mõjuvõimu tema mõjusfääris olevates Ida-Euroopa riikides Kuidas tulid võimule kommunistid? II maailmasõja lõpus läksid tähtsamad ministrikohad kommunistide kätte, NSVL abil muudeti riik sotsialistlikuks, riigid olid NSVL mõjusfääris Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis – Saksa DV Kodusõja tulemusena – Vietnam, Hiina RV, Korea Revolutsioon – Kuuba, NSVL rajamine Idablokile iseloomulikud jooned Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte, see ei pruukinud seda nime. Sotsialistlikes riikides võis olla võimul ka muu partei, kuid neil puudus võim ja olid allutatud kommunistidele. Kommunistidele oli allutatud kogu elu riigis. Kontrolliti riigiaparaati, kõiki ühiskondlikke organisatsioone, kõrgemad ametnikud olid kommunistid, kontrolliti ka kultuurielu
Samuti võimaldas see vahendada informatsiooni ja teha koostööd näiteks kaubanduse, valuutaeeskirjade ja paljudes muudes valdkondades. 2) NSVL lõi VLO vastukaaluks Marshalli plaanile. Aitas tugevdada NSVL diktaati nõukogude satelliitides. 3. Milliseid ühiseid jooni on Varssavi ja Põhja-Atlandi lepingus? Mõlemad lepingud kohustasid lepingus nimetatud osalisi aitama igal vajalikul viisil rünnaku juhul. LK 21. 4. Kuidas mõjus idablokile N. Hrustsivi salajane kõne NLKP XX kongressil? Kõne tekitas Euroopa rahvastes uut lootust, Poolas algasid ulatuslikud streigid, mis kasvasid üle rahutusteks. NSVL taandus ja leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Poolast kandusid meeleolud Ungarisse, kuid seal suruti vastuhakk veriselt maha. 6.Kuidas mõjutas Ungari 1956. aasta ülestõus Suessi kriisi? Mõlemad toimusid samal ajal, ning lääneliitlastel puudus plaan, nad ei panustanud küllalt
2. Nn. ajutise valitsuse ametisse määramine; 3. Pärast suhtelist vabu valimisi moodustatakse koalitsioonivalitsus. Kommunistid saavad siseministri portfelli. 4. Terror kodanliku parlamendienamuse neutraliseerimiseks. 5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete nimekirjade alusel toimunud valimisi 6. Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli eeskujul. Idablokki iseloomustasid Idablokile iseloomulikud jooned: võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele.
&26 KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM Idablokk · 1950.aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki 1) NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, P-Viernam, P-Korea, Mongoolia · Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia 1) Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsalism 2) Seoses sellega sattus konflitsi NSVL-ga · Idablokile iseloomulik: 1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele.
impeeriumiga" · UUS STRATEEGIA 1) toetada võitlust kommunismi vastu kõikjal maailmas 2) suruda NSV Liit majanduslikult nurka, lõigates ära tema sissetulekuallikad ( nafta, gaas, relvad) 3) suruda NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSV Liit poleks suutnud kaasa minna · Seati sihiks NSV Liidu põhimõtteline muutmine ehk idabloki lammutamine. Taotlused tekitasid vastuseisu lisaks idablokile ka Euroopas. II Usa toetus nõukogudevastastele liikumistele · USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistaanist lahkuma · USA toetas põrandaalust Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. Usa kehtestas Poola suhtes majandusaktsioonid, mis nõrgestasid riiki veel rohkem. Lech Walesa vabastati vangistusest ja sai rahupreemia 1983.
Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid (4). Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse (4). Idablokile iseloomulikud jooned: 1. võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu 2. kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus 4
Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua? Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine? Mida hõlmas nn idablokk? Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus? Idablokk: NSVL, Poola, Jugoslaavia (ainus kes ei allunud Moskvale, võttis Marshalli plaani pakutud abi vastu ja sattus NSVLiga konflikti), Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Idablokile iseloomulik: o võim kommunistliku partei käes, o kodanikel puudusid demokraatlikud õigused ja vabadused, o kommunistliku partei totaalne kontroll (riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle), o tööstuse natsionaliseeritus, o kolhoosid, o suured kulutused sõjaväele. Kommunistide ainuvõimu kindustamine
välja. 1948 lõpus oli Jossif Bros Titost saanud inimnäo kaotanud värdjas, hoolimata varasemast kiitusest. Sõja lõpul ja sõjajärgsel perioodil toimis Ida-Eur-s rahvademokraatia, mis oli see aeg, kus Moskva oma suuniseid väga jõuliselt peale ei surunud. Erinevates riikides räägiti sellest, et nemad ehitavad üles oma rahvusliku eripäraga sotsialismi. 1947-48 toimub selge, kiire murrang, kes kõnelevad rahvuslikust sotsialismi ülesehitamisest, represseeritakse, idablokile surutakse peale unifitseeritud Moskva nägemus. Murranguga kaasnevad ulatuslikud repressioonid, kestavad 50ndate alguseni välja. Enamikes riikides olid kohal Punaarmee üksused, kuid võtmeametkondades- julgeolekuorganid ja sõjavägi, nendes oli NL esindatus väga tugev. Külma sõja apogee (1948-1950) 1948-50 olid teatud mõttes Külma sõja haripunktid, on seotud suuresti I Berliini kriisiga. Berliin oli
annaabi.ee 
