Pearaha maksmisega oli paljudel talupoegadel raskusi ning seda maksis nende eest mõisnik suurendades selle arvelt teotööd. Sõjalisetest koormistest kõige rängem oli nekrutiandmine, sest seda tehti ilma kindlate reegliteta ning tegemeist oli sõna otseses mõttes meeste tõmbamisega. Kogukondlikeks koormisteks oli teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Üks olulisemaid oli teetegemine, mis tähendas igakevadist teede parandamist, milleks taludel oli kätte antud kindel teelõik. Vallareform (1866) ja valla juhtimine 19.saj keskpaigaks oli aadli kontrolli all olev kogukondlik omavalitsus enda ammendanud ja tekitas ka talupoegade seas rahulolematust. 1865.a tegi keskvalitsus rüütelkondadele ettepaneku koostada uus vallakogukonna seadus. Uus seadus võeti vastu 1866 aastal. Vallarefromi olulisemaks tagajärjeeks oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele
1868. Kaotati teoorjus ametlikult. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutianmine. Pearaha kehtestati Eestis 1783. Aastal algse maksumääraga 70 kopikat igalt meeshingelt. 1816 Eestimaal ja 1829 liivimaal mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas. Olulisim teetegemine, mis tähendas igakevadist teede parandamist, milleks taludel oli kätte näidatud ja tähistatud kindle teelõik. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganis. Ülalpidamise. Passikorralduse seadus 19 saj. Esimesel veerandil said talupojad endale piiratud liikumisvabaduse. Talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korral. Liivimaal tuli hankida rüütelkonna nõusolek ning passi vormistas kubermanguvalistus. 1863
tahaks pulma tulla Ain vastas see peale ei taha ja Peet sõitis edasi. Ja pidas kenasti oma pulmad ära. Kätte jõudis kevad. Sauga mõisas oli jõgi veel jää all. Igal hommikul ja õhtul käis Ennosaare Ain mõisast tulles jõe ääres et vaadata kas jää juba sulab. Ühel ilusal hommikul aga tõusis Ain üles ja läks töö juurde ja kuulis kahte töömeest rääkivat et Ennosaare all on jää sulama hakanud. Mõttes vaatas Ain kaldal seistes seda igakevadist looduse mängu pealt ja kibedalt naeratades võrdles ta jääminekut oma saatusega. Sest mineval kevadel oli ta siinsamas paigas rõõmus olnud ja tulevikku kõikumata kindlaks arvanud ja tõotanud enam oma jalga sündimisepaiga lähedalegi viia, aga nüüd saatuse tahtel pidi ta käsu järele siin viibima ja tööd tegema. Ilma et koidutäht veel siin oleks või temast midagi teada oleks tahtnud. Õnnetus
jääb lumekatte alla hargnenud oksastik, millel on suurem arv pungi. Parim aeg puude lõikamiseks on kevad ning seda tuleks teha varakult enne pungade paisumist, sest see vähendab haiguste levikut. Üksikuid suuri oksi on parem harvendada juuli alguses. Kui lõigata aprillis või mais, võib 78 puul areneda kummivoolus. Vilju kandvale ploomipuule tehakse ainult igakevadist sanitaarlõikust ja pikkade üheaastaste okste kärpimist. Noorendamine Ploomipuude noorendamist läheb Mandri Eestis harva vaja. Sellega on sarnane aga nende lõikamine pärast talvekahjustusi, mida tuleb sageli teha. Meie kliimas on ploomipuud palju ebastabiilsemad kui õunapuud. Samuti on ploomipuud väga talveõrnad (Ploomipuud, 2011). 79 HARILIK KULDVIHM Kirjeldus
alguses. Maapinna lähedalt, okste mitmekordne hargnemine tuleb puude taastumisvõimele kasuks, sest sellisel juhul jääb lumekatte alla hargnenud oksastik, millel on suurem arv pungi. Parim aeg puude lõikamiseks on kevad ning seda tuleks teha varakult enne pungade paisumist, sest see vähendab haiguste levikut. Üksikuid suuri oksi on parem harvendada juuli alguses. Kui lõigata aprillis või mais, võib puul areneda kummivoolus. Vilju kandvale ploomipuule tehakse ainult igakevadist sanitaarlõikust ja pikkade üheaastaste okste kärpimist (Miksike. Ploom.). 8.4 Noorendamine Ploomipuude noorendamist läheb Mandri – Eestis harva vaja. Sellega on sarnane aga nende lõikamine pärast talvekahjustusi, mida tuleb sageli teha. Meie kliimas on ploomipuud palju ebastabiilsemad kui õunapuud. Samuti on ploomipuud väga talveõrnad (Miksike. Ploom). 9. Prunus subg. Cerasus - perekond Ploomipuu
juuni või juuli alguses. Maapinna lähedalt, okste mitmekordne hargnemine tuleb puude taastumisvõimele kasuks, sest sellisel juhul jääb lumekatte alla hargnenud oksastik, millel on suurem arv pungi. Parim aeg puude lõikamiseks on kevad ning seda tuleks teha varakult enne pungade paisumist, sest see vähendab haiguste levikut. Üksikuid suuri oksi on parem harvendada juuli alguses. Kui lõigata aprillis või mais, võib puul areneda kummivoolus. Vilju kandvale ploomipuule tehakse ainult igakevadist sanitaarlõikust ja pikkade üheaastaste okste kärpimist. Noorendamine Ploomipuude noorendamist läheb Mandri – Eestis harva vaja. Sellega on sarnane aga nende lõikamine pärast talvekahjustusi, mida tuleb sageli teha. Meie kliimas on ploomipuud palju ebastabiilsemad kui õunapuud. Samuti on ploomipuud väga talveõrnad. 17 HARILIK TOOMINGAS (Padus avium) Joonis 5. Harilik toomingas
45 Sarikate seisukord oli uuritud hoonetes hea või rahuldav. Sarika olukorda on pööningul võimalik lihtsam alt näha ja hinnata kui katusekatte olukorda. Seetõttu on kahjustatud sarikad üldiselt parandatud. Probleemsed kohad esinesid katuse lekkekohtade juures. Katuse kandekonstruktsioonides võis kohati märgata koorega laudu ning prusse, mis võivad kujutada endast riski putukakahjustuste arenguks ja levikuks. Kõik katused vajavad igakevadist ja -sügist hooldamist. Hooldamata katustel kasvavad taimed ja sammal, vt Joonis 2.12. Need takistavad vee liikumist katusel ja hoiavad katusekatte niiskena, mis soodustab selle lagunemist. Sambla kasvu oht katusel on suurem, kui hoone lähedal asuvad suured puud. Korstnate katusest väljaulatuvad osad ehk korstnapitsid olid paljudes elamutes korda tehtud ja nende olukord on reeglina parem, kui katuste endi olukord. Samas renoveerimata korstnate olukord oli reeglina halb ja korrastamist vajav
annaabi.ee 
