Iannis Xenakis (1922 Rumeenia 2001 Pariis) Vanemad olid kreeklased, esimesed eluaastad elas perega Rumeenias, seejärel Kreekas. Muusikalised kogemused lapsepõlves: ema klaverimäng, mustlasmuusika, kreeka rahvam., kreeka- katoliku kirikum., raadiost klassikalist m. Gümnaasiumis käis Ateenas, õppis eraviisiliselt klaverit ja m.teooriat, astus 1940 tehnikaülikooli, kuid lõpetas selle pärast sõda. II Maailma sõja ajal osales vastupanuliikumises, sõdides Kreeka vabaduse eest. 1944 sai pommirünnakus tõsiselt haavata, elas mõned aastad põranda all, kuna oli ametlikult surma mõistetud. Põgenes 1947 Prantsusmaale, kus töötas arhitektina kuulsa Le Corbusier' stuudios (aastani 1959), tema projekteeritud on mitmed tähtsad hooned Prantsusmaal. Hoonete arhitektuuriprojektidest tuletas ka oma muusikateoste struktuure ja vastupidi. Nt 1958. a. maailmanäituse jaoks loodud Philipsi paviljoni projekt põhineb orkestriteose "Metastaseis" (ka "M...
proovikiviks. Lavamuusika Berio on kirjutanud 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. ,,La vera Storia" (,,Tõestisündinud lugu") (1981. Esimene teos on 3-vaatuseline ,,Opera" (1970) muusikaline näitemäng, kus põimuvad 3 surmateemaga seotud süzeeliini esimene ja ainus täielik läbikukkumine Beriol, esietendus vilistati välja. Viimane lavateos on 1-vaatuseline lühiooper ,,Ühe paiga kroonika" (1999). Iannis Xenakis (1922-2001) Iannis on Rumeenias sündinud Kreeka päritoluga helilooja, kes tegutses põhiliselt Prantsusmaal. Enne muusikaõpinguid ja muusikasse süvitsi süvenemist õppis ta Ateena Polütehnikumis arhitektuuri. 1947. põgenes ta valepassiga Kreekast Prantsusmaale, kus tal õnnestus saada tööd Pariisi arhitektuurbüroos Le Corbusier. Mõned aastad hiljem töötas Xenakis juba isikliku assistendina. Tema ja ühe teise arhitekti tuntud ühisprojektiks on Phillipsi paviljon (1958) Brüsseli maailmanäitusel
India 1956: Saddam Hussein Gymnasium , Baghdad , Iraq 1956: Saddam Hussein Gümnaasium, Bagdad, Iraak 1957: Unité d'Habitation of Briey en Forêt , France 1957: Unité d'habitation on BRIEY En Foret, France 1957: National Museum of Western Art , Tokyo 1957: National Museum of Western Art, Tokyo 1957: Maison du Brésil , Cité Universitaire , Paris 1957: Maison du Bresil, Cite Universitaire, Pariis 19571960: Sainte Marie de La Tourette , near Lyon , France (with Iannis Xenakis) 1957- 1960: Sainte Marie de la Tourette'i, ümbruses Lyon, Prantsusmaa (koos Iannis Xenakis) 1957: Unité d'Habitation of Berlin -Charlottenburg, Flatowallee 16, Berlin View on the map 1957: Unité d'habitation Berlin-Charlottenburg, Flatowallee 16, Berliini Vaata kaardil 1957: Unité d'Habitation of Meaux , France 1957: Unité d'habitation on Meaux, Prantsusmaa 1958: Philips Pavilion , Brussels , Belgium (with Iannis Xenakis) (destroyed) at the 1958
• Jäi noorelt üksi • Esimene teos „Kontra-Punkte“ • Elektronmuusika – „Gesang der Jünglinge“ • Kammermuusika – „Zeitmasse“ • Orkestrimuusika – „Gruppen“ • Vokaalmuusika – „Stimmung“ • Ooperitsükkel „Licht: Die Sieben Tage der Woche“ Luciano Berio 1925-2003 • Itaalia helilooja • Lavamuusika, vokaal- ja kammermuusika • Vokaalmuusika – „Sinfonia“ • Kammermuusika – „Sequenza I-XIV“ • Lavamuusika – „Opera“ Iannis Xenakis 1922-2001 Elust Looming Stohhastiline „Metastasis“ – esimene orkestriteos Tegutses Prantsusmaal Hariduselt arhitekt
ooperirollid, olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile. Britten oli ka korralik pianist ning kandis mõnikord klaveril ette kammermuusikat ja saatis kammerlaule, kuid on pidanud klaverit taustapilliks. Ta on pälvinud ka Taani kõrgeima muusikalise tunnustuse Sonningi fondi muusikaauhinna, mida annab välja Lonie Sonning Music Foundation. Iennas Xenakis 20. sajandi teise poole heliloojate hulgas oli kreeka päritolu Iannis Xenakis (1922-2001) üks omanäolisemaid ja kompromissitumaid. Omandanud arhitekti ja inseneri hariduse, asus ta 1947. aastal tööle Pariisi. Pariisis sõbrunes Xenakis mitmete prantsuse heliloojatega, olulisimaks kujunes tutvus Messiaeniga, kes ei soovitanud tal hakata kompositsiooni õppima ja viis ta kokku elektronmuusika pioneeri Pierre Schaefferiga. Schaefferi stuudios kohtus Xenakis helilooja Edgard Varcse'iga, kelle eeskuju ja mõju oma muusikale ta ainsana tunnistas.
Eksperimenteeritakse. Serialism dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele. Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez. Eestist: Arvo Pärt(`Perpetuum mobile'). Sonorism e kõlavärvimuusika loobuti tajutavatest meloodia- ja rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4.33' teos,mille kujundavad juhuslikud helid). Happening ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata
rahvusvahelise publiku silmis aastateks. Heliloojad, kes olid 1950. aastate algusest peale seotud Konkreetse muusika uurimisrühmaga, mis kasvas 1951. aastal välja Club d'Essai-st, otsisid võimalusi viia konkreetsesse muusikasse sisse selliseid kompositsioonilisi printsiipe, mis samas ei oleks vastuolus Schaefferi üldise müramuusika esteetikaga. 1954. aastal komponeeris Edgar Varèse tänu lintmagnetofonidele teose “Déserts”. 1956-57 sündisid Luc Ferrari, Iannis Xenakise, François Bayle ja teiste teosed, mis arvestasid palju jõulisemalt kompositsiooniaspekte ja hiljem isegi seriaalse meetodi erinevaid tehnikaid. Sellest tulenevalt nimetas ka Schaeffer oma konkreetse muusika ümber “elektroakustiliseks muusikaks” ja muutis ka oma Konkreetse muusika uurimisrühmaga 1958. aastal ümber Muusikauuringute rühmaks. Köln ja elektrooniline muusika Kui Werner Meyer-Eppler pakkus tehniliste abivahendite abil loodud muusika jaoks välja
Kroisos hävitas tegelikult ju riigi, ainult mitte Pärsia, vaid oma enda riigi. Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. Seetõttu omandas Delfi suure mõju kogu Kreekas: laenutas raha, segas end riikide siseasjadesse, aitas ühte või teist maad sõja ajal. Kasutatud kirjandus - Menelos ja Iannis Stephanidesed Iidsete aegade lood I Eesti raamat Tln 1991 [3.2:9;10] - Menelos ja Iannis Stephanidesed Iidsete aegade lood II Eesti raamat Tln 1991 - Eduard Petiska Vanakreeka muistendid ja pärimused Eesti raamat Tln 1983 - Stelio Martelli Homerose Ilias Koolibri Tln 1997 - Stelio Martelli Homerose Odüsseia Koolibri Tln 1997
Kõige eksperimentaalsem vokaalteos "Sinfoniat". Postmodernismi tippteos. Kaheksa häält saadavad üksteisele silpe ja häälikuid, milest Marthin Luther Kingi nimi koosneb ja ainult lõpus laulavad enam vähem arusaadavalt välja. Kammermuusika Kõige tuntub teos "Sequenza I-XIV". Iga osa on iseseisev kompositsioon ja eri esitajale. . Lavamuusika 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. Pikim ooper "La Vera storia". Teos "Opera" ainus täielik läbikukkumine. Iannis Xenakis Hariduselt arhitekt, on ka tema muusikas konstrukstioonid ja matemaatilised protsessid. Kõige selgemalt avaldub see teoses "Metastasis". Tundis huvi löökpillikoosluste vastu. Kaks teost löökpilliansablile: "Pleiades" ja "Persephassa". Kirjutas elektronmuusikat ja mõtles ka visuaalsele küljele. Näiteks teos "hibiki-hana- ma" on reziiga valgusmuusika. Ta on ka üks esimesi, kes kasutas komponeerimisel arvutit. Gyorgi Ligeti