Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 13. Ülesanne (0)

1 Hindamata
Punktid




13. Ülesanne    1. Koostage tabel, mis sisaldab üliõpilaste ees-ja perekonnanimesid (10 nime ) ning algselt tühja 
veergu email. 
  CREATE TABLE yliopilased 

eesnimi VARCHAR2(50), 
perenimi VARCHAR2(50), 
email VARCHAR2(50) 
); 
 
INSERT INTO yliopilased VALUES ('Anna','Rong', NULL); 
INSERT INTO yliopilased VALUES ('Sanne','Kanne', NULL); 
INSERT INTO yliopilased VALUES ('Reelika','Uus', NULL); 
INSERT INTO yliopilased VALUES ('Robin','Hood', NULL); 
INSERT INTO yliopilased VALUES ('Jaak','Mae', NULL); 
INSERT INTO yliopilased VALUES ('Toivo','Kalevipoeg', NULL); 
INSERT INTO yliopilased VALUES ('Kalev','Toivopoeg', NULL); 
INSERT INTO yliopilased VALUES ('Tiit','Vest', NULL); 
INSERT INTO yliopilased VALUES ('Peeter','Paan', NULL); 
INSERT INTO yliopilased VALUES ('Karlsson','Katuselt', NULL);’ 
 
 
SELECT * FROM yliopilased; 
       


2. Seejärel koostage PL/SQL-programm, mis moodustab igale üliõpilasele e-aadressi järgneva eeskirja 
kohaselt.  
a) üliõpilase eesnimest võetakse esimene täht ning perekonnanimi kogu pikkuses;  
b) kui nii kipub tekkima ühesuguseid kasutajanimesid, võetakse 2. kasutajatunnuse moodustamisel 
eesnimest ühe asemel kaks tähte;  
c) Kui moodustatud kasutajanimi on pikem kui 8 sümbolit, lõigatakse lõpust üleliigsed sümbolid ära  
d) kasutajatunnusele lisatakse juurde „@itcollege.ee“.  
Saadud e-aadressid lisatakse tabelisse. Kasutage programmi koostamisel protseduure ja tõrketöötlust 
(juhul kui nende reeglite alusel ei õnnestu unikaalset meiliaadressi moodustada, lõpetada töö 
tõrkega) 
 
CREATE OR REPLACE PROCEDURE email_generator 
AS 
 
uus_email VARCHAR2(21); 
duplicates_num NUMBER(2); 
erind EXCEPTION; 
CURSOR opilased IS 
   SELECT eesnimi, perenimi FROM yliopilased; 
 
BEGIN 
 
FOR opilane IN opilased LOOP 
 
uus_email := lower(substr(opilane.eesnimi, 0, 1)) || lower(substr(opilane.perenimi, 0, 7)) || '@itcollege.ee'; 
 
SELECT count(*) INTO duplicates_num FROM yliopilased WHERE email = uus_email; 
IF duplicates_num > 0 THEN 
 
   uus_email := lower(substr(opilane.eesnimi, 0, 2)) || lower(substr(opilane.perenimi, 0, 6)) || '@itcollege.ee'; 
    
   SELECT count(*) INTO duplicates_num FROM yliopilased WHERE email = uus_email; 
   IF duplicates_num > 0 THEN 
      RAISE erind; 
   END IF; 
 
END IF; 
 
UPDATE yliopilased SET email = uus_email WHERE eesnimi = opilane.eesnimi AND perenimi = opilane.perenimi; 
COMMIT; 
 
END LOOP; 
 
EXCEPTION 
WHEN erind THEN 
ROLLBACK; 
dbms_output.put_line('Ei ole võimalik moodustada unikaalset emaili!'); 
WHEN others THEN 
ROLLBACK; 
dbms_output.put_line('Mingi muu tõrge!'); 
 
END; 


Procedure EMAIL_GENERATOR compiled 
 
 
EXEC email_generator; 
 
PL/SQL procedure successfully completed.    
 
 
SELECT * FROM yliopilased; 
     
ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 13-Ülesanne #1 ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 13-Ülesanne #2 ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 13-Ülesanne #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 199470 Õppematerjali autor
ICA0016 Oracle programmeerimiskeeled SQL ja PLSQL 13. koduülesanne täelik lahendus koos selgituste ja piltidega.

Sarnased õppematerjalid

ORACLE-SQL JA PLSQL 13
3
txt

ORACLE: SQL JA PLSQL 13

ORACLE SQL PL/SQL 13. ülesanne Ilma email'ideta tabeli loomine: CREATE TABLE yliopilased ( eesnimi VARCHAR2( 50), perenimi VARCHAR2( 50), email VARCHAR2( 50) ); INSERT INTO yliopilased ( eesnimi, perenimi) VALUES ( 'Vaino', 'Erilaid'); INSERT INTO yliopilased ( eesnimi, perenimi) VALUES ( 'Kristo', 'Harakas'); INSERT INTO yliopilased ( eesnimi, perenimi) VALUES ( 'Priit', 'Joorits'); INSERT INTO yliopilased ( eesnimi, perenimi) VALUES ( 'Paul', 'Joorits'); INSERT INTO yliopilased ( eesnimi, perenimi) VALUES ( 'Kristi', 'Karusaar'); INSERT INTO yliopilased ( eesnimi, perenimi) VALUES ( 'Kristjan', 'Laukasaar'); SELECT * FROM yliopilased; EESNIMI PERENIMI EMAIL -------------------------------------------------- -------------------------------------------------- -------------------------------------------------- Vaino

Kategoriseerimata
14 yl
19
txt

14_yl

lesanne 1------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata describe kandidaadid insert into kandidaadid values ('Stanislav', 'Tsvetajev', '38609140224', 60, 70, 80); update kandidaadid set eesnimi='Stas' where isikukood=38609140224; select * from kandidaadid where eesnimi = 'Stas'; delete from kandidaadid where eesnimi = 'stas'; lesanne 2------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel from kandidaadid where isikukood like '4%' and emakeel >60; select eesnimi, perenimi, to_date(substr(isikukood,2,6),'YYMMDD') as sunniaeg from kandidaadid where to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd')> sysdate order by to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd'); lesanne 3----------------------------------------------------------------- sq

Oracle programmeerimiskeeled sql ja plsql
Andmebaaside programmeerimine
81
doc

Andmebaaside programmeerimine

..................................................................................... 52 5.3 VAATED..................................................................................................................................... 53 5.4 SALVESTATUD PROTSEDUURID JA FUNKTSIOONID................................................................. 54 5.5 INDEKSID.................................................................................................................................. 55 5.5.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.6 JULGEOLEKUMEETMETE DISAIN............................................................................................. 55 5.6.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.7 ESIALGNE ANDMETE VARUNDAMISE JA TAASTAMISE STRATEEGIA.....................................

Andmebaaside projekteerimine
Programmeerimine PHP
134
pdf

Programmeerimine PHP

000.000.000 päringuid päevas) Digg – http://digg.com/ Informatsiooni vahetamise portaal (rohkem kui 26.000.000 külastajaid kuus) Wikipedia – http://www.wikipedia.org/ Veebipõhine entsüklopeedia (rohkem kui 251.000.000 külastajaid kuus) Lisalugemist Veebiserveritest (www) - inglise keeles Apache home page (www) - inglise keeles Apache põhjalik kasutusjuhend (www) - eesti keeles PHP programmeerija piibel (www) - inglise keeles Video Programmeerimiskeeled (3:08) (www) - inglise keeles Serveripoolsed skriptikeeled (6:50) (www) - inglise keeles 1.2 Installeerimine Klient-server arhitektuur, millest oli jutt peatükkis 1.1 nõuab vähemalt 3 elementi: kliendi arvutit, võrguühendust ning veebiserveri ja muu vajaliku tarkvaraga serveri arvutit. Arendamise etapil piisab tihti ainult ühest lokaalarvutist, millele on installeeritud brauser

Allika?petus
Nimetu
575
docx

Nimetu

Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm. andmebaasiteooria alla kuuluvate teemadega. Iga osa lõpus on ülesanded. Neid on püütud sättida nõnda, et keskmisel õppuril oleks paras jutt läbi lugeda, läbi mõelda, mõni näide ka järele proovida. Ning siis ülesanded ette võtta ja nende abil kogu lugu otsast peale uuesti läbi teha. Kui aga mõni ülesanne tundub juba tõsiselt tuttav ja liialt lihtne, eks selle või siis vahele jätta. Või kiiresti läbi proovida, et kas ikka on nii lihtne kui pealtnäha tundub. Samuti, kui pärast ülesannete läbitegemist kipub vastav peatükk ikka segaseks jääma, tuleb kindlasti kasuks, kui enesele või oma õpilastele mõned teemakohased toimetused juurde mõelda ning sealtkaudu kogu lugu veel korra läbi katsetada. Kordamine on tarkuse ema.

Informaatika
Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused
56
doc

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

kasutamiseks. MÄRKUS. Andmebaasi kasutamise tarkvara võib olla andmebaasihalduse süsteemi osa, kuid võib olla ka iseseisev andmebaasihalduse süsteem. 2 RDBMS (Relational Database Management System) - Relatsiooniline andmebaasisüsteem on 21 sajandi algul domineeriv andmebaasisüsteemi tüüp. DBA (Database Administrator) - andmebaasi administraatori ülesanne on andmebaasi töö jälgimine ja tagamine. UML (Unified Modeling Language) ­ visuaalne modelleerimiskeel SQL (Structured Query Language) - Teisendustele orienteeritud keel, mis kasutab relatsioone, et teisendada sisend väljundiks . SQL keel on relatsiooniliselt täielik keel, st võimaldab luua kõiki relatsioone, mida saab luua ka relatsioonialgebra abil. SQL võimaldab lisaks veel täiendavaid operatsioone nt. sorteerimine, summeerimine, andmestruktuuride loomine jne.

Andmebaasid I
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega ­ eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma

Veebiprogrammeerimine
Programmeerimiskeel
555
doc

Programmeerimiskeel

(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 5 Arvuta valemi väärtus kõigil muutujate väärtustus tel. Selleks täida lüngad muutujate väärtuste tulpades ja täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi väärtusega antud väärtustusel . A B C (A v B) (B & C) VV T v T VVT TV VT TVV TV TV TT 6 Esita elektroonikaskeem, mis liidab kahte bitti: sisendiks kaks juhet, väljundiks samuti kaks juhet. 7 Mis on Oracle põhitoode? Mis aastal loodi Oracle firma (esialgu teise nimega)? Pluss miinus kolm aastat on OK. Andmebaasid loodi 1980 relative software? 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Saab teha võrgulehekülgi Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x­1)+foo(x­2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[4,2,1]) arvutamise tulemuseks? Mis tüüpi keeles on programm kirjutatud? 10 Greenspun toob ühe manageerimise artikli alguses välja

Infotehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun