külades oli moodne elada? Oldi valmis kannatama ränka vaeva ja vastikut toitu ning astuma pigem sakslaste ikke alla. Paistis, et usse vihati. Vihkamise põhjus oli selles, et käimas oli ristimise periood ning ristisõdijad tulid Eesti paganaid ristima. Arvan, et ristisõdijad pidasid ussisõnade oskajaid põlisusundite järgijateks. Põlisusundite uskumine aga ei toonud alati kasu. Näiteks Leemetil oli metsas elades naaber, kes sundis oma tütart Hiiet jooma hundipiima, kuigi Hiie organism ei talunud seda ning ajas oksendama. Külas elades unustati, kes oldi enne küladesse kolimist ja kus kohast tuldi. Unustati vanad tuttavad ja kombed ning tavad. Külades olid kirikud, kus kuulati jumalasõna. Jeesust hakati kummardama ja rääkima tema pidevast teenimisest. Metsaelanikele see ei meeldinud, kuna nemad ei kujutanud ette, et nad peaksid kedagi teenima. Jeesuse ja rüütlite uskumisega mindi samas ka liiale
Leemet oli külas sündinud ja seetõttu leidis Tambet, et tema tütrel ei sobi säärase poisiga koos mängida. Samuti arvas Tambet, et mängida ei ole üldse vaja, vaid tuli teha tööd, mistõttu veetiski Hiie oma päevi isa hiiglaslikule hundikarjale toitu ette visates nind neid lüpstes. Tambet ning tema naine Mall hoolisid Hiiest üsna vähe, nende jaoks oli esmatähtis elada nii, nagu elasid esivanemad ning sellel eesmärgil võis ohverdada kõik. Samuti ei joonud Hiie hundipiima, mis Tambeti meelest oli vanade kommete reetmine ning tema jaoks oli vastuvõetamatu, et selline jälkus leidis aset tema enda peres. Seega palus Tambet hiietarga abi ning Hiiet piinati mitmeid kordi erinevate rituaalidega, näiteks sunniti teda imema elusa ööbiku aju, kuni hiietark Ülgas lihtsalt tüdis. Ülgas tõi ettekäändeks, miks tüdruk ikkagi hundipiima jooma ei hakanud, haldjate needuse, mis 10 aasta pärast lõppema pidi. Kuid sellegipoolest ei
Leemet oli külas sündinud ja seetõttu leidis Tambet, et tema tütrel ei sobi säärase poisiga koos mängida. Samuti arvas Tambet, et mängida ei ole üldse vaja, vaid tuli teha tööd, mistõttu veetiski Hiie oma päevi isa hiiglaslikule hundikarjale toitu ette visates nind neid lüpstes. Tambet ning tema naine Mall hoolisid Hiiest üsna vähe, nende jaoks oli esmatähtis elada nii, nagu elasid esivanemad ning sellel eesmärgil võis ohverdada kõik. Samuti ei joonud Hiie hundipiima, mis Tambeti meelest oli vanade kommete reetmine ning tema jaoks oli vastuvõetamatu, et selline jälkus leidis aset tema enda peres. Seega palus Tambet hiietarga abi ning Hiiet piinati mitmeid kordi erinevate rituaalidega, näiteks sunniti teda imema elusa ööbiku aju, kuni hiietark Ülgas lihtsalt tüdis. Ülgas tõi ettekäändeks, miks tüdruk ikkagi hundipiima jooma ei hakanud, haldjate needuse, mis 10 aasta pärast lõppema pidi. Kuid sellegipoolest ei suhelnud Tambet oma tütrega
ussisõnu õpetama 4. lk28 - onu Vootele annab endast paeima et Leemetile kõik ussisõnad korralikult õpetada, vanaisade surid sòjas ja vanaemad surid kurvastusest, Leemetile hakkavad ussisònad meeldima, siil kiusab rästikut ja Leemet läheb appi, Ints (rästik) kutsub Leemeti külla, ussid võtavad Leemeti omaks ja hakkavad ise ka ussisõnu õpetama 5. lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei joonud hundipiima, onu Vootele & Leemeti & Intsu seiklused metsas, Põhja Konn jälle, sõnajalaõie otsimine & Meeme ilmumine, 6. lk47 - Leemet mõistatab Põhja Konna ja temani viiva võtme üle, onu Vootele selgitab Meeme tegusi, Ints & Leemet lähevad sõrmusega Põhja Konna otsima, Ints tapab munga kes võttis Leemeti sõrmuse, Ints kutsub vaskussi sõrmust munga kòhust otsima 7. lk56 - Pirre & Rääk, kodustatud täid puurides, kitsesuurune täi, Ülgas
Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis Pööriööl. Kohtuti Meemega. 6.Võti käis valvuri käest valvuri kätte ja oli hästi peidetud aare. Leemet päris onu Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele sattus munk (Leemet arvas väiksena, et mungad on raudmeeste naised), kes sõrmuse alla neelas
Hiie isa sonis ikka veel eestlaste kuldpõlvest. Ta pidas oma laudas 100 hunti, et nende seljas ratsutada saaks ja lüpsis nende piima. Mis sest et metsas mehi mõned üksikud veel alles olid. Hiiel oli mängude jaoks vähe aega, sest ta pidi huntide jaoks tapetud jäneseid kirvega puruks raiuma ja hunte lüpsma. Teised inimesed pidasid veel mõnd üksikut hunti. Tambet ütles: ,,Meie esiisade ajal ei jooksnud ükski hunt metsas vabalt ringi!" Hiie ei suutnud kuidagi hundipiima juua, talle valati seda väevõimuga suhu, aga ta oksendas kõik välja. Tambet oli vihane. Hiietark ütles, et haldjad on tütre ära nõidunud, seepärast too piima ei joogi. Hiie pidi hiies ööbikuajusid sööma, aga see ei aidanud. Ülgas hirmutas tüdrukut, et haldjas kägistab ta ära, kui ta piima maha valab ja ära ei joo. Seda muidugi ei juhtunud. Lõpuks ütles Ülgas isale, et tüdrukul on peal haldjarahva needus ning ta hakkab piima jooma 10 aasta pärast.
ultra konservatiivse käe all ning on sunnitud päevast päeva tegema ränka tööd milleks on ligi tuhande jänese tapmise ja peade maha raiumise, et neid siis toita Tambeti saja loomaga hundikarjale. Kari on nii suur kuna Tambet võttab kõik loomad endale mis linna kolinud maha jätnud, tema arvab, et hoiab seda karja, et kunagi ratsutaks temaga suur vägi. Kuid kõik teavad, et mees on peast hull ja silme ees tal illusioonid. Hiiet painab ka veel see, et Tambrt sunnib teda hundipiima jooma, kuid Hiie vihkab hundipiima, niisiis haldjate hull nagu Tambet on palub hiietargal Ülgasel teda aidata ning too alustab rõvedus rikkast protsessi Hiiet piima panna jooma, kuid asjatult ning lõpuks väidab Tambetile, et Hiiel on peal needus ning hakkab piima jooma 10 aasta pärast lootes siis, et Tambet selleks ajaks surnud. Hiiet igatahes nad kunagi eriti rõõmsalt ja hopleval sammul ei kohanud. Ussisõnade tunnid aga metsas jätkusid ning koos Intsu ja onu Vootelega kohtavad nad
- ka Intsu ema ilmus välja, nimetas Leemetit oma pojaks, rästiku isa tahtis ka ise Leemetile mõned ussisõnad õpetada, sest kunagi olid ikka ussid ja inimesed tihedalt läbi käinud 5. Intsust ja Leemetist said head sõbrad, Leemet tutvustas ka Pärtlit rästikule ja nad mängisid koos. Hiie oli nüüd suurem, kuid isa teda kampa ei lubanud, Tambet oli iidsetes kommetes kinni ega andnud aru, et toimunud on muutused, Hiiet kurnati tööga, sunniti vägisi hundipiima jooma, mis talle vastu hakkas, Ülgas võeti appi, Hiiet piinati erinevate jälkide meetodite ja loitsudega, et ta piima jooma hakkaks, kuid asjatult, lõpuks tüdines hiietark ja valetas, et Hiie hakkab piima jooma 10 aasta pärast, osaliselt päästis see Hiie elu - Leemet jätkas visalt õpinguid onu juures, käidi koos metsas ringi vanu tühje onne ja sealseid asju vaatamas, kohati ka elus inimesi – rauku – kellega juttu vesteti, Leemet päris neilt Põhja
annaabi.ee 
