1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e · Põldlõoke roolind · Peoleo · Räästapääsu · Käosulane · Punaselg- ke · Mustpea- õgija · Metskiur põõsalind · Hallõgija · Sookiur · Aed- · Pasknäär · Hänilane põõsalind · Harakas · Kuldhänilane · Vööt- · Mänsak · Linavästrik põõsalind · Hakk · Siidisaba · Väike- · Künnivares · Käblik põõsalind · Pruunselg- · Vares · Võsaraat · Ronk
26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. · Nende hulgas käpalised nt: Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, soohiilakas, balti sõrmkäpp, kärbesõis ja harilik käoraamat Linnud · Kurvitsalised: Alpi risla; Naaskelnokk; Mustsaba- vigle; Tutkas; Liivatüll; Punajalg-tilder; Kiivitaja; Merisk; Suurkoovitaja · Hanelised · Värvulised: lamba- hänilane; sookiur; põldlõoke Alpi risla Tutkas Mustsaba- vigle Merisk Suurkoovitaj Naaskelnokk a Liivatüll Putukad, kahepaiksed, (kari)loomad · Kõre e. juttselg- kärnkonn · Teised konnalised · Liblikad · Veised, hobused,
mõnikord olla pikk ja sirge küünis - Tiivad võivad olla pikad ja üsna teravatipulised või lühikesed ja tömbid - Saba – Väga erineva kujuga - Suguline dimorfism väljendub mõõtmetes hääles, sageli sulestiku värvuses, mõnikord isastel tuttide ja ilusulgede esinemises - Peaaju on värvulistel kõrgelt arenenud Eluviis - Enamik liike seotud puistute või põõsastikega Porr (Certhia familiaris) Hänilane (Motacilla flava) - Värvulised on monogaamsed pesahoidjad linnud - Pojad kooruvad munadest abitutena, pimedatena - Pesas viibivad vähemalt 10 päeva, kuni sulgkatte tekkimiseni, kuhu vanemad neile toitu kannavad - Munad on värvulistel väikesed, harilikult kireva värvusega, kuid mõnikord, enamasti õõnsustes pesitsevatel lindudel ühetoonilised - Kurnas tavaliselt 4-6 muna - Hauduvad tavaliselt pärast kõigi munade munemist - Haudevältus enamikel 11-14 päeva
kael kere: 2p jäsemeid (esijäsemed tiivad ,tagajäsemed jalad) tagajäsemed e jalad koosnevad : reis,säär,jookse,4 varvast küünistega kehakatted nahk , suled suled : udusuled(hoiavad sooja) kontuursuled : kattesuled(katavad kehapinda) hoosuled(lendamiseks) tüürsuled(lendamiseks) pulma e hundsuled(kaaslase meelitamiseks) 2.Putuktoidulised- hänilane, käosulane ja kiivitaja Segatoidulised- harakas, suur-kirjurähn ja punarind Taimetoidulised- leevike, karmiinleevike ja kanepilin 3.Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine:munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel
61) värbkakk Glaucidium passerinum; 62) kodukakk Strix aluco; 63) händkakk Strix uralensis; 64) öösorr Caprimulgus europaeus; 65) vaenukägu Upupa epops; 66) väänkael Jynx torquilla; 67) hallpea-rähn Picus canus; 68) musträhn Dryocopus martius; 69) tamme-kirjurähn Dendrocopos medius; 70) väike-kirjurähn Dendrocopos minor; 71) nõmmelõoke Lullula arborea; 72) kaldapääsuke Riparia riparia; 73) suitsupääsuke Hirundo rustica; 74) hänilane Motacilla flava; 75) kuldhänilane Motacilla citreola; 76) vesipapp Cinclus cinclus; 77) hoburästas Turdus viscivorus; 78) vööt-põõsalind Sylvia nisoria; 79) väike-kärbsenäpp Ficedula parva; 80) punaselg-õgija Lanius collurio; 81) hallõgija Lanius excubitor; 82) koldvint Serinus serinus; 83) männi-käbilind Loxia pytyopsittacus; 84) kasetriibik Sicista betulina; 85) pähklinäpp Muscardinus avellanarius; 86) lagrits Eliomys quercinus;
Eesti rannaniitudel on kindlaks tehtud üle 250 liigi mardikaid. Matsalu lahe äärsetelt niitudelt on leitud 88 liiki mardikaid (Kukk, 2004). Matsalu lahe äärsetel rannaniitudel pesitseb 65 linnuliiki. Iseloomulik on nende hulgas kurvitsaliste suur osakaal. Kurvitsaliste kõrval on arvukad värvulised, kuid nende liike on vähe. Iseloomulike liikidena pesitsevad rannaniitudel kiivitaja ja punajalg-tilder, värvulistest põldlõoke, sookiur ja hänilane. Sagedased haudelinnud on veel niidurüdi, mustsaba-vigle, tutkas, sinikael-part, rägapart ja luits-nokk-part, paljandikel ja madala rohustuga aladel liivatüll ja merisk. Harvem võib pesitsemas kohata suurkoovitajat, niiskemates kohtades tikutajat. Haruldastest linniliikidest võib meil vaid rannaniitudel pesitseda veetallaja. Rannaniidud on oluline elupaik paljudele ohustatud ja kaitsealustele liikidele. sellest
Nagu linavästriku nimetuski ütleb, on ta seotud linadega. Kui lindu nähti kevadel esimest korda kõrgel lennus, katusel või aiateibas, võis loota kena linakasvu, kui aga maas või madalal, siis kehva ja kesist. Seepärast kannab linavästrik veel selliseid nimesid nagu linalind, -päästrik, -pääsuke, -pääsmik, linaõnnenäitaja, -tooja, linamõõtja. Liikudes viipsutab västrik oma pikka saba ehk hända üles-alla. LõunaEesti nimetused händlane, hännaline, hänilane peavadki silmas linnukese üpris silmatorkavat hända. Eestlaste rahvapärimustes on ta väga sageli seotud kahe asjaga: kevadise jääminekuga ja linakasvatusega. Nimelt pidid linavästrikud kevadel oma jämedate jalgadega (siit ka nimetus Jämejalg-Toomas) jõed lahti tallama. See arvamus tuleb sellest, et linavästrik saabub kevadel just siis, kui jää viimaseid päevi jõgesid katab. Kuna sel ajal on putukaid lindudele toiduks veel
isegi puud. Kevadeti ja suveti ujuvad saartele põdrad ja metssead, kes vastavalt koorivad paljaks puid ja põõsaid või teevad säru käpalistele. Kui mõnele saarele on suveks jäänud rebane, siis langeb oluliselt pesitsevate lindude arvukus; sama kuulsus on ka kährikul. Laidude kiviaedades võivad elada veel kärp ja isegi metsnugist on saartel kohatud. Rannaniitudel pesitsevad iseloomulike liikidena kiivitaja ja punajalg-tilder, värvulistest põldlõoke, sookiur ja hänilane. Sagedased haudelinnud on veel balti risla e niidurüüt, mustsaba-vigle, tutkas, sinikael-part, rägapart ja luitsnokkpart, paljandikel ja madala muruosaga aladel liivatüll ja meriski. Harvem võib pesitsemas kohata suurkoovitajat, niiskemates kohtades tikutajat ja kiviaedades või kuhjatistes kivitäksi. Haruldastest linnuliikidest võib meil vaid rannaniitude veeloikudega aladel pesitseda veetallaja
punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks. -linnustikus moodustavad põhiosa kurvitsalised. Iseloomulikeks liikideks on: tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp, mustsaba-vigle, tutkas; soo-loorkull, roo-loorkull; paljud ujupardid (nt. sinikael-park). Rohkearvulised haudelinnud lageluhtadel on tikutaja, kiivitaja, põlvlõoke, sookiur, hänilane Rannikuniidud -mere rannikul soolase vee mõjupiirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. -sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. -Eestis esineb saartel ja laidudel ning mandri rannikualal. Rannikuniitude pindala on viimastel
annaabi.ee 
