vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; ja mineraalsoolad). lagunevad seente mõjul suhteliselt kergesti. rohkesti savimineraalidest Mn; Zn; CO; molübeen. Taimede toitumisel Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed Anaeroobses keskkonnas vaik ei lagune, koosnevaid ibeosakesi, seotakse kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide puud, põõsad, rohttaimed. Vähem tähtsad on vahadest tekivad mitmesugused bituumid. huumus tugevamini, võrreldes määrab taimede saagikuse. Taimed on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest 3. Niiskusest liivmuldadega.
mulla peenemate mineraalosakeste hüdrolüüs e. lagundamine. Kusjuures laguproduktid kantakse mullast minema. Leetumine toimub happelise reaktsiooni tingimustes ja põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti, Vahe-Eesti, Peipsi ümbrus) 51. !Lessiveerumine ! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil, läbiuhtumistüüpi veerežiimi tingimustes, kus huumus hapete toimel ei lagundata ibeosakesi, vaid toimub lihtne nende ümberpaigutamine mulla profiili siseselt vee toimel. Ei põhjusta ise hapestumist. Mulla profiil tervikuna ei vaesu biokeemselt tähtsatest ühenditest (Kesk-Eesti). 52. !Savistumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil intensiivse aineringe tingimustes, kus orgaanilise aine lagunemisel vabanenud mineraalühenditest tekkinud sekundaarsed savimineraalid jäävad oma tekke kohale pidama. Terve mulla
Taimejäänuste lagunemise algul vabanevad Ca ja Mg ning laskuva sademeteveega uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Seetõttu on näiteks rähkmullad suhteliselt huumusrikkad. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. Savi- ja liivsavimuldades, kus on rohkesti savimineraalidest koosnevaid ibeosakesi, seotakse huumus tugevamini, võrreldes liivmuldadega. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele, protsessidele 1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4
· Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: väga tihedad mullad (üksikteralised savid) tihedad mullad (raske liivsavi, savi) kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad) · Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. · Uusmoodustiste esinemine tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised.
lagundamine. Kusjuures laguproduktid kantakse mullast minema. Leetumine toimub happelise reaktsiooni tingimustes ja põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti, Vahe- Eesti, Peipsi ümbrus) 2) Lessiveerumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil, läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus huumus hapete toimel ei lagundata ibeosakesi, vaid toimub lihtne nende ümberpaigutamine mulla profiili siseselt vee toimel. Ei põhjusta ise hapestumist. Mulla profiil tervikuna ei vaesu biokeemselt tähtsatest ühenditest (Kesk-Eesti). 3) Savistumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil intensiivse aineringe tingimustes, kus orgaanilise aine lagunemisel vabanenud mineraalühenditest tekkinud sekundaarsed savimineraalid jäävad oma tekke kohale pidama.
ning laskuva sademeteveega uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Seetõttu on näiteks rähkmullad suhteliselt huumusrikkad. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. Savi- ja liivsavimuldades, kus on rohkesti savimineraalidest koosnevaid ibeosakesi, seotakse huumus tugevamini, võrreldes liivmuldadega. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid peavad olema tasakaalus. 52. Haljasväetised (põhikultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, vahekultuurina). Iseseisva põllukultuurina: ühe- või kaheaastased liblikõielised kultuurid; külvatakse kevadel, veget; kasvavad põllul a) Viiakse taliviljade külvi eelselt mulda b) Viiakse hilissügisel mulda, kevadekülv
Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala. Mulla tihedus - tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid). 2.tihedad mullad (raske liivsavi,savi). 3.kobedad mullad (struktuursed savid,liivsavid,huumusrikkad saviliivad). Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste esinemine-tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. Lisandite esinemine-taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 25
Mulla tihedus - tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid). 2.tihedad mullad (raske liivsavi,savi). 3.kobedad mullad (struktuursed savid,liivsavid,huumusrikkad saviliivad). 8 Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste esinemine-tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. Lisandite esinemine-taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad.
· Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: väga tihedad mullad (üksikteralised savid) tihedad mullad (raske liivsavi, savi) kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad) · Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. · Uusmoodustiste esinemine tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised.
annaabi.ee 
