c) nisu(paljasteraline) d) rukis(paljasteraline) e) oder(sõkalteriseline) f) kaer(sõkalteriseline) g) nisu(sõkalteriseline) h) mais i) hirss(pisike) j) sorgo(4-6 mm diameeter) k) riis(lapergune teris, roideline) l) tatar(tatraliste sugukonda kuuluv) Kasvufaasid I idanemine *nähtamatu(suhkrute lagundamine); *nähtav(idupung ja idujuured on tunginud läbi kesta) Vajalik: *valgus *niiskus *soojus II tärkamine Algus...10% Lõpp....75% III Võrsumine · moodustub võrsumissõlm, kust saavad alguse külgvõrred ja lisajuured · suvised võrsuvad rohkem kui talvised ta IV kõrsumine *taim vajab piisavalt niiskust ja toitaineid V Loomine *taime õis tungib läbi lehetupe
Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse. Bulguri toiteväärtus on lähedane täisterajahule, Bulgur pehmeneb kiiresti, mistõttu temast saab valmistada väga kiiresti putrusid. Bulgurit kasutatakse ka lihatoitude lisandina riisi asemel. 3 Talinisu botaaniline iseloomustus Juurestik. Teraviljadel on narmasjuurestik, peajuur puudub. Tera idanemisel arenevad kõigepealt esmased(primaarsed) idujuured. Idujuuri on talinisul 3. Hiljem arenevad maa- alustest võrsesõlmedest(sekundaarsed) lisajuured. Need on tihedalt kaetud juurekarvakestega,mille ülesandeks on mullast toitainete võtmine. Võrreldes teiste teraviljadega areneb talinisul nõrgem juurestik ning seepärast nõuab ta ka viljakamat mulda, kus toitained on kergemini kättesaadavad. Vars. Rohtne, ristlõikes ümmargune või veidi lapik. Vart nimetatakse kõrreks. Kõrt mööda liiguvad lahustunud toitained juurtest lehtedesse
Aktiivsete temperatuuride summa leidmisel mahaarvutamist ei toimu. Liidetakse kokku ainult need temperatuurid, mis on üle + 10 C. Näiteks: viie päeva temperatuurid olid 4,5; 6,3; 9,1; 10,9; 13,4, siis aktiivsete temperatuuride summa on 10,9+ 13,4 = 24,3 C Eestis on keskmine aktiivsete temperatuuride summa 18300C. 8. Teraviljade morfoloogilised iseärasused, kasvufaasid, nende määramine Juur Juurestik on peen narmasjuurestik Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad hiljem teised pärisjuured nn. Lisajuured, mille ülesandeks toitainete hankimine Vars-kõrs Kogu kõrre ulatuses asetsevad teatud vahemaa tagant umbsed kõrresõlmed (3-6 sõlme) Sõlmed on lehtede kinnituskohaks I rühma teraviljadele on iseloomulik, et nende maapealne kõrs ei harune Leht Koosneb lehelabast ja lehetupest(keerdunud ümar ümbritseb kõrt) Lehetupe lehelabaks ülemineku kohas on keeleke
Kui linnaste niiskus on 12- 15%, hakatakse õhu temperatuuri tõstma 65-75- C-ni. Linnaste lõplikuks kuivatamiseks hoitakse 1-2 tunni jooksul 80-85°C temperatuuri. Kuivatamise esimesel etapil, kui niiskus on suur, jätkuvad kasvatamisel alanud bioloogilised ja biokeemilised protsessid. Kõrgematel temperatuuridel (keemiline faas) toimuvad peamiselt aminohapete ja suhkrute vahelised keemilised reaktsioonid (Mailardi reaktsioon). Tekivad lõhna- ja värvained (melanoidid). Idujuured tuleb kuivatatud linnase küljest eemaldada kohe peale kuivatist väljumist, sest: Need on väga hügroskoopsed ja võivad ümbritseva õhu niiskuse toimel uuesti niiskuda Nad sisaldavad õlle maitset halvendavaid ebameeldivaid kibedaid ühendeid Oma intensiivse värvi tõttu, põhjustavad nad õlle tumenemise · Kuiva linnase laagerdumine 3. Kirjeldada lühidalt õlle tootmise etappe Põhilised etapid: 1. Meskimine 2. Virde keetmine 3. Fermenteerimine 4. Laagerdamine 5
lahustumiseks,temperatuuri,hapnikku.I rühma teraviljadel on idanemiseks 50-70% terade õhurikkast massist.II väiksem. Idanemine-algab piisavalt madalal temp 1-2C juures. Meie teravili tärkab 6-7 päevaga.Idanemine toimub aeglaselt.Külviküpses mullas on hapnik olemas.Kui külvame liiga vara, tekib hapnikupuudus.Idanemisel toimuvad seemnes bioloogilised ja füsioloogilised protsessid. Kulgemise kiirus sõltub välikeskkonna ting-st.Idanemise käigus alustavad kõigepealt kasvu idujuured.Idujuured väljuvad idust terise alusel.Sõkalteriselistel ei suuda idujuured läbida sõkalt ja kasvavad välja terise tipust ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks-kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht- tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine
50-70% terade õhurikkast massist.II väiksem. Idanemine-algab piisavalt madalal temp 1-2C juures. Meie teravili tärkab 6-7 päevaga.Idanemine toimub aeglaselt.Külviküpses mullas on hapnik olemas.Kui külvame liiga vara, tekib hapnikupuudus.Idanemisel toimuvad seemnes bioloogilised ja füsioloogilised protsessid. Kulgemise kiirus sõltub välikeskkonna ting-st.Idanemise käigus alustavad kõigepealt kasvu idujuured.Idujuured väljuvad idust terise alusel.Sõkalteriselistel ei suuda idujuured läbida sõkalt ja kasvavad välja terise tipust ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks- kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht-tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt
minema · Sademetevaesem ala on läänerannik ja Saaremaa, sademeterikkam aga Lõuna-Eesti 8. Teraviljade morfoloogilised iseärasused, kasvufaasid, nende määramine Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste alusel jaotatakse nad kahte rühma: · I rühm - nisu, rukis, oder, kaer · II rühm - mais , hirss , sorgo ja riis Juur Kõrrelistel teraviljadel puudub peajuur · Juurestik on peen narmasjuurestik · Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured · Idujuurte arv on teraviljadel erinev (3-8) ja võivad tungida kuni 60 cm sügavusele · Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad hiljem teised pärisjuured nn. lisajuured · Lisajuured on tihedalt kaetud rohkete juurekarvakestega, mille ülesandeks on mullast toitainete omastamine · Vars · Kõrreliste vart nimetatakse kõrreks · Vars on harilikult rohtne , ristlõikes ümmargune või veidi lapik, seest õõnes · Kogu kõrre ulatuses asetsevad teatud vahemaa tagant
annaabi.ee 
