Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused. Juhan Liiv kasutas oma luuletustes palju kordusi ning rahvaluulepärast algriimi ning tema sõnavara oli väga rikkalik. Näiteks: „Oh kanarbik, oh lilleke!“ Oh kanarbik, oh lilleke, nii kõle, kõle sügise! Nii väsinud, nii kurb on meel, sa pehmelt, õrnalt õitsed veel, oh lilleke! „Eile nägin ma Eestimaad“ Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid - eile nägin ma Eestimaad „Eile nägin ma Eestimaad Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid - eile nägin ma Eestimaad Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik suikumise ja näotuse paik, vaimuilm nii hämaras, vaik -
· 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud ka Kodavere murrakus raamatut ,,Peipsi peal" ja ,,Pahased naabrid" , ,,Igapäevane lugu". · Kõige esimene raamat oli ,,Kümme lugu" (1893) · Tal on üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Luule temaatika ja zanrid · Zanriteks on lüürika ja proosa.
armastuse näol. "Sinuga ja Sinuta"- "mu silm ta pinnal igatsevalt uitis".Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. "Eile nägin ma Eestimaad" jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja saunadest-"Nägin hurtsikuid, saunasid, lagunud talumajasid, põõsastikud ja võsad kõik". Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses on. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvastasid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust
Alguses valguse salgasid. Alguses naised nad salgasid. Pärast põhjasid pimedust. Pärast üksteisesse armusid. Valgus kinni, pimedus lahti, Suu kinni, tuli kustu. pimedus kinni, valgus lahti. Põsed punni, tegutsen sutsu. Ühed mustad mõlemad. Ühed veidrikud mõlemad. Kalju Lepik ,,Eile nägin ma Eestimaad" ,,Eile nägin ma Sindi linna" Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Nägin hurtsikuid, saunasid, Nägin konisid, pudeleid, nägin bagaazi ja paunasid, nägin bomse ja kaabakaid, väljal kivivõsa aunasid väljas pingipeal aelesid - eile nägin ma Eestimaad! eile nägin ma Sindi linna! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Lagunud talumajasid! Lagunenud kutsekooli! Oh kui rammetuid rajasid! Oh jalgu murdvaid kõnniteid! Kadaka-, lepavõsasid! Mürgiseid marjapõõsaid! Eile nägin ma Eestimaad
Stanislaw August Poniatowski. Kõige kauem suutis ametliku soosiku positsiooni hoida vürst Grigori Potjomkin, kes kindlustas oma võimu sellega, et hoolitses ka keisrinnale uute voodikaaslaste muretsemise eest. Tegelik valitseja oligi vürst Potjomkin, kelle nimi muutus üldmõisteks seoses Katariina II reisiga Krimmi. Demonstreerimaks rahva heaolu Lõuna-Venemaa, ei näidatud keisrinnale viletsaid hurtsikuid – neid varjasid nn Potjomkini külad (kerged puidust fassaadid). http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://rusistica.eu/venemaast/18-sajand/katariina-ii/ http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm
Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? Me tunneme, kuidas luuletaja hing ihkab isamaa poole nagu mesilane mesipuu poole. Kas olen kodus või võõral maal, alati on mul isamaa sügaval südames ning tõttan selle poole. Juhan Liiv oli realist, ta ei ilustanud ega pannud midagi juurde, vaid kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Luuletuses ,,Eile nägin ma Eestimaad!" on poeet luuletanud kõigest, mida ta nägi enda ümber iga päev. Lagunenud talumajasid, kadaka-,lepavõsasid, hurtsikuid ja saunasid. Täpselt sellisena kirjeldas ta meie maad nagu ta seda nägi. Tema armastus me kodumaa vastu oli nii õils ja puhas. Ta oli alati valmis Eesti riigi eest seisma ja tema õnn sõltuski justkui meie isamaast. ,,Isamaale" Ja sinu häda mu häda, su õnn on minu õnn ka, ja sinu viga mu viga, ja sinu iga mu iga oh kallis ismaa! Juhan Liiv, oli hea poeet, tema luulet ei saa sõnades väljenda. Hea luuletaja peab oskama panna oma luulesse osakese iseendast
Tolle aja kohta ebasobilik luule leidis tänu Noor-Eesti loomeseltsi trükistele siiski laiema rahva tähelepanu. „Nad hirmsad on, mu laulud,/ ja hirmus mu süda sees,/ nii hirmus nagu mu saatus-/ ei, mind mitte iganes!“ Mees kartis üle kõige oma luule üle hindamist ja suurmehe staatust. “Eile nägin ma Eestimaad” jutustab Eesti talupoegade lagunenud talumajadest, hurtsikutest ja sau- nadest- ” Nägin hurtsikuid, saunasid, lagunud talumajasid, põõsastikud ja võsad kõik”. Juhan Liiv ei ilustanud oma kodumaad, vaid kirjutas sellest nii nagu tegelikkuses oli. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvasta- sid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus “Hommik” räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust.
Juhan Liivi looming: 1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi. ,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid. ,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- .
Enamasti pärinesid need õukonnas kõigile teada olevad soosikud vene kõrgaadlist (Sergei Saltõkov, Grigori Orlov), aga nende hulgas oli ka näiteks tulevane Poola kuningas Stanislaw August Poniatowski. Kõige kauem suutis ametliku soosiku positsiooni hoida vürst Grigori Potjomkin. Tegelik valitseja oligi vürst Potjomkin, kelle nimi muutus üldmõisteks seoses Katariina II reisiga Krimmi. Demonstreerimaks rahva heaolu Lõuna-Venemaa I, ei näidatud keisrinnale viletsaid hurtsikuid neid varjasid nn Potjomkini külad (kerged puidust fassaadid).
sinuta puu, kellel ainustki lehekest; taevas siis olen, kel ei ainustki tähekest. Sinuta olen ma udune ilm, nägemata silm. Sinuta olen ma uneta öö, sinuta töö ei olegi töö. Sinuta pisar olen, mida valu pole toond, sinuta loom olen, mida keegi pole loond. Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin bagaazi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik suikumise ja näotuse paik, vaimuilm nii hämaras, vaik eile nägin ma Eestimaad! Tühi
kutsuvad üles armastama oma isamaad. 5.6 MINU LUULE 67 luuletusest koosnev kogumik sisaldab ohtralt isamaalisi ning loodusteemalisi luuletusi, kogumikus on palju luuletusi, mis on tänapäeval saanud väga populaarseks. EILE NÄGIN MA EESTIMAAD! Raudteel Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin bagaazi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasideile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad!
annaabi.ee 
