ande poolest. Juttudes hiilgavad ka teravmeelsed isikud oma tabavate ütlustega. Naeruväärseks peetakse aga ahnust, isekust, kõrget enesehinnangut ja rumalust. Läbiv teema on ka pattude varjamine. Nendes lugudes on tegelased nunnad ja mungad, kelle pahelisus ja tavainimlikkus paljastatakse. Lood pilavad eelarvamusi inimeste süütusest ja korralikkusest ning näitavad, et inimene on loomulik talle loodud laiskuses, ihades ja omakasupüüdlikkuses. Boccacio eetikakäsitlus ja patumõiste on väga elulähedased. Nad eemaldavad kõrgelt moraalilt suitsukatte ja vaatavad otsa päris elule. See on väga uudne ja julge lähenemine keskaja kontekstis. Võiks öelda, et novellides jagunevad inimesed üldiselt kaheks: esiteks need, kelle vooruseid ülistatakse ja keda saadab pooldav suhtumine ning teiseks petturid ja negatiivsed isikud, kes põhjustavad teistele kannatusi ja kellesse ei suhtuta hästi või lihtsalt
5. I Milles väljendub konformsus Käitumine ja mõtlemine teiste mõjul, oma tõekspidamistest loobumine. Inimene on konformsem kui; tahab järgida grupi reegleid, ei ole kindlat seisukohta, tal on vilets roll grupis, mure heakskiidu/hukka mõistmise pärast, ebakindlus oma koha suhtes grupis. II Milles väljendub seksuaalne identiteet inimese enesemääramine mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste tunnuste omandamine. Väljendub: mõtetes, ettekujutustes, ihades, uskumustes, hoiakutes. 6. I Kolm perekonnatüüpi J. Bachofeni järgi 1) hetärism, 2) günekokraatia, 3) pateriteet II Loetle kolm perekonnatüüpi H.L. Morgani järgi 1) promiskuiteet, 2) rühmabielu, 3) paarabielu 7. I Kuidas toimub sotsiaalne mobiilsus Inimeste ja gruppide liikumine stratifikiatsioonisüsteemi sees. See võib olla nii vertikaalne kui ka horisontaalne. Horisontaalne samal tasandil (territoriaalne, perekondlik, professionaalne)
sajandil eKr toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda. Buddha originaalsangast eraldunud mungad hakkasid ennast nimetama mahajaanaks (suur sõiduk, tee) ja Buddha originaalsangat halvustavalt hinajaanaks (väike sõiduk, tee). [2] 10 Meditatsioon Meditatsiooni ehk mõtluse ülesanne on meele puhastamine. See seob meditatsiooni Buddha keskse sõnumiga: meie ebamugavuse põhjus seisneb meie ihades, kolmes ebaterves alges- ahnuses, ihas ja meelepettes. Budismis on olemas palju meditatsioonimeetodeid, kuid need saab ühendada kaheks peamiseks, praktikas kasutatavaks meditatsiooniks: 1. Tüünusemeditatsiooniks: Tüünusemeditatsioon on omane mitte ainult budismile. Selle meetodi puhul kasutatakse meditatsiooniobjekti meele keskendamiseks ja ühesuunalisuse saavutamiseks. Tavalisim meditatsiooniobjekt on hingamine. 2
Tänapäeva administratiivse ja bürokraatliku maailma esindajatele heidab ta näkku oma ,,Küll ma sind masendan, sa külmalt masindav asendaja."(Aspel,1989) 10 Rahvatarkuse mõistlikud mõtted pöörab Rroosi pea peale: ""Tänasida" toimetusi viskab ,,Homse" ära varna", mida täiendab ,,Lebavaim ebavaim on ühtlasi elavaim"(Aspel,1989). Rroosi elu sool ja tõde on tema jaoks mürkjais vastuoludes ja sadistlikes ihades: ,,R.S. mõtete külmuse põhjuseks on tema ajujää, nende kuivuse põhjuseks tema ajuliiv; tapalavust ammutab ta palavust." Sama teemaga on ühenduses Rroosi Selaviste sisikondlikud nägemused: ,,Maotud on maod R.S. maos; peensool lisab neile peent soola, jämesool jämedat soola ja pärasool soola pära", või ta seedimise ja selle vastupidise toimingu väärtustused: ,,Ööde haukumise vastu aitab vaid hauda öökimine." Oluline on ka see, et aforismide kogu lõpus
ehk karma seadusega, nimelt sellega, et moraalne tegu kannab head ja ebaõige tegu halba vilja. See 12 ei tähenda, et budistlik moraaliõpetus oleks isekas. Pigem nähakse ennast ja teisi ühise tervikuna. Mis on hea teistele, on hea ka mulle. Mida ma ei taha endale, ei tohi teha ka teistele. 3.9. Meditatsioon Meditatsiooni ehk mõtluse ülesanne on meele puhastamine. See seob meditatsiooni Buddha keskse sõnumiga: meie ebamugavuse põhjus seisneb meie ihades, kolmes ebaterves alges ahnuses, vihas ja meelepettes. Kuna ihad tekivad meie meeltes ja südametes, on nende ainsaks väljajuurimis- võimaluseks töötada oma meelte ja südamega nõnda kinnitab budism. Budismis on olemas palju meditatsioonimeetodeid, kuid need saab ühendada kaheks peamiseks, praktikas kasutatavaks meditatsiooniks (paali ja sanskriti k samadhi) ja intuitiivseks meditatsiooniks (paali k vapassana, sanskriti k vipasyana)
senine motivatsioon (enesekaitse v au ja kuulsus) ei sobinud, sest kristlastele polnud maapealsed väärtused piisavad. Augustinus pööras Piibli õpetuse ringi. Piibli käsk armastaus ja vastata kurjale heaga, Augustinus ütles, et sõjas tapmine võib olla õigustatud (võib käia koos armastusega). Uus vooruseõpetus : voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus (kristluse sissepoole pööramine). Augustinus ütles, et sõja kurjus ei seisne inimeste suremises, vaid inimeste ihades ja tungides (tapavad teist oma patuste tungide pärast verejanu, kättemaksuhimu). Augustinuse teoloogia II oma elu kaitsmine pole patutu tung. Omavoliline vägivalla kasutamine on igaljuhul lubamatu, sest enesekaitse põhjustab viha vaenlase vastu, mis on patt. Seadus lubab ennast kaitsta, kuid tegelikult on see patt. Augustinus oskas näidata ka , kuidas sõdimine maiste asjade eest on õiglane: On vajalik , et maailmas võideldakse kurjusega, tuleb kaitsta teisi ja kogukonda. Inimene
seisneb hinge päästmises, mitte maapealse elu päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada (hingepuhtust vooruslikkust). Omavoliline vägivalla kasutamine, isegi enesekaitseks, on väär, sest meid panevad liikuma ihad ja tungid, mis viivad patule. Isegi, kui seadus lubab ennast kaitsta, siis kristlasele ei ole see kohane, see on patt. Ta ütleb ka, et sõjas ei seisne kurjus mitte selles, et inimesed surevad, vaid patustes soovides, ihades ja tungides, mida inimesed sealjuures tunnevad, olenemata sellest, kas kavatsetu õnnestub või mitte (paralleel abielu rikkumisega, patt on see, kui inimene sellest mõtleb, mitte see, kas ta seda teeb). Õiglasest sõjast: Sõja õiglust maise riigi eest põhjendas Augustinus sellega, et on vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda, tagada riigis korda, et patused ei kahjustaks üksteist. Selleks on ametisse seatud valitseja, kes täidab Jumala tahet maa peal
annaabi.ee 
