JO3 mõisted ESIAEG 1. Menhir- looduslik poolsammas, nn. pikk kivi. 2. Dolmen algeline haudehitis. Kaks vertikaalset kivi, mille peal asub horisontaalselt kolmas. 3. Kromlehh vabaõhutempel (Stonehenge`i kromlehh megaliitiline kiviehitis Lõuna- Inglismaal. 4. Megaliitiline MEGA+LITOS (kr.k. suur kivi) MESOPOTAAMIA 1. Tsikuraat astangutega ülespoole ahenev torn, astmeline torntempel. . Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht (URI tsikuraat) EGIPTUS 1. Mastaba haudehitis, äralõigatud tipuga püramiid. 2. Astmikpüramiid 6-7 vähenevate mõõtmetega mastabat üksteise peal, püramiidide eelkäija. 3. Püramiid - kolmnurksete tahkudega, põhiplaanilt ruut. Meenutas päikesekiirte kimpu. Hauamonument. 4. Templid jumalate kummardamiseks, võimsa interjööriga. 5. Püloon väravaehitis, templi värav. Koosneb kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, on längus seintega väravatorn. 6. Obelisk neljatahuli...
7. inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur; täitsid Vana-Egiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid. 8. Sageli leiame vaaraode täisfiguure - nad on tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu ees poo, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi vahel ka üks käsi rinnal Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus . Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust ja igavikulisust . istuval figuuril jalad üksteise kõrval, käed põlvedel Tava inimest kujutati egiptuse poosis, kuid Egiptuse kunstnik tajus inimkehaproportsioone, kuid ta hoidus kujutamast elu kogu liikuvuses ja mitmekesisuses.Neid kujutatakse vabamalt ja realistlikumalt, enamasti mingit tööd tegevana. 9.Värviline, enamasti punane, sinine, kollane
märkamatult, me tunneme ennast otsese kogejana ja oleme valmis vastu võtma, mida see maailm meile annab. Vaikus ja hämarus, päevase vilka elu tardumine loob eeldused rahulikuks mõtiskluseks, võimaluse märgata ümbritsevas seda, mida argitoimetuste tuhinas on pea võimatu tähele panna: kuidas „lõhnab lehti juues toom” ja maine on nii rõõm kui valu; kuidas surelik võib tunnetada ennast osana tervikust ja hetkega mõista selle terviku – ja seega iseenda – igavikulisust. Tuhat aastat on siinjuures kõigest abivahend, inimmõistusele hoomatavam ajaühik, et lugejat mitte liiga laiale teele eksitada; nii nagu loodusnähtused on rahvausundis tõlgendatud inimkujulisteks, lihtsustamaks suure maailma mõistmist ja lubades toetuda rituaalidele, mida on võimalik suunata ühele konkreetsele jumalusele. Siin me näeme mütoloogilist maailmavaadet, maa-taeva ja inimliku-jumaliku eristamist, inimese püüdu ja unistust jõuda täiuslikkuseni. Esimese kahe stroofiga
Mati Unt. "Sügisball" 1. Iseloomusta romaani ülesehitust. Millele on keskendunud romaanis M.Undi tähelepanu? Miks? Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema
2) Hoidu selle võtmisest, mida pole antud. 3) Hoidu sugulisest kõlvatusest. 4) Hoidu valelikust kõnest. 5) Hoidu mõnuainetest. * Munkadele lisandub veel käske: 6) Hoidu söömast valel ajal. 7) Hoidu meelelahutusest. 8) Hoidu enese kaunistamisest. 9) Hoidu kõrgest voodist. 10) Tuleb hoiduda rahast (hõbedast ja kullast). DZAINISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Sarnaneb paljuski budismile. Rajajaks peetakse Mahavirat. * Eripäraks on olnud see, et usuti maailma reaalsust ja universumi igavikulisust. * Usutakse, et igale maailmale järgneb teine. * Levis arusaam hingest: "Meie oleme hinged, kes on aheldatud kehade külge. Meie eesmärk peaks olema materiaalsusest vabaneda." * Kolm olulist osist: taaskehastumine, karma ja moksa. * Tuleb loobuda maistest naudingutest. Tuleb tõde kuulutada. * Mitte ühelegi elavale olendile ei tohi viga teha. * Selles traditsiooniks on õilis ennast surnuks näljutada. * Tõde tuleb kasutada headel eesmärkidel. Ei tohi varastada, omandit ei pea endale
rühmiti või teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Dolmen- suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtune kiviplaat. Need olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Tähtsamad ajajärgud ehituses: Vana- Egiptuse arhitektuur 2900-700 EKR. Selle aegsest ehituskunstist ei ole palju säilinud. Kõige paremini on säilinud religioosse kultusega seotud hauamonumendid püramiidid. Sellest ajastust on tulnud meieni sambad, mis tol ajastul sümboliseerisid majesteetlikus ja igavikulisust. Kreeka klassikaline ajajärk 800-30 EKR See kultuur oli tihedalt seotud egiptuse kultuuriga, sellest on säilinud Knossose ja Phaistose kindlustamata paleed. Tähtsamaiks ehitusteks olid templid ja teatrid. Kõige suuremaks ja kuulsamaks ehituseks oli Colosseum - see ehitati gladiaatori mängude tarvis. Algas mitmekorruseliste majade ehitus seoses rahva arvu suurenemisega linnades. Varakristlik ja Bütsantsi arhitektuur 300-640.
heatasemelised ning mõtteterviklikud. Eelnevate kogude nostalgilist alatooni asendab nüüd märksa konkreetsem päevapoliitiline ja olustikuline luule. Ängist ja rusutusest jagusaamise, uue elujõu ja selguse lätteks on nihe inimese- ja maailmasõbralikkuse suunas, mida toidab teadmine juuresidemete olemasolust möödunuga ning ühtsusetunnetus kõige elava ja olevaga. Selles teadmises ei puudu optimism, kuid ta pakub hingerahu, lisades oleviku probleemidele igavikulisust ja kõlbelist sügavust. Kosta on ka mõneti kriitilist tooni, seda aga peamiselt Traadi isamaaluules. Uuele algusele viitavad värsikogud “Sügislootus” (1986), “Jäälilled” (1989), “Ajalaulud” (1990), “Vastuseta” (1991) ja “Armastuse päiv” (1995). Kõigis nimetatud kogudes vahelduvad lüüriline ja lüroeepiline laad, klasikalised luulevormid vabavärsiga. Leebetele ja stabiilsetele värssidele annab vajalikku värvingut Mats
esitus... kus erisugused tegelased esindavad "ise" eri poolusi, impulsse või võimalusi," väidab Maire Jaanus nimetatud teost analüüsides (Jaanus, 1997). Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor
· Sirgjooneline · Mõlema õpetused mõjustasid sügavalt kogu õhtumaa · Mõlema kombinatsioon. mõtlemist. · Sirgjooneline liikumine ei saa olla pidev, sest maailm on · Platon vaatleb enam vormi /ideed, Aristoteles enam selle kerakujuline ja lõpliku raadiusega. seoseid mateeriaga. · Ringjooneline liikumine aimab järele Jumala igavikulisust. · Mõlema õpetus elab üle enam kui ühe taassünni. · Kosmos · Mõju keskaja filosoofiale · Kosmos on Aristotelese arvates kera kujuline. See · Nii Platon kui Aristoteles mängisid keskaegses koosneb kahest võrdsest osast: üks on ülal teine allpool teoloogias sellist keskset rolli, et neid hüüti kuud, üks taevane, teine maine
Tuntuim on Tutanhamoni haud. 8)Kuidas iseloomustad vaaraode skulptuure? Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Vaaraode skulptuurid on ranged, suursugused ja üldistatud. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane ja pisut üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusesse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust ja igavikulisust 9)Mille poolest erinevad lihtrahva kujud vaaraokujudest? Milleks neid vajati? Lihtrahva kujud on väiksemad, elavamad, vabamad, tihti puidust ja värvilised. Neid vajati vaarao hauatagusesse ellu orjadeks. 10)Mis laadi olid vana-egiptuse reljeefid? Enamasti kasutati madalreljeefi, kuid ka süvendreljeefi. Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Reljeefid kastsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. 11)Iseloomust egiptuse seinamaal
annaabi.ee 
