halbadeks, töö on esikohal ja halvad peavad omal jõul toime tulema, rangelt piiritletud, otseses kõnes domineerib propaganda, tähtsaim kirjanduszanr on kriitika, Nõukogude asjad on parimad, põlastav suhtumine omariiklusesse. 2. Millistel teemadel ja miks kirjutati sotsialistliku realismi valitsemisaegu? Teemad: Kiidulaulud Stalinile, kolhoosirahva rõõmus elu, rahvusvaheline imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega. Juhan Smuul Debora Vaarandi
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk
realismi ideaalidest kõrvale kalduvaid tekste kirjutati sel ajal väga vähe. Üksikud käsikirja jäänud tööd trükiti hoopis hiljem (U.Masing, A.Alliksaar, J.Kross). Taoliste näidete vähesust ja sotsialistliku realismi printsiipide järgimist võiks kõige paremini seletada kui üleüldise hirmutunde tulemust. Luules sai kõige tähtsamks vormiks poeem, mille raamides oli hea luua uue ajastu poliitilisi kangelaslugusid. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi, kirjutati võitlusest rahvusvahelise imperialismiga. Luuletajatest tõusid esile J.Smuul, D.Vaarandi. Salajase vastupanu kehastajateks kujunesid M.Raud, H.Talvik, U.Masing, B.Alver.
Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksperimentaalsem luule,iseloomulik
· 1919. Koliti Haapsallu, Koolinõuniku amet läänemaal · 7.märtsil 1943 Ernst Enno suri LOOMING · Varased luuletused valdavalt vabavärsilised · Aastatel 1903-1905 avaldas Enno Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse · 1909.aastal ilmus esimene luulekogu ,,Uued luuletused" · 1910.aastal teine luulekogu ,,Hallid laulud" · Ning proosaraamat ,,Minu sõbrad" · 1920.aastal luulekogus ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö" ENNO LUULE ISELOOMUSTUS · Igatsusluule, mida võib autori filosoofiliste veendumuste tõttu nimetada enesetunnetuslüürikaks · Siseelu ja tema elav ühendus kodu ning loodusega · Rahvaluule stiilisugemed · Autori hingepilt (oma tunnete, mõtete, igatsuste väljendamine, mis on tihti vaid umbmääraselt aimatavad) · Märksõnad-sümbolid: igatsus, otsatus, ootus, tee (,,Rändaja õhtulaul"), kodu · Range vormi puudumine riimikäsitluses · Meeleolu loovad kordused.
· 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri LOOMING · Varased luuletused valdavalt vabavärsilised · Aastatel 19031905 avaldas Enno Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse · 1909. aastal ilmus esimene luulekogu "Uued luuletused" (näide) · 1910. aastal teine luulekogu "Hallid laulud" (näide) · ning proosaraamat "Minu sõbrad" · 1920. aastal luulekogud "Kadunud kodu" (näide) ja "Valge öö" Enno luule iseloomustus · Igatsusluule, mida võib autori filosoofiliste veendumuste tõttu nimetada enesetunnetuslüürikaks · siseelu ja tema elav ühendus kodu ning loodusega · Rahvaluule stiilisugemed · Autori hingepilt (oma tunnete, mõtete, igatsuste väljendamine, mis on tihti vaid umbmääraselt aimatavad) · Märksõnad-sümbolid: igatsus, otsatus, ootus, tee ("Rändaja õhtulaul"), kodu ("Kojuigatsus, "õhtu kodutalus") · Range vormi puudumine riimikäsitluses
1909 abiellus Olga Elfriede(Ella) Sauliga. 1910 sündis tütar Liki. Töötas asjaajana Valga krediidiühingus. 1919 koliti Haapsallu, töötas koolinõunikuna Läänemaal. 7.märts 1934 Ernst Enno suri. Looming: Varajased luuletused olid vabavärsilised. 1903-1905 avaldas ta Lindas ja Postimehes üle poolesaja luuletuse. 1909 ilmus esimene luulekogu ,,Uued luuletused". 1910 ilmus teine luulekogu ,,Hallid laulud". 1920 luulekogud ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". Enno luulet iseloomustab igatsusluule, mida võib autori filosoofiliste veendumuste tõttu nimetada enesetunnetuslüürikaks. Siseelu ja tema elav ühendus kodu ning loodusega. Rahvaluule stiilisugemed. Autori hingepilt(oma tunnete, mõtete, igatsuste väljendamine, mis tihti on vaid umbmääraselt aimatavad). Märksõnad-sümbolid: igatsus, ootus, otsatus, tee. Range vormi puudumine riimikäsitluses. Meeleolu loovad kordused. Ta paistis silma ka ballaadiuuendajana. Dramaatiline sisu asendus lüürika ja filosoofiaga. Enno
1944 on ta viimase hetkeni Tallinnas. 22. september Tallinn vallutatakse, samal päeval lahkub Visnapuu Tallinnast Lihulasse, sealt Saaremaale ning edasi Saksamaale. Ta oli põgenikelaagris, kus on palju eestlasi, nii ollakse üksteisele toeks. 1946 ,,Tuuline teekond", mis on valikkogu. 1946 ka ,,Esivanemate hauad", milles on uuem luule. 1947 ,,Ad astra", teemadeks poliitika, surm ja armastus. 1947 ,,Periheel. Ingli raamat". Periheel on päikese lähim kaugus maale. Kogus leinaluule ja igatsusluule. 1948 ,,Mare Balticum", uuem sõjajärgne luule. 9. oktoober 1949 jõuab USA-sse. Ta on üksildane ja ei kohane, on eluline ja loominguline kriis. 1950 peab 60-dat juubelit. 3. aprill 1951 sureb New Yorgis., kus tuhastati. Surmast teatati tema enda soovil alles kaks nädalat hiljem. Visnapuu põrm on endiselt seal. Visnapuu oli Eesti Wabariigi ajal üks mõttestatumaid isamaalaulikuid. Enne teda olid Koidula ja Liiv, pärast Runnel
põhijoonise - kadunud maailmaühtsuse, sellest eraldatud ja oma individuaalsesse olemisse vangistatud inimese, kelle surematu hing igatseb taas ühineda jumaliku kõiksusega. Enno loodussümbolid vihjavad teispoolsusele ja samas inimlikele hingeseisunditele, kehtestades inimese, nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, vastavuse. Enno lüürika keskset sa on nimetatud igatsusluuleks. Selles esineb olulisi sümboleid. Teine luulekogu "Hallid laulud" (1910) - igatsusluule tundeskaala meeleolult varjundirikkam, ulatudes lootusetust kurbusest armastuse kaudu saavutatud õnnetundeni. Küpsenud luuletajanägemusest annavad tunnistust lüürilise koega ballaadid, milles etendab olulist osa folkloorne ainestik. Ennol passiivne, maailmavaluline meelelaad. Esimesed luulekatsed jõudsid trükki juba 1896 "Olevikus". Luulele omane igatsustunnus 1920 "Kadunud kodu" ja "Valge öö" - hallidele lauludele järnenud perioodil ilmnes Enno luules
annaabi.ee 
