tagab ikkagi unikaalsuse. · Intelligentne võti ehk sisulise tähendusega (informatiivne) võti (ingl. k. intelligent key). Sisulise tähendusega võti on küll unikaalne, kuid selle väärtus omab kasutaja jaoks tähendust, näiteks: - isikukood; - õppeaine kood ülikoolis; - üliõpilaskood; - auto registrinumber; - raamatu ISBN kood. · Naturaalne võti (ingl. k. natural key) on sisulise tähendusega võtme eriliik. Selle võtme väärtus on identifitseeritava objektiga üks-üheselt seotud. Näiteks isiku DNA või sõrmejäljed. · Kattuvateks võtmeteks (ingl. k. overlapping keys) nimetatakse liitvõtmeid, millel vähemalt üks atribuut langeb kokku. · Välisvõti - Seose loomiseks kahe relatsiooni vahele "tõmmatakse" ühe relatsiooni ühe (või ka mitme) atribuudi andmed teise relatsiooni salvestamiseks. Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest)
kahjustusega. Belli halvatuse järsk puhkemine on patsiendi jaoks ärevust tekitav kogemus. Mõnedel juhtumitel on äge perifeerne näonärvi halvatus põhjustatud traumast, infektsioonidest või kasvajatest. Kuid ligi 70%-l juhtudest on põhjus teadmata ning sel juhul viidatakse tekkinud halvatusele kui Belli halvatusele. Belli halvatust võib defineerida kui ühepoolset näo nõrkust või paralüüsi, mis on tingitud näonärvi väärtalitlusest ilma vabalt identifitseeritava põhjuseta ning osalise närvi funktsiooni taastumisega kuni kuue kuu jooksul. Belli halvatuse põhjuseid on välja pakutud mitmeid. Hilger (1949) ja Kettel (1959, 1963) on põhjusena nimetanud närvi veresoonte isheemiat. Turse ja sekundaarse isheemia tõttu 5 närvi kinnisurumist nägemisnärvi kanalis on pakkunud Fisch ja Esslen (1972).
k. intelligent key). Sisulise tähendusega võti on küll unikaalne, kuid selle väärtus omab kasutaja jaoks tähendust, Näiteks: · isikukood; · õppeaine kood ülikoolis; · üliõpilaskood; · auto registrinumber; · raamatu ISBN kood. · Naturaalne võti (ingl. k. natural key) on sisulise tähendusega võtme eriliik. Selle võtme väärtus on identifitseeritava objektiga üks-üheselt seotud. Näiteks isiku DNA või sõrmejäljed. · Kattuvateks võtmeteks (ingl. k. overlapping keys) nimetatakse liitvõtmeid, millel vähemalt üks atribuut langeb kokku). · Välisvõti - Seose loomiseks kahe relatsiooni vahele "tõmmatakse" ühe relatsiooni ühe (või ka mitme) atribuudi andmed teise relatsiooni salvestamiseks. Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest)
Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on auto-assotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et ertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. 10.4 Õpialgoritm- 1. Katseandmete kogumine: Identifitseeritava objekti sisendile antakse sisendväärtused (reeglina, need väärtused on juhuslikud). Objekti väljundis mõõdetakse nendele vastavaid väljundväärtusi. Identifitseerimine toimub sisendi ja väljundi etalonväärtuste alusel. Õpetamisprotsessi käigus õpib närvivõrk anda õigeid väljundväärtuseid teatud etalonväärtuste hulgas. Tänu oma üldistusvõimele, annab närvivõrk õiged väärtused ka uute (õpetamisel kasutamata) sisendväärtuste hulgas. 2
4 Modelleerimine tehisnärvivõrkudega Identifitseerimisülesande püstitus: On antud süsteem, mille funktsioon on tundmatu. Identifitseerimise ülesandeks on selle funktsiooni matemaatilise mudeli saavutamine: U on süsteemi ja mudeli sisendväärtus, Ys ja Ym on identifitseeritava süsteemi ja selle süsteemi Joonis 4.1 Identifitseerimine matemaatilise mudeli väljundväärtused. Mudeli viga on süsteemi ja mudeli väljundite vahe: E = Ys - Ym . (4.1) Identifitseerimise eesmärgiks on vähendada viga E: E 0 . Mitmed juhtimisalgoritmid kasutavad mudeleid, mis on saadud närvivõrgu kujul. Näiteks, ennustamisega juhtimine (vt. peatükk 5)
neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et ertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Õpialgoritmid. Õppimise ülesanded: Närvivõrgu sobivate parameetrite (konkreetse ülesande jaoks) valiku protsessi nimetatakse närvivõrgu õpetamiseks (või treenimiseks). 1.Katseandmete kogumine: Identifitseeritava objekti sisendile antakse sisendväärtused (reeglina on väärtused juhuslikud). Objekti väljundis mõõdetakse nendele vastavaid väljundväärtusi. Identifitseerimine toimub sisendi ja väljundi etalonväärtuste alusel. Õpetamisprotsessi käigus õpib närvivõrk anda õigeid väljundväärtuseid teatud etalonväärtuste hulgas. Tänu oma üldistusvõimele, annab närvivõrk õiged väärtused ka uute (õpetamisel kasutamata) sisendväärtuste hulgas. 2
4 Modelleerimine tehisnärvivõrkudega Identifitseerimisülesande püstitus: On antud süsteem, mille funktsioon on tundmatu. Identifitseerimise ülesandeks on selle funktsiooni matemaatilise mudeli saavutamine: U on süsteemi ja mudeli sisendväärtus, Ys ja Ym on identifitseeritava süsteemi ja selle süsteemi Joonis 4.1 Identifitseerimine matemaatilise mudeli väljundväärtused. Mudeli viga on süsteemi ja mudeli väljundite vahe: E = Ys - Ym . (4.1) Identifitseerimise eesmärgiks on vähendada viga E: E 0 . Mitmed juhtimisalgoritmid kasutavad mudeleid, mis on saadud närvivõrgu kujul. Näiteks, ennustamisega juhtimine (vt. peatükk 5)
inimest, keda kaitstavad andmed identifitseerivad. Andmed on informatsioon kellegi või millegi kohta. Isikuandmed on seega informatsioon kellegi kohta. Andmekaitse kaitseb isikut, täpsemalt isiku õigust informatsioonilisele enesemääratlusele. Informatsiooniline enesemääratlus on isiku põhiõigus ja -vabadus ise valida ja otsustada, kellele ja milliseid andmeid ta enda kohta teada annab. Isikuandmed ilma nende andmetega seonduva identifitseeritava isikuta, kelle informatsiooniline enesemääratlusõigus vaja kaitset, ei ole iseseisev ega vaja seetõttu eraldi õiguskaitset. Vajaduse isikuandmete kaitse järele tekitas infotehnoloogia ja andmete automatiseeritud kujul töötlemise ülikiire areng, millega seonduvalt muutus isiku identifitseerimine ja isikuandmete töötlemine nii lihtsaks, et tõi endaga kaasa otsese ohu informatsioonilisele enesemääratlusele ning sellega seonduvalt vajaduse õiguskaitse mehhanismide järele.
Mitmekihilisel pertseptronil võib olla suvaline arv sisendeid ja väljundeid. Järelikult, see on autoassotsiatiivsene närvivõrk. Sisendkihis ei toimu informatsiooni töötlust, ta ainult jaotab sisendsignaalid esimese peidetud kihi neuronite vahel. Seepärast seda kihti ei arvestata kihtide kokkulugemisel. See tähendab, et ertseptroni, mis koosneb ühest sisendkihist, ühest peidetud kihist ja ühest väljundkihist nimetatakse kahekihiliseks. Õpialgoritmid- 1. Katseandmete kogumine: Identifitseeritava objekti sisendile antakse sisendväärtused (reeglina, need väärtused on juhuslikud). Objekti väljundis mõõdetakse nendele vastavaid väljundväärtusi. Identifitseerimine toimub sisendi ja väljundi etalonväärtuste alusel. Õpetamisprotsessi käigus õpib närvivõrk anda õigeid väljundväärtuseid teatud etalonväärtuste hulgas. Tänu oma üldistusvõimele, annab närvivõrk õiged väärtused ka uute (õpetamisel kasutamata) sisendväärtuste hulgas. 2. Närvivõrku
k. intelligent key). Sisulise tähendusega võti on küll unikaalne, kuid selle väärtus omab kasutaja jaoks tähendust, näiteks: - isikukood; - õppeaine kood ülikoolis; - üliõpilaskood; - auto registrinumber; 4 - raamatu ISBN kood. Naturaalne võti (ingl. k. natural key) on sisulise tähendusega võtme eriliik. Selle võtme väärtus on identifitseeritava objektiga üks-üheselt seotud. Näiteks isiku DNA või sõrmejäljed. Kattuvateks võtmeteks (ingl. k. overlapping keys) nimetatakse liitvõtmeid, millel vähemalt üks atribuut langeb kokku). Välisvõti - Seose loomiseks kahe relatsiooni vahele "tõmmatakse" ühe relatsiooni ühe (või ka mitme) atribuudi andmed teise relatsiooni salvestamiseks. Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtmetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks
mõrv; (b) hävitamine; (c) orjastamine; (d) elanike väljasaatmine või sunniviisiline ümberasustamine; (e) vangistamine või muu tõsine vabaduse võtmine, mis on vastuolus rahvusvahelise õiguse peamiste normidega; (f) piinamine; (g) vägistamine, seksuaalne ärakasutamine, prostitutsioonile sundimine, sunnitud rasedus, sunniviisiline steriliseerimine või muu samaväärse raskusastmega seksuaalse vägivalla vorm; (h) identifitseeritava grupi või ühisuse tagakiusamine poliitilistel, rassilistel, rahvuslikel, etnilistel, kultuurilistel, religioossetel, lõikes 3 määratletud soolistel või muudel rahvusvahelise õiguse järgi lubamatuks tunnistatud alustel seoses mõne selles lõikes nimetatud teo või muu kuriteoga, mis kuulub kohtu jurisdiktsiooni; (i) isikute sunnitud kadunuks jäämine; (j) apartheid; (k) muu sarnane ebainimlik tegu, millega tahtlikult põhjustatakse suuri kannatusi või tekitatakse
annaabi.ee 
