Sageli esineb ka hiljem liigkasv, kalduvus rasvumisele · Pea ümbermõõt: Suhteliselt sageli makrokraania FraX mehed fenotüüp · Prominentne otsmik · Ettelõugsus · Suured ja peast eemalehoidvad kõrvad · Suured testised · Sidekoe nõrkus · Kõrge suulagi · Hammaste reastushäire http://www.specialchild.com/archives/dz-008.html FraX mehed fenotüüp · Sidekude Nõrkus (liigeste hüpermobiilsus) Mitraalklapi prolaps Alaneva aordi laienemine Lampjalgsus Kubemesong Õhuke sametine striiadega nahk Kõrge suulagi, kõvasuulaelõhe Tortikollis Küfoskolioos http://www.lpch.org Suulaelõhe · Kõvasuulaelõhe http://www.pedsent.com/ Striiad ja tortikollis http://www.dgk.de http://www.dermis.net http://hsc.utoledo.edu
teha, valida õiged koormused ning peale trenni korralikult venitada. Vigastuse korral tuleks kindlasti konsulteerida oma ala spetsialistidega. Korralik eelsoojendus ja venitusharjutused. Treeningu mitmekülgsus. Õige tehnika järgimine. Võimetele vastav koormus, selle sujuv suurendamine. Piisav puhkus. Ortoosid, teipimine ja spetsiaalsed kaitsevahendid. Sobivad jalatsid. Eelnevate vigastuste ja anatoomilistest eripäradest (rühihäired, kõrge või lamenenud pöiavõlv, liigeste hüpermobiilsus jm) tulenevate riskidega arvestamine. Laste puhul bioloogilise küpsusastme arvestamine Kinniste vigastuste esmaabi Esimese 48 tunni jooksul pärast vigastuse teket järgitakse nn KKK reeglit: külm, kompress, kõrgele tõstmine (inglise keeles RICE rest, ice, compression, elevation). Nimetatud meetmed vähendavad turset, lihasspasmi ja valu, veresoonte ahenemise tulemusel väheneb veritsus. Oluline on kiire tegutsemine! Vajadusel kasutada lahast, ortoosi, elastiksidet. Jäse
sotsiaalkindlustuse kulud madalad või puuduvad üldse) · Ressusside parem kättesaadavus · Turgude lähedus (arvestatakse koheselt ka turustamisvõimalustega) · Kaubanduslikud piirangud 15. Majanduse globaliseerumine ja seda soodustavad tegurid. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. · Finantstehingute hüpermobiilsus (sh investeeringute) · Finantskeskused on teatud maailmalinnades, ei järgi riigipiire · Info ja uuenduste kiire liikumine · Uuenduste kiire kasutuselevõtt · Toodete/teenuste mitmekesistamine · Erinevate majanduste, ühiskondade ja kultuuride põimumine. · Suurlinnad (maailmakeskused) on on multikultuursed. · Rahvuslik identiteet on asendumas subkultuurilise identiteediga. Globaalse majandussüsteemi peamised elemendid:
(maailmakeskustest) Massimeedia - Kiired suhtluskanalid (Internet ja mobiiltelefonid) 14.Majanduse globaliseerumine ja seda soodustavad tegurid. (vt ka maj.dünaamika ja t.ahel osa) Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. · Finantstehingute hüpermobiilsus (sh investeeringute) · Finantskeskused on teatud maailmalinnades, ei järgi riigipiire · Info ja uuenduste kiire liikumine · Uuenduste kiire kasutuselevõtt · Toodete/teenuste mitmekesistamine · Erinevate majanduste, ühiskondade ja kultuuride põimumine. · Suurlinnad (maailmakeskused) on on multikultuursed.
Nimmelordoos koos vaagna kaldega nimmelordoos areneb lihaste toimel, mis kindlustavad keha vertikaalasendi seismisel ja kõndimisel. Kõrvalekalded: Lampjalgsus - Levinuim labajala kuju muutus (deformatsioon), mis iseloomustab jalavõlvide lamenemist.Lastel on lampjalgsus enamasti tingitud väljaarenemata võlvidest, täiskasvanul aga jalavõlvide ülekoormatusest. Selle teket võib soodustada ka sidekoenõrkus, millega kaasneb liigeste hüpermobiilsus ning lihasjõu aeglasem areng. Sidekoe nõrkuse puhul saab sõrmi, eriti pöialt kergesti painutada vastu käsivart. Lastel võib lampjalgsus areneda ka x- jalgsuse kompenseerimiseks. Kaasasündinud lampjalgsust esineb harva ning see on seotud peamiselt geneetilise hälbega labajala struktuuris. O ja X jalgsus - Vastsündinu põlved on kaares (0-jalad), mida tingib üsasisene areng, jalad on painutatud asendis ja vastu kõhtu. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks,
Eriti kui tegemist pole lihtsalt vale joondumisega seistes, vaid tantsija juhul näiteks pöördeid tehes. Vähene teadlikkus ühel jalal seistes, mõjutab tantsija tervist, arvesse võttes, et tantsija teeb neid vigu kordustena rohkem, kui mitteteadlik tavakodanik. Vale joondumisega on tõenäoliselt tegemist juhendaja eksimusega, kuna pole parandatud kehahoiakut, mida algaja tantsija ei pruugi ise teadvustada, seda eriti, kui tantsijal on põlvedes sünnipärane hüpermobiilsus ehk 5 ülepainduvus. Vale joondumine on tantsija jaoks alati nö "libe jää". Näiteks ületreenitud väljapoolsus jalalabades balletitantsijatel. Kui rääkida kõrvalekalletest normaalse kehahoiaku puhul, siis on just belletitantsijatel eriti suur soodumus säärastele vigastustele. Näiteks räägib Anna Kirs,
jalavõlvide lamenemist. Jalatalla anatoomilises ehituses eristatakse 2 pöiavõlvi – ristvõlv (eesmine võlv) ja pikivõlv, mis jaguneb sisemiseks ehk vetruvaks ja välimiseks ehk tugivõlviks. Lastel on lampjalgsus enamasti tingitud väljaarenemata võlvidest, täiskasvanul aga jalavõlvide ülekoormatusest. Selle teket võib soodustada ka sidekoe nõrkus, millega kaasneb liigeste hüpermobiilsus ning lihasjõu aeglasem areng. Sidekoe nõrkuse puhul saab sõrmi, eriti pöialt, kergesti painutada vastu käsivart. Lastel võib lampjalgsus areneda ka x-jalgsuse kompenseerimiseks. Kaasasündinud lampjalgsust esineb harva ning see on seotud peamiselt geneetilise hälbega labajala struktuuris. Muutusi jalgades Kaarjalg – liiga kõrge pikivõlviga pöid. Võib olla pärilikku laadi. Selline pöid on äärmiselt jäik ja vajab pehme
annaabi.ee 
