Kati Eliisabet Peterson 11.klass Rocca al Mare Kool 2015 Ühiskonnanormid ja väärikus “Idioodis” Fjodor Dostojevski on vaieldamatult üks 19.sajandi suurimaid vene kirjanikke. Ta märkas ja analüüsis vene ühiskonda vägagi avameelselt ja kartmaltult, lahates ka selle tumedaid külgi, kuid ei kaotanud kunagi usku Venemaa jumalikku äravalitusse: Dostojevski uskus, et just Venemaa päästab ülejäänud maailma pattudest ja häbist. “Idioot”, nagu ka Dostojevski teised 1860. aastatel ilmunud teosed, kannab endas kirjaniku eriti tugevat ja siiani inimesi kõnetavat filosoofiat.
Midagi taolist võib võrdluseks tuua Ganja Ivolgini käitumisest, kui tekkis suur probleem Nastasja suhtes. Ganja oli auahne ja isekas mees, teda oli võimalik rahaga ära osta ning ta ihkas suurt võimu ja palju rikkusi. Kui Nastasja 100000 rubla ahju viskas vaatamaks, kas keegi päästab raha tulest siis aga Ganja ei liigutanud. Miski nagu hoidis teda, kuigi tavaolukorras oleks ta teistmoodi käitunud. Vürst Mõskin oli `Idioodis' peategelaseks. Mees, kes oli viibinud aastaid Sveitsi raviasutuses oma vaimuhaigust ravides. Ta oli ülimalt heatahtlik ja hooliv inimene, kes ei pannud kätt ette kellelegi ja aitas teisi hea meelega. Näiteks võttis Mõskin Ippolit Borissovi lahkelt vastu ja aitas teda, kuid Ippolit, kes oli varsti suremas, tegi kõike mis vaid tahtis, solvas ja kasutas Mõskini heatahtikkust ära. Samuti võib näha
Need võivad esile tõusta ohuolukordades või ekstreemsetes situatsioonides. Näiteks ränga liiklusõnnetuse puhul võib ka varem väga enesekindla ja tugeva inimesena tundunud persoon kaotada enesevalitsuse, tarduda või lausa minema joosta. Tavaolukorras oleks ta kindlasti teisiti reageerinud. Sel hetkel valitseb inimesi midagi saladuslikku, mis muidu on peidus ja millest ei pruugitagi isegi teada. Midagi sarnast juhtus "Idioodis" ka Ganja Ivolginiga. Ta oli väga auahne mees, teda oli võimalik ära osta ning ta ihkas elada rikkalikult. Aga kui Natasja Filippovna sada tuhat rubla kaminasse viskas, selleks, et vaadata, kas Ganja võtab raha tulest välja, siis Ganja seisis liikumatult. Ta soovis ruumist lahkuda, kuid peale mõnd sammu kukkus kokku. Natasja võttis raha ise tulest välja ja pani Ganja kõrvale, ise öeldes: " Näe, ei läinud ikka, pidas vastu! Enesearmastus on siiski suurem kui rahaahnus."
o kuidas elada pahelises maailmas? o kas raha eest saab kõike osta? o miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? o kuidas valida hea ja halva vahel? o idioot, kui inimene kellel on mõistus otsas ja ei näe lahendusi? võrdlev analüüs · sarnane o tugevad tunded, emotsioonid o enesehinnang ja hingepiinad raskolnikov oli koguaeg hingepiinades ja sama moodi oli kõrge enesehinnanguga; idioodis oli vürst hingepiinades, pisut teisiti puhtuse kehastus, aga oli emotsionaalne; nastasja hea haridusega, aga langenud naiseks peab ennast, süüdistab kõiges halvas oma elus ennast o raha tähtsus kõik langes ühiskondlikule staatusele, vürsti ei võetud kaaslaseks; KK et roskolnikov saaks raha ja aidata õde; arvati, et rahaga saab osta armastust meeletu kirg nastasja vastu, arvati, et armastab raha pärast
K&K positiivne pigem positiivne pigem negatiivne negatiivne Dunja Sonja Marmeladov Ivanovna Razumihhin Katerina Ivanovna Raskolnikov Svidrigailov Zossimov Pulheeria Luzin Nastasja maaler Nikolai Paralleelsed tüüptegelased ,,Kuritöös ja karistuses" ja ,,Idioodis": Razumihhin Mõskin (heasüdamliku) Raskolnikov Rogozin (tapjad) Sonja Nastasja (hoorad) Luzin Ganja (Gabrila materialist, raha peal väljas) STENDHAL, ristinimega Marie-Henri BEYLE (1783 1842) Peetakse esimeseks realistlikuks romaanikirjanikuks. Mingis mõttes ,,avastati" alles 100 aastat hiljem alles 20. sajandil hakati teda määratlema kui realisti. Ta ise ei olnud puhas romantik,
1863. aastal ilmus venekeelne tõlge. Seda on viimastel aastatel uuesti avaldatud. Renan oli teadlane, esseist, kes käsitles Kristust ajaloolise kujuna. D-l oli oma romaanis vaja tegelast kujutada inimesena, mitte Jumala pojana. D-le oli väga oluline ka üks maal Hans Holbeini ,,Surnud kristus". D oli öelnud, et kui vaatad seda pilti, siis usk võib kaduda. Kristus oli seal maalil lihtsalt inimene, kes oli surnud. Maali on kirjeldatud ka ,,Idioodis". D on ka ise kirjutanud sellest, millised kirjanduslikud kujud olid talle eeskujuks ,,Don Quijote". Nii Mõskin kui Quijote on koomilised tegelased nende üle naerdakse. Mõlemad on ka veendunud idealistid ja usuvad headusse inimesi võib aidata. Pickwick Dickensi kangelane; Jean Valjean. Loetelu võib jätkata. ,,Idioot" kr k eraisik; 1845. aasta võõrsõnade leksikonis oli sõna määratud idioot on rumal, aga vaga inimene
Dostojevski. Tema surm oli ootamatu. Tal algas kurguverejooks ja suri. Ei tea täpselt mis oli. Inimpsüühika keerdkäikude kujutamine. Inimese vastuolulisuse väljatoomine- pööras oma loomingus sellele tähelepanu. Seos inimese olemusega, nii pärilikkuse kui keskkonna mõjudega. Tabas rahvuslikke iseärasusi. Tegemist on ideeromaanidega, nii ütlevd kirjandusteadlased. Oma ettekujutus elust ja järgides seda. Mõskin- inimesed kõik on head, ja tuleb suhtuda neisse piiritu headusega. (Idioodis) ,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov sooritab kuritöö. Ta oli vaene tudeng. Elas üürikorteris, katuseurkas. Ta ei söönud, kuna polnud raha. Tal olid ümber inimesed kes temast hoolisid. Inimene olemuselt hea- andis raha... Idee: Usk teeb õnnelikuks. ,,Idioot" Mõskin 26-a. Tuleb Sveitsist, kus ta ravis tervist (epilektik).Ta on vürst, kellel polnud sugulasi. Hooldaja suri seal ja seega tuli Venemaale. Vene elust polnud tal aimu. Üritab leida teenistust. Istub rongis ja kohtub