20. sajandi teisel poolel sai kirjandusteaduses (poststrukturalismis) küsitavaks teose ja autori vahelise seose traditsiooniline tõlgendamine. Seati kahtluse alla arusaam, et autor saab oma teostes midagi taotluslikult väljendada, ning tõlgendamise printsiip, mis lähtus sellest, "mida autor öelda tahtis". Autori taassünd: a) autor on teose kui kauba omanik ja esindaja (intervjuud, esitlused jne) b) autorid kui ideoloogilisse "peavoolu" mittekuuluvad kirjanikud, vähemuste ideoloogia esindajad (mitte-euroopa, seksuaalvähemused, mitte-kesklassi esindajad jne) c) lugemist mõjutab see, mida teame autorist d) suur huvi eluloolise ja omaeluloolise kirjanduse vastu 1960ndate revolutsioon: ülestõus autoritaarsuse, autor=jumal vastu. Autor kasutab üldisi arusaamu, kontseptsioone, ideoloogiaid (nt stalinistliku kirjanduse peategelane peab olema kommunist)
seletamine, vaid selle muutmine [Ibid., lk 120]. Kui maailmas, mis on kujundatud inimliku vaimuga (mitte jumaliku), mittevabaks jäänud proletariaat, siis pidi ts oma vabastamise ise ette võtma. Seega otsustas Marx tulevikueesmärgile: tootmisvahendite ühiskonnastamisele klassivõitluse dialektika kaudu. Ideed on ühiskondlikult tingitud käitumisorientatsioonid ja poliitika, mida üks või teine klass kasutab vahendina klassivõitluses. Sellisse ideelisse või ideoloogilisse pealisehitusse kuuluvad nii religioon, moraal kui ka õigus [Ibid., lk 121]. Õigus olevat lihtsalt valitseva klassi seaduseks ülendatud tahe, mis omakorda on ära määratud selle klassi materiaalsetest elutingimustest. Vabadus ja õiglus nägi Marx eelnevate sajandite asjaolu manifestina, et ühe osa ühiskonna ekspluateeritakse teise pool. Nii ei mahtunud Marxi õpetusse ka kaasasündinud inimõiguste idee [Ibid., lk 122]. Marx leidis, et ,,ükski nimetatud
Missioon peab olema sõnastatud ettevõtte püsiväärtustest ja kliendi vajadustest lähtuvalt, arvestama tehnoloogia üldist arengut jne. Missioon on : *ettevõtte üldine eesmärk ja olemus, mis sõnastab selle eksisteerimise põhjuse ehk ettevõtte olemasolu vajalikkuse *sõnastab ainulaadse eesmärgi(põhjuse), mis eristab ettevõtet konkurentidest *identifitseerib tema elujõu turul Missioon peab rääkima loo ettevõttest, siduma inimesed ehk huvigrupid ühte ideoloogilisse kogukonda, arvestama strateegilisi tegureid ja sobima kokku ettevõtte konkurentsieelistega. (nt AleCoq loob hea tunde) Visioon sõnastab.. - ettevõtte üldise kavatsuse tulevikuks - ettevõtte jätkusuutlikkuse - kelleks tahame saada ja millist rolli soovime oma valdkonnas etendada. Et visioon reaalselt toimiks, peab see olema ajas püsiv ja mitte korrigeeritav iga majandustsükli muutudes. Visioon pakub praktilisi suuniseid ettevõtte igapäevaste juhtimisotsuste
Eelkõige on üleval varandust mitte omavate elanikkonna poliitilised õigused ja valijaskonna laiendamine, kelle pole arvestatavat varandust. Selles nähakse sotsialistlike parteide populaarsuste saavutamiseks. o Esimesed valitsused saavad võimule peale IIMS 1920-ndate esimesel poole. o Sotsialismi kesksed mõisted: - tagasipöördumine religiooni juurde - poliitilises raamis; haarab suuri, religioosse taustaga rahvahulkasid; võtab ideoloogilisse käibesse palju sarnast, mis on religioonis. Uskumise sisse toomine poliitilise ideoloogia mõiste juurde. See, kes toetab sotsialismi peab uskuma, et need põhimõtted on õiged (religioonikeskne idee), ja usk, et tulemused on head ja positiivsed; pole tähtis argumentatsioon. Selgelt liberalismi vastane. Fundamentaalne religioon. Inimesele lähenetakse hoopis agressiivsemalt. Tahab pidevaid kinnitusi oma "usule"- koostehtav töö, selle hüvede väljajagamine kogukonna liikmete vahel.
religioossus, kiriku roll oli endiselt suur, puudus lõhe paavstiga. - Prantsusmaa oli katoliiklik ja seal olid erisugused ideed. Valgustus filosoofilisem ja ideoloogilisem. - Prantsusmaal sündis loodusliku e loomuliku inimese teooria. Valitsevad Voltaire'i mõtted. Loomulikkus nimetus, mille taga on nõue uue õiguse, moraali, olemise järele, pikemas plaanis uue ilmakorra järele. Arengu kiirenemist on tunda 30-40ndatel suurkujude esile kerkimisel Montesquie ja Voltaire tulek kirjandus-ideoloogilisse pilti. - Seltskondlik tegevus kogub paralleelselt publitsistikaga - Prantsuse valgustusele on iseloomulik klassitsistlik loominguprintsiip. Kriis saab alguse juba 17. saj lõpus. Tõlgiti rahvakeelne piibel ja see mõjutas inimeste kirjutamist n-ö valgustuse eellugu. Klassitsistlikud jooned kaovad. -Ühine joon: võõrandumine, distantseerumine oma ühiskonnast ja kritiseeritakse seda ,,eemalt" Charles de Montesquieu (1689-1755) Varasema valgustuse üks suurimaid ideolooge
Valitsevad Voltaire'i mõtted. Loomulikkuse nö nõue tuleb just Pr-l esile. Loomulikkus nimetus, mille taga on nõue uue õiguse, moraali, olemise järele. Pikemas plaanis uue ilmakorra järele. Selle ideoloogia teke oli 18. Saj alguses aeglane. Inglismaal olid need juba olemas ja 20ndatel leidsid tee kirjandusse (Locke ideed mängivad romaanides rolli). Arengu kiirenemist on tunda 30-40ndatel suurkujude esile kerkimisel Montesquie ja Voltaire tulek kirjandus-ideoloogilisse pilti. Seltskondlik tegevus hoogustub, publitsistlik tegevus samuti. Tsensuur Prantsusmaal raamatuid korjati ära. Inglismaal oli ka, nt Blake'i ,,Pr revolutsioon" korjati ära nii et säilisid ainult mõned eksmplarid. Protsessid on samad ajakirjade arv kasvab kõigest sellest rahutusest hoolimata. Nii nagu valgustusele üldse, on ka pr valgutusele iseloomulik klassitsistlik loominguprintsiip. Kriis saab alguse juba 17. saj lõpust (nagu ka Inglismaal)
4. Hammurabi koodeksi iseloomustus 3.1. Vana ja uue õiguse vahekord koodeksis 3.2. Süstematiseerimise kohasus ja võimalused 3.2.1. Koodeksi struktuur Proloog, tekst, epiloog. Proloogi põhistatus kiilkirja õigusallikates. Proloog koosneb traditsioonilised kolmest osast teoloogiline ossa, kus maintakse Anu ja Enili kuningliku pädevuse andjatena, ajalooline osa ja moraalne osa. Proloog ja epiloog asetavad Hammurapi oodkesi selgelt ideoloogilisse konteksti. · I Proloog seal sätestatakse koodeksi funktsioon, mõte (kaitsefunktsioon; nõrgemate kaitse-riik proovib sugukonna asemel üksikindiviidile kaitset pakkuda). Sealt selgub, et on vähenenud usk Jumala poolt karistamisesse. · II Põhitekst Protsessi- ja karistusõigus Asjaõigus Perekonnaõigus Kehalised karistused
annaabi.ee 
