-i tootmise tulemuseks närvide hüperaktiivsus ja narkootikumi ihaldamise tunne. 3 Kust võetakse opiaadid? Opiaate leidakse oopiumis sisalduvaid alkaloide. Kust saab oopiumi, et saada opiaade? Oopiumid võib leida moonist (moon on lill). Et saada oopiumi, peab kuivatama moonist saadud valmimata kupari piimamahla. Valmistamise protsess 1. Võetakse valmimata kupari piimamahla moonist. 1.1 Kuivatakse valmimata kupari piimamahla. 2. Kui on valmimata kupari piimamahl kuivanud, siis saadakse oopium. 3
vaid tema tagajärgede kaudu. Jumala tegevuse tagajärjed, mida inimene võib tõlgendada nii, et ta mõistab, et Jumal on olemas, on nähtused, mida inimene ise ei suuda seletada. Selliselt jõudis Jumalani vanad Mesopotaamia rahvad, kes ei suutnud seletada ilmastiku muutusi või välgu sähvatamist muud moodi seletada, kui taevase isa paha- või heameelt. XI peatükk käsitleb ka Jumala tunnetamist nii, nagu inimene Teda ihaldab. Ihaldamise all mõeldi õndsuse saavutamise iha. Inimene tunnetab nimelt loomupäraselt Jumalat nõnda, nagu ta loomupäraselt Teda ihaldab. Õndsusel on suur sarnasus jumaliku headusega, sest õndsuse saavutamine on sõltuv sellest, kuidas inimene Jumalat on teeninud. Selle põhjal saavad inimesed valitud, jumala headusest tulenevalt, õndsusesse. Nõnda siis ei pea inimesele olema loomupäraselt teada Jumal vaadelduna Temas eneses, vaid sarnasus Temaga
Ometi seisneb tema jaoks armastuse väärtus just individuaalsel armastusel. Aristophanes pidas armastuseks (eros) oma teise poole otsimist (inimesed olnud algselt eneseküllased, karistuseks oma tahte eest lõigati nad pooleks ning pooled ei suutnud oma uue olekuga leppida). Sellise armastuse puhul ei ole aga ühenduse saavutamine tagatud ning ühinemisest saadav nauding on mööduv. Sokratese (Diotima) kõnes on väidetud, et armastus tähendab, kui x ihaldab y armastus väljendub ihaldamise ja omamise vahekorras: armastame neid asju, mida meil ei ole ning armastus tuleneb ka püüdest surematuse poole. Sokraatilise armastuse kohaselt: · Seksuaalne armastus keha ilule suunatud · Tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid · Hinge ilu on õilsam ja suurem kui keha oma · Seaduste, tavade, teadmiste oma on veel suurem · Lõpptulemusena saavutab selge nägemuse iga ilu vormi täpsest suurusest ja
Ometi seisneb tema jaoks armastuse väärtus just individuaalsel armastusel. Aristophanes pidas armastuseks (eros) oma teise poole otsimist (inimesed olnud algselt eneseküllased, karistuseks oma tahte eest lõigati nad pooleks ning pooled ei suutnud oma uue olekuga leppida). Sellise armastuse puhul ei ole aga ühenduse saavutamine tagatud ning ühinemisest saadav nauding on mööduv. Sokratese (Diotima) kõnes on väidetud, et armastus tähendab, kui x ihaldab y armastus väljendub ihaldamise ja omamise vahekorras: armastame neid asju, mida meil ei ole ning armastus tuleneb ka püüdest surematuse poole. Sokraatilise armastuse kohaselt: · Seksuaalne armastus keha ilule suunatud · Tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid · Hinge ilu on õilsam ja suurem kui keha oma · Seaduste, tavade, teadmiste oma on veel suurem · Lõpptulemusena saavutab selge nägemuse iga ilu vormi täpsest
Symposioni meetod Iga osaleja kõneleb armastusest Enamik ei mõista, et lähtub kitsast isiklikust kogemusest Ainult Sokrates (või tema õpetaja preestrinna Diotima) näeb üldist 8 Samas isiklik lugu võib avada veel midagi, nagu näitab Alkibiadese lugu Sokratese Diotima kõne: Armastus tähendab, et x ihaldab y Ihaldamise ja omamise vahekord Armastus ja surematusetaotlus Armastus ja ilu (hüve): · kui x armastab y, siis y on "ilus" · x armastab y's ilu, ei midagi muud · igas tervikinimeses on ka inetust · seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Apostel Pauluse (?-64/67) "agape" (arm)
9. Romantilise au paradoksid Ühiskonnale vastandumine: "Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism. Ühiskonna nimel suremine: Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga. Au saab omandada eeskätt sõjas. Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Armastus tähendab, et x ihaldab y Ihaldamise ja omamise vahekord Armastus ja surematusetaotlus Armastus ja ilu (hüve) a. kui x armastab y, siis y on "ilus" b. x armastab y's ilu, ei midagi muud c. igas tervikinimeses on ka inetust d. seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut Seksuaalne armastus (keha ilule suunatud. Tuleb armastada kõiki ilusaid kehasid. Veel parem inimhingi, veel parem seadusi, tavasid, kombeid) ja sokraatiline
Peategelane leiab klassivenna noa, mida ta ei raatsi tagasi anda. Nuga kaotab kiiresti oma ihaldusväärsuse, sest kui sellega avalikult koos sõpradega mängida ei saa, ei ole tal poisi jaoks enam väärtust. Kui poiss saab sünnipäevaks samasuguse noa, muutuvad hingepiinad nii suureks, et ta otsustab klassivenna noa omastamise üles tunnistada. Nuga ta aga tagasi anda ei saa, sest see on kadunud. Loos põimuvad kaks motiivi: oma ligimese vara ihaldamise motiiv ja hooletussejäetud asjade motiiv. Loo moraaliks võib pidada tõdemust, et omastatud (varastamise nõrgem aste) asjad ei too õnne. Loos ,,Lendav õunapuu" tuuakse realistlikku olustikku sisse fantastiline element. Selles räägitakse poisist, kes lõhub oma asju teadmisega, et niikuinii saab ju uued. Samamoodi murrab ta ettejäänud noore õunapuu. Kuna ta mingit kahetsust üles ei näita, ärkavad reaalses maailmas ellu lõhutud asjad, et oma lõhkujale kätte maksta.
Miski ei garanteeri, et leiame teise poole. See on vaevaline otsing, ja kui leiame, et pruugi see ühendus kesta, sest nauding on mööduv. Tegelikult ihaldame hingede ühinemist ehk lõplikku terviklikkuse taastamist. Kui see ka oleks võimalik, siis muutuksime liikumisvõimetuks, ei suudaks eksisteerida siin maailmas. See on saavutamatu tahe ja hingepiin. · Sokratese (Diotima) kõne armastus tähendab, et x ihaldab y. Ihaldamise ja omamise vahekord. Ihaldame alati seda, mida me ei oma, ja seda, mida omame, ei ihalda ega ka armasta. Armastus ja surematusetaotlus: inimesed püüdlevad surematuse poole ja ainus võimalus selleks ongi soo jätkamine, selleks on vaja omada teist inimest ehk on vaja ühinemise taotlemist. Armastuse aluseks on ilu (hüve). Kui üks armastab teist, siis peab ta teda ilusaks ja seda ta armastabki, mitte midagi muud. Me ei armasta inimest
annaabi.ee 
