Romantismijärgne luule 1830. oli periood mil luule hakkas muutuma esile kerkima hakkasid realistlikud ja naturalistlikud maailmavaated. Peagi ka uued voolud nagu sümbolim ja uusromantism. Sümbolism sai alguse 19. Saj Prantsusmaal, kus luule oli peale revolutsiooni 1848.a taandunud. Sajandi keskel kujunes parnaslaste luulekoolkond. Nende ideaaliks oli objektiivne ilu taotlus. Sümbolism pidas kunsti eesmärgiks ideemaailma avastamist ja selle väljendamist võrdkujude abil. Et nähtav reaalsus oli sümbolistide arust kahvatu ideemaailma jäljend, siis tuli kunst vabastada ühiskondlikest seostest, loobuda reaalsuse kujutamisest ja uurida elu kõige varjatumaid tahke. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse prantsuse luuletajat Charles Baudelaire'i. Oma lapsepõlve kohta on Baudelaire kirjutanud, et see olnud nagu lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada
REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, meeleülese ideemaailma avastamist nähtava maailma tagant ja selle vahendamist sümbolite abil. Loobuti reaalse elu kujutamisest ning hakati uurima inimloomuse kõige varjatumaid tahke. Käsitluse objektiks inimese kujutlemad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Kirjutati väga metafoorselt. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamises. Eelkäija C. Baudelaire. PARNASSI LUULE- luuleideaal oli saavutada täielik vormipuhtus, väljendada puhast kunsti
Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- skulptor, kelle teoseks kuulus skulptuur nimega Kettaheitja. Tegeles ka pronksi valamisega.
Kogu elu on surmaks valmistumine. 6) Milline on Platoni ideedeteooria? Sünnipärased ideed on meis olemas, mida on tunnetanud hing eelmistes eludes vahetult. Platoni arvates need ideed paratamatud, muutumatud ja ühtemoodi. Need ideed asuvadmeie hinges, need ei ole teadmises. Need on mõtlemise tagaruumis. Platon otsis tõde, et see tõde on samad need ideed. ideeõpetus Platoni järgi olid kõik asjad ideede ebatäpsed koopiad. Idee oli asjade algus, eesmark ja sisu. Ideemaailma täiuslikkuseni ei küüni aga materiaalne tegelikkus iialgi. Materiaalne maailm oli pidevalt tekkimises ja hävimises, samas kui ideemaailm oli jääv. Platoni järgi oli iga inimene enne oma sündi näinud teatud koguse ideid ning sellest sõltus ka kogu selle inimese tarkus tema eluajal. Mida rohkem ideid oli aga mateeria kujul meie maailma tulnud, seda arenenumaid ideid võis siia tulla ning seda rohkem ideid võisid inimesed enne oma sündi näha. Kõige tähtsamaks pidas Platon
meelelahutus - inimese ja ühiskonna vaheliste pingeliste suhete teema - tegelaste käitumist juhivad minevikus tehtud teod - sõnakesksus, tegevuse staatilisus Vene sümbolistlik luule - tekkis 19.sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal - vastukaaluks realismile ja naturalismile - sooviti luua nö puhast luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga - püüti avastada kõrgemat ideemaailma, seda tehti sümbolite (võrdkujude) abil Aleksandr Blok (1880 – 1921) Luuletajatee algus - sündis mitmekülgselt haritud aadliperekonnas - kasvas vanavanemate juures - kasvades oli soodne keskkond, ning nende mõis inspireeris Bloki luuletajana, oli turvalise kodu sümboliks - tutvumine juhtivate vene sümbolistidega: *1904.aastal ilmus selle mõjul kogu „Värsid Kaunist Daamist“ (pühendatud tema naisele)
Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks (idea). Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Idee on realiteet, nähtus on olemas vaid seetõttu et ta on osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus. Ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. Nähtus saab osa (parousia) ideest. Idee ilmneb ühisena kõigis üksikutes asjades. Asjad seega sõltuvad ideedest. Ideemaailma struktuur Olev jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Ideed mõistusega tabatav; tegelik, tõeline, tõevaldkond; tekkimatu, hävimatu, muutumatu; igavene, ajatu, ei ole ruuumiline, on lihtne; ühtne, universaalne; täiuslik; normatiivne. (Nähtav maailm - meeltega tabatav; näivus, paistvus; tekkimine, hävimine, muutumine; ajaline; ruumilis-kehaline, liitne, jagatav; nähtuste paljusus, individuaalsus; ebatäiuslikkus.) Kuna ideede maailm on täiuslik, ei
Kurjuse võimekus on kõigis olemas. PLATON Platoni ideedemaailm tähendab, et inimene ei näe kõike. Me näeme vaid illusiooni ehk varju. See, mida me kogeme, on niiöelda tõelise maailma eelmaitse. Praegune maailm on tulevase maailma eelosa. Platonil oli headuse idee. Kui inimese hing puutub headusega kokku, toimub ta kehas ja mõttes muudatus. Kui inimene end pidevalt harjutab ja õpetab, tõuseb ta hing ideemaailma. Selleks peab inimene head tegema headel eesmärkidel. Suurim idee, millega inimese hing võib kokku sulada, on headuse idee. Platoni arvates on headuse idee ideedemaailmas samaväärne mis meie maailmas on Päike. Ilma selleta maailm hääbuks. Ülim headus eksisteerib ainult ideedemaailmas, sest praegune maailm on muutuv, pole püsiv ega igavene. Ülimat headust saab tajuda ainult inimene, sest inimhinged on pärit ideedemaailmast. Keha on hinge vangla. Ihu
suuda ta ka suurimat kurja. Platoni ideeõpetus. Ideemaailmas on objekt ideaalne (õiglus, vaprus, ilu, inimene, kass, hobune jne). On materiaalne ja mittemateriaalne maailm. Reaalses maailmas teeb kassist kassi see, et ta vastab ideemaailmas kassi-ideele. Hing on tulnud ideemaailmast ja temas on teadmine ideaalide kohta. Õpetamine on lihtsalt meenutamine, sest inimesel on tunnetus juba olemas ta hing on seda ideemaailmas juba kogenud. Igal ideemaailma objektil puudub vorm. Ideemaailmas ei ole halba. Kui asi on inetu, siis on ilu temas lihtsalt vähe esindatud. Arguse puhul on vaprust vähe esindatud. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos
361 a-st kuni surmani tegutses ta filosoofiaõpetajana. Silmapaistvaimaks õpilaseks kujunes Aristoteles. Platoni õpetuse tuumaks sai ideeõpetus. Selles teisendas ta Sokratese poolt kasutatud nimetuse `mõiste' vaimseks, algkujuliseks olemuseks ehk `ideeks' mis eksisteerib tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju. Ideed pole üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud vaid ka nende põhjus ja eesmärk. Tegelikkus ei küüni kunagi ideemaailma täiuslikkuseni. Iga asi sisaldab selle asja ideed ja asjade kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on selle valmistaja asja ideed tajunud. Iga inimene satub kord ideede maailma. Reeglina 10 000 aasta tagant. Filosoofid olid eelistatud seisundis nemad said seal käia 3000-aastaste vaheaegadega. Mida rohkem inimene ideedemaailmas nägi, seda suurema tõenäosusega ta inimeseks ümber sündis. Need, kes üldse ideid ei näinud, sündisid taimede või loomadena..
annaabi.ee 
