Eluta osa : a) gaasiline ja vedel b) tahked osad on mineraalneosa(kivid,liiv,savi) ja orgaanilineosa(huumus) Mullatekke tegurid: Passiivsed: reljeef, aeg, lähtekivim. Aktiivsed: biosfäär,kliima,inimene. Lähtekivimi mõju: a)Lõimis-mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi(liiv,savi,kivid) b) vee liikumine ja sisaldus c) soojenemiskiirus d) reaktsioon(aluseline,happeline) e) värvus f)toitainesisaldus protsessid ( peaksid olema :D ) : sademed > aurumine ( humiidne ) sademed=aurumine (tasakaalus) sademed < aurumine ( ariidne) Biosfääri mõju: a)Taimkate- orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus. *Taimkate kaitseb mulda erosiooni eest(kinnistab pinnast). b) Elustik- lagundajad,kõdustajad ja kobestajad. Muldade kaitse: a) ribapõllundus b)kinnistada pinnas taimestikuga c) mäe nõlvad rajada astmeliseks d) terrass Vee-erosiooni tegurid : a) Lahtine taimkatteta pinnas b) Lumed sulavad, sademed, c) Ebatasane reljeef, suur nõlvakalle.
• Soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem • Vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristuvad • Noorimad mullad on rannitkel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud olnud aladel • Vanimad mullad on rohtlares, mandrite siseosades (vanimad Afrikas) Killma mõju • Sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veerežiimi ja mullaprotsesse • Taimkattetüüo ja kõduainete hulk • Mullaelustik (kõdundajad, lagundajad) Mullaprotsessid • HUMIIDNE - sajab rohkem kui aurustuda jõuab (muldade läbipesemine, toitained uhutakse sügavametesse kihtidesse; ekvatoriaalsed vihmametsad) • TASAKAALUSTATUD - sajab sama palju kui arustub • ARIIDNE - aurustub rohkem kui sajab (mulla sees olev vesi hakkab aurustuma; mullad soolduvad) Kliima mõju • KAMARDUMINE - sajab ja arustub võrdselt (tasakaalustatud); kõige viljakamad ja tüsedamad mullad • SOOLDUMINE - sajab vähe ja aurusutub palju
Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovused liiguvad ekvaatorilt poolustele ja külmad poolustelt ekvaatori poole) atmosfääri koostis: · lämmastik 78% · hapnik 21% · argoon 0,93% · süsihappegaas 0,03% · teised gaasid 0,04% koostisosa Kuidas satub õhku? Miks on oluline?
NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUTEL,
VULKAANILISTEL ALADEL, MANDRIJÄÄGA
SEOTUD OLNUD ALADEL
VANIMAD MULLAD ON ROHTLATES,
MANDRITE SISEOSADES
KLIIMA MÕJU
SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORD
MÕJUTAB MULLA VEEREŽIIMI JA
MULLAPROTSESSE
TAIMKATTETÜÜP JA KÕDUAINE HULK
MULLAELUSTIK (KÕDUNDAJAD,
LAGUNDAJAD)
MULLAPROTSESSID
SADEMED>AURUMINE SADEMED=AURUMINE SADEMED
kliimaga ala veebilansist P = sademed; Ep potentsiaalne aurumine; S Ea tegelik aurumine; D niiskusvajak; G niiskusvaru; R vee liig (moodustab äravoolu) Thornthwaite'i kliimadiagrammid erinevate kliimatüüpide näitel: A - kõrb (d; Arizona); B - niiske kontinentaalne e. subhumiidne (sh, Nebraska); M C niiske lähistroopiline e. humiidne (h; Louisiana) A A B C A T E A D U S Maakera kliimad M Ekvatoriaalne vöönd A A T E A D U
kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6. Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olles muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus. Seda nimetatakse pilvede tekkeks. Evaporatsioon ja transpiratsioon Evaporatsioon e. aurumine sõltub: 1) õhuniiskusest, 2) temperatuurist, 3) tuule kiirusest, 4) õhurõhust (langedes aurumine kiireneb), 5) mulla omadustest (lõimis, struktuur). Sademeid aurumisest rohkem humiidne kliima. Sademeid aurumisest vähem ariidne kliima. Evaporation the process by which water is converted from its liquid form to its vapor form. , . Evaporatsioon ja transpiratsioon Transpiratsioon vee reguleeritud auramine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon. Transpiration the loss of water from parts of plants. . Pinnamood ja sademed
Seega on geoloogilist koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet köitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. 63) Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon? Evaporatsioon ehk aurumine sõltub: õhuniiskusest, temperatuurist, tuule kiirusest, õhurõhust(langedes aurumine kiireneb), mulla omadustest(lõimis, struktuur). Sademeid rohkem kui aurub humiidne kliima. Sademeid vähem kui aurub ariidne kliima. Transpiratsioon vee reguleeritud aurumine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taimi hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon= evaporatsioon+transpiratsioon. 64) Millised füüsikalised tegurid määravad sademete hulga? 65) Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul? Tööstusust pärit jahutusvee juhtumine veekogudesse, mis võib viia veekogu
- kesklaiuste üleminekuvöönd 45-65NS mP cP 500-1000mm
- Arktika ja polaarkõrbed 60-90 NS cP cA cAA -300mm
Kliimavöötmed Köppeni järgi
A - vihmametsade kliimad t>18C
B - kuivad kliimad aurumine ületab sademeid
C - pehmed niisked kliimad külmimal kuul -3C
maapinnale. 6.Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olles muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus. Seda nimetatakse pilvede tekkeks. 50)Millied füüsikalised tegurid määravad sademete hulga? 51)Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon? Evaporatsioon ehk aurumine sõltub: õhuniiskusest, temperatuurist, tuule kiirusest, õhurõhust (langedes aurumine kiireneb), mulla omadustest (lõimis, struktuur). Sademeid rohkem kui aurub humiidne kliima. Sabemeid vähem kui aurub ariidne kliima. Transpiratsioon vee reguleeritud auramine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon. 52)Mitu liitrit vett on vaja 1 kg loomaliha saamiseks? 150 kuni 1000 m3 vett. 53)Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul?
Seetõttu ei lademe glaukoniitliivakivis (foto 1) küünib Sõltuvalt atmosfääriniiskuse sisaldusest ja usaldusväärseid jälgi. Kas Devonist noorematel ole põhjust otsida Eestist näiteks sauruste glaukoniiditerade hulk 70-80%-ni. temperatuurist eristatakse ajastutel leidis Eestis aset mere pealetunge? fossiile, kuigi need loomad Eesti alal kindlasti ● humiidne murenemine Arvestades naaberalade geoloogiat, vist elasid. ● ariidne murenemine. polnud.Lähimad nooremad settekivimid on teada Leedu-Poola aladelt. (näh, pole vist ikka see :( Humiidses st. niiskes kliimas kulgevas 12. Mis on (liiva)kivide jt.
6. Kliima kui Maa välisjõudude tegevuse võimendaja. Oluliseks välisjõudude tegevuse võimendajaks on kliima. Nivaalne kliima iseloomustab suurtel geograafilistel laiustel esinevaid alasid. Suurtes kogustes tahked sademed. Reljeefi kujundavad lumelaviinid ja liustikud. Esineb külmarabenemine ja igikelts. Polaarne kliima lähispolaarsed alad. Soodsad tingimused igikeltsa tekkeks ja säilimiseks. Spetsiifiline looduslik protsess solifluktsioon. Humiidne kliima niiske kliima. Auramisest jääb vett üle, mis eemaldub pinnaveena jõed. Iseloomulik erosiooniprotsess. Esineb intensiivne porsumine ka karstumine. Ariidne kliima sademete hulk väike. Iseloomulik rabenemine. Oluliseks reljeefi kujundavaks teguriks tuul. 7. Rabenemine ja porsumine. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine
Mulla keskkonna muutja Eesti mullastiku regionaalne omapära 1. Turvasmuldade (23,2%) ja soostunud muldade (27,1%) suur osatähtsus muldkattes 2. Paekivi sage esnemine mullaprofiilis ca 1 m ulatuses 3. Karbonaatsete CaCO3 muldade suur osatähtsus (8,9%) 4. Muldade kõrge kivisus ja eriti peenkivisus (läbimõõt 1-10 cm) 5. Muldkatte suur kirjusus, mis on tingitud lähtekivimite ja veereziimi vahedusrikkusest Eesti omapära mullatekketergite alusel 1. Humiidne kliima peaks tingima läbiuhtumise ja leetumise, kuid karbonaatne lähtekivim takistab suuremas osas leetumise arengut 2. Väikese maapinna kõrguse tõttu on ülekaalus liigniisked mullad, aga kuivendamisega on tugevalt pidurdatud soostumise protsessi arengut ja levikut Mulla põhivärv on mõjutatud lähtekivimist Põhja-Eesti mullad lubjakividest mõjutatud halli tooniga. Lõuna-Eesti mullad on Devoni aluskivimi mõjul punase tooniga.
annaabi.ee 
