Interneti aadress: http://goo.gl/0bFUZw 19. Nimi: Sinilobeelia Ladinakeelne nimetus: Lobelia erinus Sugukond: Campanulaceae Interneti aadress: https://goo.gl/gRziOO 20. Nimi: Pärdiklill Ladinakeelne nimetus: Mimulus x hybridus Sugukond: Scrophulariaceae Interneti aadress: http://goo.gl/HGMTNe 21. Nimi: Pelargoon Ladinakeelne nimetus: Pelargonium Sugukond: Geraniaceae Interneti aadress: https://goo.gl/8VTVF3 22. Nimi: Petuunia Ladinakeelne nimetus: Petunia x hybrida Sugukond: Petunioideae Interneti aadress: https://goo.gl/RERHT8 23. Nimi: Salvei Ladinakeelne nimetus: Salvia spp Sugukond: Lamiaceae Interneti aadress: http://goo.gl/XEHUPJ 24. Nimi: Vilt-ristirohi Ladinakeelne nimetus: Senecio cineraria Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/7yNty3 25. Nimi: Suutera Ladinakeelne nimetus: Sutera diffusus Sugukond: Scrophulaeriaceae Interneti aadress: http://goo.gl/hQAHwz 26. Nimi: Peiulill
kuhu kuulub üle 40 000 liigi. Umbes 2000 liiki on esindatud Põhja-Ameerikas. Inglismaal on neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning väga haruldane ja kohtab ainult mõnes kohas Dartmooris (Carvalho, 2015). Eestis on kirjeldatud ligikaudu 270 liiki (vikipeedia, 2014). Tuntumad liigid on süsijooksik (Pterostichus sp.), ajajooksik (Carabus nemoralis), põllujooksik (Carabus cancellatus) ning nõmmliivakas (Cicindela hybrida) (Tamm). 1 Täiskasvanud jooksiklaste suurus varieerub kahest millimeetist kuni kolmekümne viie millimeetrini. Jooksiklased on öösel tegutsevad loomad, päevasel ajal varjuvad nad maas lamavate puutükkide ja kivide alla. Värvuselt on nad tumedat värvi, üldjuhul süsimustad. Tume värvus on abiks jääda maapinnal liikudes märkamatuks. Neil on tavaliselt pikad võimsad jalad,
KARUSMARJAD 7-1 Grossularia 'Lepaan 2011s Keskmise suurusega, punased Punainen' magusad marjad. Hea talvekindlusega, jahukastele üpris vastupidav. Aretatud Soomes. MUSTIKAD 8-1 Vaccinium hybrida 'North Blue' 2011k Marjad valmivad alates augustist. Väga hea saagikusega. Viljad on tumesinised, hea maitsega. Külmakidlus on väga hea.
22. Schoenoplectus tabernaemontanii kare kaisel 23. Sparganium jõgitakjas 24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2. Hydrocharis morsus- ranae konnakilbukas 3. Lemna lemmel 4. Nuphar lutea kollane vesikupp 5. Nymphaea alba valge vesiroos 6. Nymphaea candida väike vesiroos 7. Nymphaea hybrida aed- vesiroos 8. Nymphaea tetragona kandiline vesiroos 9. Polygonum amphibium vesi- kirburohi 10. Potamogeton natans ujuv penikeel 11. Ranunculus (Batrachium) särjesilm 12. Salvinia natans ujuv salviinia 13. Stratiotes aloides vesikarikas 14. Trapa natans harilik vesipähkel
ripp-vaasidesse või aiapottidesse, samuti kalmistutesse. Dekoratiivsed õied ja pikk õitseaeg laiendab mugulbegoonia kasutamisampluaad kõige sobivam aktsenttaimena, kuid võib kasutada ka täitetaimena või kasvatada amplites. Joonis 2. mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) (http://www.thefloweringgarden.com/pics/begonia-tuberhybrida.jpg) Fuksia (Fuchsia) -värdfuksia (F.×hybrida) Kasvukoht peab olema tuulte eest kaitstud, huumus- ja toitaineterikas, niiskusthoidev. Sobilik potis-kastis kasvatamiseks, kui ka peenrale. Sobib siseruumidesse ja klaasitud rõdudele, välisterrassidele. Rippuva kasvuga sorte kasvatatakse eelkõige amplites. Väga dekoratiivne, seetõttu sobib hästi aktsenttaimeks, saab kasutada ka kontrasttaimena. 2
· Toitaineterikas, parasniiske muld. · Varjulisemad püsilillepeenrad, veekogu kaldad. · Kiirekasvuline. Hubei ülane Anemone hupehensis Hubei ülane Anemone hupehensis · Mõned sordid: 'Splendens`, `Prinz Heinrich' · Kõrgus 70-90 cm. · Laiuv puhmik. · Õitseb septembris. Roosakad õied. · Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. · Huumusrikas parasniiske, vett läbilaskev muld. · Õitseb rikkalikult. Hübriidülane Anemone hybrida Hübriidülane Anemone hybrida · Mõned sordid: `Königin Charlotte`, 'Pamina' , `Whirlwind'. · Õied valged või lillakaspunased. Õitseb august, september. · Kõrgus 45-90cm. Puhmik. · Päike kuni poolvari. · Parasniiske, viljakas aiamuld. · Lumeta talvel vajab katet. Istutamisel väldi tuuliseid ja talvel liigniiskeid kohti. Hübriidnelk Dianthus hybrida Hübriidnelk Dianthus hybrida · Kõrgus 50-20cm.
Aedtill 2 16-17 C 2-3 nädalat Aedsalat 2 15-20 C 2-3 päeva Mehhiko vanikkuljus Cobaea scandens 3 18 C 14-20 päeva Eckloni kuldkakar Osteospermum ecklonis 3 V 17 C 10-15 päeva Hübriidpetuunia Petunia x hybrida 3 V 18-25 C 14-20 päeva Ümaralehine titoonia Tithonia rotundifolia 3 18-20 C 8-14 päeva Porrulauk 3 20-30 C 10-15 päeva Varane kapsas 3 18-20 C 3-4 päeva Majoraan 3 20-25 C 1-3 nädalat
Dimorphotheca sinuata Kõrgus 30 cm. Süstjate lõhnavate lehtedega korvõieline suvelill. Juulist-septembrini õievarre tipus ühekaupa 4 cm läbimõõduga läikivate oranzikaskollaste kroonlehtedega ja südamiku ümber purpurse ringiga korvikud. Kodumaa kuldlillel on Lõuna-Aafrika. Seepärast on sobiv soe päikesepaisteline kerge lahja mullaga kasvukoht. Külv mai keskel otse kasvukohale, et vältida juurte vigastamist ümberistutamisel. Aed-raudürt Verbena x hybrida Aed-raudürt Verbena x hybrida Kõrgus 25-30 cm Õievärv kirju. Õitsemisaeg juuni - august Kasvukoht päikeseline Keskmise viljakusega muld Välja saab taimed istutada mais pärast öökülmade ohu möödumist. Pinnakattetaim, rõdutaim Egiptuse tähetrobi Pentas lanceolata Egiptuse tähetrobi Pentas lanceolata Õied punased, valged, roosad, lillad Poolvarjuline kasvukoht Õitseb juuni september
südamega muld helmikpööris Heuchera ´Caramel´ 25-40 cm Juuli-okt. kreemikad Parasniiske Päikseline, huumusrikas poolvarju- muld line Hosta Hosta x hybrida ´Patriot´® 60 cm juuli-august helelillad Niiske, Poolvarju- toitainerikas line, muld varjuline Hubei ülane Anemone hupehensis `Pamina` 40-50 cm August-sept. roosakaspunane Huumusrikas Päikseline,
muldi. G. HIMALAYENSE, SYN. GRANDIFLORUM - SUUREÕIELINE KUREREHA • juurmise lehepuhmikuga ja sõrmjaguste lehtedega. Efektsed 4…6 cm läbimõõduga ‘Plenu tassikujulised eritooni m’ sinised õied • sobib hästi varjulises kohas kasvatamiseks. Täisvarjus kasvades on nad sama head kui ereda päikse käes. Paremini edeneb päikselises kohas viljakal ja niiskel mullal. HEMEROCALLIS X HYBRIDA - AED- PÄEVALIILIA • Päikseline, poolvarjuline kasvukoht. Huumusrikas aiamuld. • Lai sordivalik. lühikese mugulja risoomiga ‘Moment of pikaealised ja truth’ väga dekoratiivsed püsikud. Nad on vähenõudlikud, vastupidavad ja suurepärase talvekindlusega. Õite värvus varieerub olenevalt sordist. HEUCHERA SANGUINEA - VEREV HELMIKPÖÖRIS • lehed dekoratiivselt ‘Coral petite’
paljude liikidega Paljundamine seemnetest ette kasvatada, jagamisega kevadel või sügisel Sorte looduslik on verev-kurereha, samas väga dekoratiivsete lehtedega C. rerandii (säbar kurereha) http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kurereha.htm . Aed-päevaliilia (Hemerocallis x hybrida) Taim on pärit Kesk- Euroopast, lopsakas puhmik, muguljate juurtega, väga dekoratiivne, väga tugeva juurekavaga Kasvukoht päikeseline, varju taluvad kollakate ja ruugete õitega sordid Pinnas- savikapoolne, parasniiske, keskmise viljakusega. Kuivmal pinnasel kasta kord nädalas labida sügavuselt märjaks, Õied suured, lehterjad, olenevalt sordist täidis- ja ühekordsed lai värvivalik. Õisikul palju õisi, õitseb juuli-august, kuid iga õis õitseb vaid ühe päeva
Sobivad kiviktaimla varjulisse ossa ja kiviaeda, suurte puude alla. Aiatee ääres, segabordüürina või üksikult Joonis 26. Must lumeroos (http://kiskjasiil.blogspot.com/2010/04/lounal-tartu-botaanikaaias- 3.html) 30 Joonis 27. Must lumeroos 31 Päevaliilia (Hemerocallis) Konkreetne liik: aed-päevaliilia (Hemerocallis hybrida) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,4 - 1,2 m kõrge, 50 - 100 cm lõpplaius Taime välislaadi kirjeldus: tugevate vartega, suurte õitega, tihe dekoratiivne puhmik Lehed: Lehed juurmised, pikad, lineaalsed ja püstised Õied või õisikud: rikkalik värvivalik Õitsemine: juuni-august (olenevalt sordist), õitseb lühikest aega iga õis tavaliselt ühe päeva. Õievarred lõigatakse pärast õitsemise lõppemist maha
Urvastes) on ümbermõõduga 8 m ja haljastuses: lõhislehine ja kollaselehine. Hübriidhaava kasvatamine ja selektsioon muutus kõrgusega 21 m, vanus ~ 700 aastat. Eestis kasvab looduslikult ka halli ja sanglepa aktuaalseks Põhja-Euroopas ja Eestis peale Puit on väga heade omadustega ja kõrgelt hübriide (Alnus hybrida). 1998. a. kui Soomes, Kirkniemis alustas hinnatud. Puitu nimetatakse puiduteaduse Harilik haab - Populus tremula tööd pärast renoveerimist uuel tehnoloogial rõngassooneliseks (suured sooned (augud) Kuni 30 m kõrge puu. Kõrgeim haab kasvab põhinev paberitööstus, mis kasutab aastarõngastes. Esineb lülipuit, mis on Järvseljal kv
lainepapp) tootmiseks. Põhimõtteliselt on lepapuidu füüsikalised omadused (puidukiud) sobivad paberi tootmiseks, kuid suure parkainete sisalduse tõttu on paberi tootmine lepast kulukas ja sugugi mitte keskkonnasõbralik. Esineb ka vorme, mis väärivad kasutamist haljastuses: lõhislehine ja kollaselehine. Eestis kasvab looduslikult ka halli ja sanglepa hübriide (Alnus hybrida). Harilik haab (Populus tremula) Kuni 30 m kõrge puu. Kõrgeim haab kasvab Järvseljal kv. 243 ja on 40 m kõrge. Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai ümarovaalne või laisilinderjas. Puistus laasub kiiresti ja kõrgelt. Lehed peaaegu ümmargused, 5-7 cm, jämedalt tömpjassaagja servaga
annaabi.ee 
