aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põhilised tegevusalad kaubandus ja kalapüük XVI saj. Keskpaigas 4050 maja Elanikke mitte rohkem kui 500800 20% sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased 1558. Liivi sõda 6. sept. 1581 Rootsi vallutus Raad Koosseisus: kaks bürgmeistrit (justiits ning kommertsja politseibürgmeister) kaheksa raehärrat
sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad. Klooster oli esimene Harjumaa arhitektuurimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. Kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta. Kloostri arhitektuur Kloostri hoonestikul oli range ristkülikukujuline põhiplaan. Klooster ei olnud rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Idatiivas asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel kapiitlisaal, kuhu pääses ristikäiku avaneva ukse kaudu. Korrus kõrgemal paiknes munkade magamisruum. Lõunatiiva idaosa võttis enda alla kahelööviline söögisaal. Söögisaali kohal asus kloostri haiglaruum haigete ja eakate munkade tarvis. Lõunatiiva peakorruse läänepoolses osas asus kloostri köök, kust viidi ka toit ilmikvendadele. Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Kloostri
elementide puudumine välisfassaadil. (Kultuurimälestiste riiklik register) Linnuse müüride suurim paksus on ca 3m ja kõrgus 20m, on laotud suurtest dolomiitblokkidest, Saaremaa kohalikust lubjakivist. Ainus väravaava, kust linnusesse sisse pääseb, asub hoone kirdeküljel. Konvendihoone on kolmekorruseline. Keldrikorrusel asusid majandusruumid. Teisel korrusel olid esindus- ja eluruumid, kus läänetiivas asusid piiskopi elutoad, idatiivas toomkapitoorium ning kabelkirik. Kabel on ruudukujulise põhiplaaniga ja tema roietega varustatud võlve toetab kaheksatahuline piilar. Kolmandal korrusel olid teenijaskonnaruumid ning põhjanurgas kõrguva massiive kaitsetorni kaitsemeeskonna teenistus- ja elutoad. Pikk Hermann on eraldatud muust linnusest kõiki korruseid läbiva sahtiga. Teise ja kolmanda korruse ruumid on ühendatud
Uus peahoone oli tavaline seaduslik hoone. See meenutas ruudule lähenevasse kastelli surutud hooneteplokki, mis koosnest neljast täisnurga alla seotud hoonetiivast. Ristikäik üle siseõue, ühendas ruume. Nagu kloostris oli ka mõneti Ordu elukorraldus. Ning sarnae oli ka ruumikasutus. Poolkeldri korrusel asetsesid majandusruumid, peakorruse lõunatiivas vaimuliku rüütliordu kõrgeima piirkondliku võimukandja eluruumid, idatiivas kahelööviline söögisaal, põhjatiivas kabel ja kapiitlisaal ning läänetiivas orduvendade magala, millest müüri välisküljel ette ulatuv dansker. Rootsi aeg Eesti valitseja vahetus, seda täna Liivi sõjale ja sellele järgnenud sõdadele. 1629. aastal sõlmitud Altmargi rahuga läks Eesti ala Rootsi kuninga valdusesse. 1561. aastal, kui Eestimaa rüütelkond andis end Rootsi kuninga kaitse alla, olid tulnud Toompeale uued valitsejad
klooster rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Hooneteploki põhjatiivas asub võlvitud keldritele ehitatud kirik. Kiriku välisvaade on lihtne ja range. Kõrgel paiknevad avarad aknad lõikuvad sügavate nissidena massiivsesse seina ja loovad fassaadile rahuliku ning julge rütmi. (lk 82 kiriku sisevaade läänest, 81 vaade kirikule lõunast). Põhjatiiva idaosa keldrikorrusele rajati krüptkabel (lk 80 krüpt kiriku idavõlvi all). Idatiivas (lk 78 vaade kloostrile idast) asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel kapiitlisaal, kuhu pääses ristikäiku avaneva ukse kaudu. Korrus kõrgemal paiknes munkade magamisruum dormitoorium. Lõunatiiva idaosa võttis enda alla kahelööviline söögisaal refektoorium. Söögisaali kohal asus kloostri haiglaruum haigete ja eakate munkade tarvis. Lõunatiiva peakorruse läänepoolses osas
Vähe on teada kiriku siseruumide jaotuse ning varasemate avade kohta, sest kirik on olnud pidevalt kasutusel. 1420. ja 1430. aastatel toimus kiriku pikendamine (välislaiuseks sai 18,6 m ning välispikkuseks 35,5 m) ning kahelööviliseks võlvimine. [ 6, lk 28, 29] Kolmeruumiline preestrihoone ning uus köök kuulusid samuti lõunatiiba. Nende hoonete kohta on väha teada hilisemate ümberehituste tõttu. [ 6, lk 56 ] Idatiivas asusid tähtsad ruumid nagu kapiitlisaal, sellest lõunasse jääv ruum, mis arvatavasti oli ühenduskäik kloostriaiaga ning raamatukogu esimesel ning dormitoorium teisel korrusel. Esimese korruse ruumid olid kesksambaga ning võlvitud, võlvitoed on nelinurksete baasidega ümarsambad. Teise korruse toonase ruumijaotuse kohta ei ole ettekujutust. [ 5 lk 45; 6, lk 36, 40- 42] Kloostri esimene refektoorium ning vana köök ja kaks majandusruumi asusid põhjatiivas
Majapidamis- ja laoruumid alumisel, poolkeldrikorrusel. Kolmas korrus moodustas tavaliselt kaitsekorruse. Püüdes neid arvukaid hooneid ühendada jõuti 4-st korrapärasest hoonetiivast koosneva konvendihooneni. Vanim ja meisterlikum näide on 14 saj. ümberehitatud Viljandi ordulinnus. 55-meetrise küljepikkusega 4-nurkne konvendihoone oli punasest tellisest ja dolomiidist. Sisehoovi viiva peavärava põhjatiivas asusid linnuse tähtsamad ruumid: 2-lööviline ja kabel ja kapiitlisaal. Idatiivas oli dormitoorium, komtuuri eluruumid, lõunaosas pidulik söögisaal. Läänetiivas olid abiruumid. Loodenurgas seisis iseseisvana ehitatud torn Pikk Hermann. Ordulinnusel esineb ka mitmeid dekoormotiive: suurte saalide võlvtoestik, pidulikus portaalide ning akende kujunduses ja linnuse sisehoovi avaneva ristkäigu kaaristu sammastel. Saaremaa dolomiidi pehme toon mõjus punase tellise foonil uudsena. Viljandi linnuses väljendusid esmakordselt Eesti konvendihoone tüüpilisemad põhijooned.
kolmekorruseline konvendihoone tüüpi ehitis, mille põhjanurgal asub võimas 7-korruseline Kaitsetorn (Sturvolt) ning idanurgal saledam ja kõrgem Vahitorn (Pikk Hermann). Hoone koosneb neljast tiivast, mille keskel asub ruudukujuline siseõu. Ainus väravaava, kust linnusesse sisse pääseb, asub hoone kirdeküljel. Keldrikorrusel asusid majandusruumid. Teisel korrusel olid esindus- ja eluruumid, kus läänetiivas asusid piiskopi elutoad, idatiivas toomkapitoorium ning kabelkirik. Kolmandal korrusel olid teenijaskonnaruumid ning kaitsetorni kaitsemeeskonna teenistus- ja elutoad. Pikk Hermann on eraldatud muust linnusest kõiki korruseid läbiva sahtiga. Teise ja kolmanda korruse ruumid on ühendatud sisehoovi ümbritseva võlvitud koridori ristkäiguga, üksikud korrused on ühendatud kitsaste müüritreppidega (Pesti, Rikas 1983). 2.1. Konvendihoone Konvendihoone on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide
annaabi.ee 
