Osteoartroos ehk artroos (OA) grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid,
Skolioos Mis see on Skolioos see on lülisamba kõverdumine külgede suunas. Skolioos küfoos, kuid skolioos + küfoos = küfoskolioos Tekkepõhjused Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Omandatule juhtudele tulevad: ainevahetuse häired, närvihaigused, rahhiit ja sageli pidev vale istumisasend. Skolioosi liigid Skolioos jaguneb päritolu järel (kaasasündinud või omandatud), vormide järel (C-kujuline,S-kujuline ja Z-kujuline), asenduse järel (kaela, rinna, nimme ja ristluu osas) ja nurkade järel (1 määr 1° - 10°, 2 määr 11° - 25°, 3 määr 26° - 50° ja
Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Põhjusi, miks tekib lülisamba kõverdumine, on mitmeid. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul omandatud juhtudel võivad põhjuseks olla ainevahetuse häired (rahhiit) või närvihaigused (lastehalvatus, laste tserebraalparalüüs), sageli aga hoopis pidev vale istumisasend. Osadel juhtudel aga jääbki haiguse põhjus ebaselgeks.
Samuti võib esineda põletavat tunnet. Tõsise reaktsiooni korral võib tekkida hüpotensioon (tugev vererõhu langus), mis võib olla eluohtlik. Kõige tõenäolisemalt võib tõsine reaktsioon tekkida, kui lööve tekib vähem, kui 3 minutilise kokkupuutega külmale. Põhjustajad Nõgestõbi on reaktsioon külma stiimulile, tugevale temperatuuri langusele, külmale õhule ja veele-tuulele. Külmaurtikaariat põhjustavad mitmed asjaolud, enamus neist on idiopaatilised, st reaalseid põhjusi pole teada. Mõned haruldased haiguse seisundid võivad samuti külmaurtikaariat esile kutsuda. Kui tavaliselt allergiat ei esine, tasub seda lähemalt arsti juures uurida. Diagnoos Diagnoosi on võimalik saada allergioloogilt või mõnelt teiselt litsenseeritud praktikult, tehes külmatesti.
samal ajal pole patsiendil ka mõnda harvemat epilepsiat näideteks. idiopaatilist sündroomi. Kuigi selles grupis on haiguse tekkemehhanismis tegu eelkõige madalama krambilävega ja taoline epilepsiavorm omab eelmisega võrreldes suuremat edasikandumise ohtu, jääb lapsele edasikandumise risk 24% piiridesse. Pange tähele: tõenäosus, et lapsel ei arene epilepsia, on 96 98%! Õdedevendade haigestumisrisk on sarnaselt eelmise rühmaga umbes 4%. III )Idiopaatilised epilepsiad .Tegu on selliste epilepsiatega, mille hoogude avaldumise iseloom ja EEG leid erineb mõnevõrra muudest selle haiguse vormidest. Näidetena võiks välja tuua absanssepilepsiad, müokloonilised epilepsiad jms. Neid esineb suhteliselt harvemini (umbes 5% epilepsiajuhtudest) ja avalduvad peamiselt lapseeas, hiljemalt murdeeas. Selles grupis on edasikandumise risk epilepsiate hulgast kõige suurem. Kui ühel vanematest on epilepsia, siis lapse
Kasutatakse naisepoolse viljatuse ravil. ICSI näidustused: väga väike spermatosoidide arv, liikuvus ja normaalsete vormide arv Probleemid spermatosoidide ja munarakkude penetratsiooniga Antispermaatilised antikehad Viljastumise ebaõnnestumine eelnevatel IVF tsüklitel Retrograadne ejakulatsioon MESA/TESA Immunoloogilised põhjused Idiopaatilised põhjused 2. Mis on hüperstimulatsioon? Kuidas saab seda vältida ja mida teha, kui see tekib? Ehk ravimite üleannustamine, võib tekkida naistel, kes võtavad fertiilsuse ravimeid, et stimuleerida munarakke kasvama. Ehk põhjuseks on IVF ravis kasutatavad agressiivsed raviprotokollid, mis vimaldavad saada küllaldase hulga ootsüüte ja embrüoid. Riski saab vähendada kasutades madalamat hCG doosi riskipatsientidel,
- Korduvad põrutused tekitavad kudede amistumist, häireivad veresoonestikku > anüloidnaastude kuhjumine Epilepsia - Korduvad krambihood mis on seotud teadvuse äiretega. Hoogude kestus ja sagedus on väga varieeruv - On tavalised – 1 inimene 20st kogeb vähemalt üht hoogu eluea jooksul. Epileptilisele aktiivsusele viitav EEG muster on u 4 inimesel 20st, ilma et sellega kaasneks hoogusid - Sümptomaatilised hood – kui on teada konkreetne põhjus - Idiopaatilised hood – kui võimalikku põhjust pole teada Sümptomid 3 peamist, mis esinevad mitmete epilepsia tüüpide korral: - Aura või eelseisva hoo etteteadmine - Teadvuse häired – täielik teadvuse kadu kuni segasus või uimasus - Motoorsed väljendused, lisaks krampidele võivad väljendada ka sihipärastes automaatsetes liigutustes nt käte hõõrumine või suu matsutamine Fokaalne epilepsia
Milliseid aspekte selles hinnatakse? - Objektiivne indikaator teadvusetuse määra ja sellest taastumise sedastamiseks kooma puhul Hinnatakse – silmade avamine, sõnaline kontakt, motoorika. - <8 punkti – tõsine peatrauma - 9-12 – mõõdukas - 13-15 - kerge Milliseid epilepstiliste hoogude tüüpe eristatakse? Mille poolest need erinevad? - Korduvad krambihood mis on seotud teadvuse häiretega. - Sümptomaatilised hood – kui on teada konkreetne põhjus - Idiopaatilised hood – põhjust pole teada. Sümptomid - Aura või eelseisva hoo etteteadmine - Teadvuse häired - Motoorsed väljendused, lisaks krampidele sihipärased automaatsed liigutused nt käte hõõrumine, matsutused Fokaalne epilepsia– atakk algab värisevate liigutustega ühel kehapoolel ja siis levib teisele - Komplekssed partsiaalsed hood – tüüpiliselt väljendub automatismidena, korduvad stereotüüpsed liigutused Generaliseerunud epilepsia
annaabi.ee 
