mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest. Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel. Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub. Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel. Huuldehammustus Sel päeval sadas verd ja peeglikilde Ma lehti puruks käristasin tuulde Seal oli kurbus naljakas ja pilge Ses naeratuses mis lõi hambad huulde Üks kummaline naer mis kurbust kaitseb Ja klaaspaleesid Elu kitsaskohti Ma olin unustanud vere maitse Võib-olla varem kui ma oleks tohtind Piiril Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk Pea kohal kajakate helevalge kriisk Me keset suuri halle kive istusime Siis oli männimets ja krobelised koored Ja liivakukkund käbid Kleepund vaik Päev loojus Piimashokolaadi maik
Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II. Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luuletusi kirjutanud. Mets oli ta kodu ümber maha raiutud, sai herilaselt huulde nõelata. Pidi jälle mõisakutid paadiga sõitma viima, aga päästis sadamas uppuva tüdruku, kuna teadis sealset põhja ja vee liikumisi, teine kutt otsis sootuks valest kohast uppuvat tüdrukut. Paadisõit jäi seega ära, kuna Joh oli läbimärg. Hiljem tulid need linnavurled veski juurde ja panid tühja veski käima, isa kutsus Johi , kes pani veski kinni, kuna muidu oleks kivid katki läinud
Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II.Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luuletusi kirjutanud. Mets oli ta kodu ümber maha raiutud, sai herilaselt huulde nõelata. Pidi jälle mõisakutid paadiga sõitma viima, aga päästis sadamas uppuva tüdruku, kuna teadis sealset põhja ja vee liikumisi, teine kutt otsis sootuks valest kohast uppuvat tüdrukut. Paadisõit jäi seega ära, kuna Joh oli läbimärg. Hiljem tulid need linnavurled veski juurde ja panid tühja veski käima, isa kutsus Johi , kes pani veski kinni, kuna muidu oleks kivid katki läinud. Vic palus vabandust ja
mõelda, kas tasub nii kergekäeliselt oánda lubadusi. Selleks et edukas töösuhe töötaks, epab olema winwin , muidu järgmist korda ei tulegi. Ülesanne teile: hinnake oma emotsionaalse pangaarve konto seisu kolme suhte puhul. Missugused sissemakseid sa võiksid teha ? . 5. Püüa mõista ja alles seejärel olla mõistetud. meil on kaks kõrva ja üks suu- kas see võiks tähendada midagi ? vb seda et hetkedel kui sa väga tahad midagi öelda, hammusta huulde ja hoopis KUULA. Kuula oma kolleege, perekonnaliikmeid, sõpru, kliente, - kuid mitte kavatsusega vastata, veenda, nõu anda. Kuula selleks, et mõista, selleks et näha, kuidas teine pool asju näeb. – tuleks üritada aru saada nii emotsionaalselt kui intellektuaalselt. Siin tuleb mängu tõsiasi, et meie jaoks kõige tähtsam isik, oleme miee ise ( keda otsid esimesena grupipildidlt= kelle nime kuuled ka kõige suuremas müras? Ja no meie arvamus on kõige õigem ja kõige tähtsam
See on tahtejõulise ning jonnaka inimese tundemärk. Temaga on raske ühist keelt leida ning ta vajab erinevat lähenemisviisi. Teineteise vastu surutud pahkluud. Kui inimene on kaitseseisundis, siis surub ta pahkluud vastamisi. Meestel on selles asendis ka käed põlvedel või tooli käetugedel; naistel on põlved koos, jalad osutavad ühte suunda, käed asetsevad põlvedel teineteise kõrval või on üks käsi teise peal. Pahkluude kokkusurumisel on umbes sama tähendus kui huulde hammustamisel. Sellise liigutuse abil talitseb inimene oma eitavat suhtumist, negatiivseid tundeid hirmu või erutust. Või läbirääkimine, kus osalised istuvad, luupeksed ristis. Sellises asendis läbirääkija pole nõus järele andma teise poole nõudmistele. Pöia toetamine põlveõndlasse - sellist poosi kasutavad ainult naised oma kaitseseisundi tugevdamiseks. Käte asetamine selja taha. On täheldatud, et Inglismaa kuningliku perekonna liikmetel on
Temaga on raske ühist keelt leida ning ta vajab erinevat lähenemisviisi. (Pease 1994: 80). Teineteise vastu surutud pahkluud. Kui inimene on kaitseseisundis, siis surub ta pahkluud vastamisi. Meestel on selles asendis ka käed põlvedel või tooli käetugedel; naistel on põlved koos, jalad osutavad ühte suunda, käed asetsevad põlvedel teineteise kõrval või on üks käsi teise peal. Pahkluude kokkusurumisel on umbes sama tähendus kui huulde hammustamisel. Sellise liigutuse abil talitseb inimene oma eitavat suhtumist, negatiivseid tundeid hirmu või erutust (Pease 1994: 83). Või läbirääkimine, kus osalised istuvad, luupeksed ristis. Sellises asendis läbirääkija pole nõus järele andma teise poole nõudmistele (Nierenberg 1997: Pöia toetamine põlveõndlasse sellist poosi kasutavad ainult naised oma kaitseseisundi tugevdamiseks. Käte asetamine selja taha
» «Aga ärge unustage,» hüüdis dArtagnan, «et selles loos on tegemist naisega, röövitud naisega, keda kahtlemata ähvardatakse, keda võib-ollä piinatakse, ja kõike ainult sellepärast, et ta on truu oma käskijannale.» «Ettevaatust, dArtagnan, ettevaatust!» ütles Aramis. «Minu arvates ärritute te liiga palju proua Bonacieux' saatuse pärast. Naine on loodud meie hukatuseks ja temast tulevad meile kõik hädad.» Aramise lause peale kortsutas Athos kulmu ja hammustas huulde. «Ma ei muretse üldse proua Bonacieux' pärast,» hüüdis dArtagnan, «vaid kuninganna pärast, kelle kuningas on maha jätnud, keda jälitab kardinal ja kes näeb, kuidas üksteise järel langevad kõikide sõprade pead.» «Aga miks armastab ta neid, keda meie üle kõige maailmas vihkame -- hispaanlasi ja inglasi?» «Hispaania on ta kodumaa,» vastas dArtagnan, «ja on arusaadav, et ta armastab hispaanlasi kui oma kaasmaalasi. Mis puutub aga teise etteheitesse, siis olen ma kuulnud
almust palub. Säherdusest jultumusest nördinuna hüüdis ta: «Härra paleefoogt, visake see lurjus jõkke!» «Jumal hoidku, härra kardinal,» ütles Coppenole, ikka 37 veel sandi kätt oma käes hoides, «see on üks mu sõpru.» «Tore!» karjus rahvahulk. Sellest silmapilgust peale oli meister Coppenole Pariisis nagu Gentiski «rahva hulgas kõrges hinnas, sest säärased mehed on seda alati, kui nad riii taltsutamatud on», ütleb Philippe de Commines. Kardinal hammustas huulde. Kummardudes oma naabri, Sainte-GenevieveM abti poole, ütles ta poolsosinal: «Peab ütlema, on aga saadikud, keda ülemhertsog meile saadab, et teatada printsess Marguerite'i tulekust.» «Eminents,» vastas abt, «te olete liiga viisakas nende flaami kärssade vastu. Margarita ante porcos.» ' «Öelge parem: Porcos ante Margaritani»2, vastas kardinal naeratades. Kogu väike sutaanides kaaskond sattus vaimustusse sellest sõnademängust. Kardinal
annaabi.ee 
