Majanduse mõisted Toote eristamine Toote eristamine on toodete ainulaatseks muutmise protsess. Teisisõnu on toote eristamine toote isikupärasemaks muutmine, et teistest erineda. Bränd on toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest. Autoriõigus Autoriõigus on ainuõigus oma teost igal moel ise kasutada, lubada ja keelata teistel isikutel oma teose samaviisilist kasutamist ning saada sellest tulu. Teisisõnu on autoriõigus õigus, mis on ainult sellel inimesel, kes on loonud omapärase teose. Seetõttu ei või teised isikud autori teost kasutada ilma autori nõusolekuta. Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate
Freud arvas et seksuaalsust hoitakse sellel ajal tagasi, et rohkem elust õppida. Tõsi on, et enamus lapsi on algkoolis seksuaalselt suhteliselt väheaktiivsed, samas umbes 25% masturbeerib päris usinalt. Freudi ajal need lapsed olid vähemalt tunduvalt vaoshoitumad kui tänapäeval. Genitaalne periood hakkab puberteedist ja on viimane periood. Seksuaalhuvi suureneb jälle ja vahekord muutub oluliseks. Nüüd on poisid ja tüdrukud teadlikud oma eraldi seksuaalsetest identiteetidest ning hakkavad otsima viisi, kuidas oma erootilisi ja inimestevahelisi vajadusi rahuldada. Freud arvas, et homoseksuaalsus on selles faasis eakohase arengu puudumise tulemuseks; kuigi paljud arvavad, et see on positsioon, hoolimata tänapäevasest arusaamast terve seksuaalse arengu erinevuste kohta. Genitaalses faasis, kus lapse energia jällegi genitaalidele keskendub, pöördub huvi heteroseksuaalsetele suhetele. Mida vähem energiat laps investeerib lahendamata
vabaneda sellest ja see mõjub halvasti integratsiooni arengut. Kokkuvõtteks võib öelda, et tänapaeval on väga palju artikleid selle teema kohta, nad on väga erinevad. Meie ühiskond on samasugune, see on ka väga erinev. Mõned usaldavad integratsiooni ja tahavad, et see areneks. Mõned ei. Kas midagi muutub tulevikus või ei seda me näeme juba tulevikus. Kasutatud kirjandus: 1.http://www.nationalities.ee/ "Eesti ja venelased tähelepanekuid identiteetidest" http://www.nationalities.ee/EST/Artiklid/eestijavenelased.html 2.http://www.riigikogu.ee "Muulased Eestis" http://www.riigikogu.ee/rito/index.php? id=11900 3. http://www.delfi.ee/ "Eesti muulased on muutunud riigile lojaalsemaks" http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-muulased-on-muutunud-riigile- lojaalsemaks.d?id=486736 4. http://www.ekspress.ee/ "Muulased kui mõistmatud subjektid" http://www
asendada võimalikku käibe kaotust. Kuna langusstaadiumis turg kahaneb, sest kliendid on endale leidmas asendustooteid, on oluline õigeaegselt suunata oma ressursid uutele toodetele 20. Mis on bränd? Bränd on toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest. 21. Mis on imago? Brändi imago on tarbija arusaam brändist assotsiatsioonide kogum, mida tarbija brändiga seostab. 22. Mis on identiteet? Brändi identiteet on brändi looja arusaam brändist assotsiatsioonide kogum, mida brändi looja soovib tarbijas tekitada 23. Brändi kujundamine 24. Hinnakujundust mõjutavad tegurid Ettevõttesisesed tegurid Ettevõttevälised tegurid
3.2. Imago ja bränding vajalikkus Bränding ja imago on pealtvaadates samad asjad. Mõlema sõna tähendus on looma millegist või kellegist mingit kujutlus pilti.Lihtsalt imago on eestlastele tuttavam sõna kui uus inglise keelest tuletatud sõna bränding. Nagu Tartu Ülikooli andmete leht ütleb on bränding "toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest". Lihtsustatult tähendab bränding seda, et see on viis kuidas eristuda enda konkurentides ja luua enda tootele imago. See imago aitab siis tarbijatel eristada sinu toodet teistest samaväärsetest toodetest. Samuti aitab imago, mis tootele või teenusele antud on,, aidata kaasa sellega kuidas inimesed sellest tootest mõtlevad. Näiteks kas nad ootavad, et toode on kvaliteetne või ei. Nagu ütleb Sven Rannaväli: "bränding pole oma olemuselt midagi muud kui usu ehitamine
meie suhtes. 2. Sotsiaalne võrdlus – inimesed hindavad ennast võrreldes teistega (kas on sarnased-erinevad, paremad-halvemad). 3. Enese-omistamine „self-attribution“ – me järeldame midagi enda kohta jälgides kõrvalt enda käitumisi ja nende tulemusi. 4. Olulisuse printsiip – minapilt on kogum hierarhiliselt organiseeritud enese kirjeldustest, millest mõned on olulisemad kui teised. Identiteet. ● Minapilt koosneb erinevatest identiteetidest ja seejuures identifitseeritakse erinevate kategooriatega (categories people use to specify who they are and to locate themselves relative to other people. Michener & Delamater, 1999) ● Eristumine vs sarnanemine teistega ● Võivad olla seotud minevikuga, olevikuga ja ka tulevikuga (nt grupp kellega suhtles; rollid, milles on hetkel; kelleks soovib saada). Tüübid: 1. Personaalne identiteet – inimese nägemus iseendast; tajutud isiksuseomadused ja
kokkukuuluvustasanditele; võrgustike puhul lähtutakse indiviididest, kelle sotsiaalseid suhteid vaadeldakse; indiviidikesksed indeksid põhinevad sellel, kas indiviidid täidavad vaadeldavaid kriteeriume või mitte. 45. KEEL JA IDENTITEET – keel võib olla enam kui suhtlusvahend, isegi enam kui etnilisuse sümbol, sellest võib saada peamine etniline väärtus. Keelelised identiteedid on ilmselgelt fundamentaalsemad, sest nad on alus suurele osale teistest identiteetidest. Lõppude lõpuks loob just keeles ja keele kaudu inimene enda kui subjekti, sest vaid keel võimaldab luua kontseptsiooni. Mitmekeelsus ja –kultuurilisus on üks identiteedi komponent: olla eestlane, aga ka eurooplane. Koodivahetus kui mitmekordse identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust
17. Kirjanduslik kaanon Strukturalism jäi USA ülikoolides vahele. Pärast uuskriitikat tuli kohe post- strukturalism, mille arvates kaanon on seotud võimu- ja sundimismehhanismiga. Kaanonivaidlus USAs. Kanonistid: 1) kirjandusliku kaanoni moodustavad üksnes tugevad kirjanikud; 2) kvaliteeti näitab teksti semantiline tihedus, tõlgendus- võimaluste rohkus; 3) kirjanduskaanon toetab haridust ja tagab ühiskonna homogeensuse ja vabastab selle pealesurutud identiteetidest. Mida kummalisem on kunst seda lihtsam on kaanonisse pääseda (ühiskonda põlgavad futuristid-dadaistid). Relativistid: kaanon, mis on sotsiaalse kokkuleppe vorm, ei ole seotud objektiivsete väärtustega. Subkultuuride nn väiksed kaanonid asendavad suured kaanonid. John Guillory Kaanon on eelkõige kultuuri ja haridusliku monopoli probleem. Tüliõunaks kanonistide ja relativistide vahel on core curriculum, põhikursuste kava, mis viidi
annaabi.ee 
