ERNEST HEMINGWAY ELU JA LOOMING 1899-1961 Ernest Hemingway sündis 21.juulil 1899.a maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917 töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe Kansas City Star juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis “Hüvasti, relvad!” Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920.a sai ta koha ajalehe Toronto Star Weekly juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921 suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu tutvus E.H. Euroopa ja Ameerika moodsa ajastu eestvedajatega. Gertrude Steini Pariisi salongiskohtus ta teiste hulgas James Joyce`i, Jean Coctea...
Laulude vahepeal rääkisid lavategelased naljakaid vahelugusid, mis muidugi seondusid kõik punkiga. Ning showlt ei puudunud ka ropendamine, iga kolmas sõna oli ropp, kuid ka sellele olid piirid pandud. See mis kontserti eriliseks tegi, oligi see koha peal valitsev õhustik ja meeleolu. Rahvas läks väga pöördesse ja muusikutega kaasa ning enamus laule lauldi kõik koos. Rahvast oli väga palju ning kõik iga pala lõpedes karjusid hullumoodi. Kuid minu arvates see oligi just selleteemalise kontserti tunnuseks, et õhkkond on vaba ja kuulajad tunnevad end vabalt. Ka esitamiseks valitud palad olid valitud nii, et kogu rahvas tunneks selle ära ja saaks kaasa laulda. Mina näiteks ei näinud peaaegu ühtki inimest enda lähiümbrusest, kes poleks kaasa laulnud. Naljakad vahelood kirjeldasid siis eesti punki algusaastate põrandaalust tegevust, ning seda kõike nalja läbi
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" ,,Rehepapp" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari Tähtsamad tegelased: Peategelane rehepapp Sander · Oli kõige kavalam ja elukogenum külas · Meeldis väga piipu popsutada · Aitas alati kõiki abivajajaid kubjas Hans · Armastas meeletult mõisapreilit Liina · Armastas hullumoodi Hansu Räägu Rein · Oli Liina isa · Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses · Vihkas mõisasakse Koera Kaarel · Sulase Jaani väga range peremees · Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida sulane Jaan · Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud · Üsna juhm tüüp · Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte toapoiss Ints · Mõisa toapoiss
kindlasti palju lihtsam kui mõnel paaril, sest sõbrad on need, keda ei saa korduvalt kasutada. Kui sa oled ühe korra juba oma sõbra kaotanud, siis sa ju võid temaga ära leppida, kuid kunagi ei saa teie suhted olema endised. See pärast tuleb sõpradele näidata üksteise võlusid ning olla tõeline sõber ega mitte kunagi üksteist reeta. Nagu näha on armastusel tõesti palju võlusid kuid samas ka sama palju või rohkemgi probleeme, mis teevad hullumoodi valu. See pärast peaksime me kõik üksteisest rohkem hoolima ning vältima seda, et keegi haiget saab, pigem ikkagi kedagi rõõmsaks tegema ning iga inimene peaks suutma näitama oma võlusid, kuidas keegi armastada oskab.
Kõik teesklevad ta sõpru, nagu polekski halvasti taga rääkinud. Lähevad kolmekesi (Brack, Jorgen, Eilert) Bracki juurde peole ja on terve öö ära. Sama aja veedab Hedda koos Theaga. Too on üleromantiline, muretsev, liignaiselik ja nõrk. Otsustanud oma mehe maha jätta, uhke Eilerti uue raamatu peale, sest see praktiliselt kooos kirjutatud. Teel Bracki juurest koju kaotab Eilert oma käsikirja - on hullumoodi purjus jälle. Tesman korjab selle üles, aga kohe tagasi ei anna, viib koju selle ja näitab ka Heddale, tunnistades et on natuke kade Eilerti peale selle pärast. Hedda juurde jõudes räägib Lovborg et rebis käsikirja puruks (Theale), pärast Heddale, et ära kaotas, arvatavasti kusagil mingi näitlejanna Diana salongis. Sattus seal kaklusesse, kui neid varguses süüdistas. Mees on metsikult masendatud, Hedda annab talle püstoli (kavatses kunagi lahkuminekul sellesamaga
vahetut tagasisidet on igal autoril kohutavalt tore saada. Ja lugejad, eriti just noored lugejad on üllatavalt aktiivsed oma arvamuse avaldamisel. Üsna uskumatu on aga asjaolu, et pole veel möödunud mitte ühtegi kohtumist, mille käigus varem või hiljem keegi kohalolijatest, enamasti mõni range pedagoogiolekuga naisterahvas, ei oleks üsna kurja või lausa pettunud näoga mulle otsa vaadanud ja küsinud, kas ma siis kohe tõesti pean oma lugudes nii hullumoodi ropendama ja vanduma. Noh nii, et vahepeal lausa paha hakkab ja hirmus jäle on lugeda. Kas noortekirjandust peabki defineerima vaid läbi narko, seksi ja võimalikult labase sõnavara? Vähe sellest, mu oma ülikooli õppejõud küsis mõni aeg tagasi ühte minu romaanidest lugeda. Ta oli selline viie-kuukümne aastane konservatiivne naisterahvas. Vähemalt sellise mulje on ta koolis jätnud. Ta pidi kahe nädala pärast järgmises loengus mu loo kohta arvamust avaldama, kuid ei
elanud. Mall-Tambeti naine. Hiie-nende tütar,tal ei lubata Leemetiga läbi käia,hiljem abillub,kuid sureb hundi hammaste kaudu Vootele-Linda vend ja Leemeti onu.Õpetab posile ussisõnu. Salme-Leemeti õde,5a vanem.Mõmmikuga paaris Meeme-Küla jooniku ja hullumoodi,aluses sööb kärbseseent,pärast joob sakse veini-teevat paremini purju. Annab Leemetile sõrmuse... Pärtel-Leemti sõber.(paganlik nimi) Ints-Leemeti rästikust sõber,ussikeelne nimi oleks liiga keeruline. Ülgas-hiietark,haldjate usku,toob hiies ohvreid-veristades loomi(jäneseid)
Ka meel on mingit moodi mõistuslik. Püha õpetust ei saa tõestada, kuid mõistus võib mõnda asja seal valgustada ja selgeks teha. Usku tuleb valgustada mõistusega. Võib tõestada jumala olemasolu, kuid mitte olemust. *Augustinus katoliku kiriku pühak. Filosoofiaalane töö oli seotud ristiusuga. Otsisid teoloogiale tuge filosoofiast. Filosoofia vahenditega taheti lihvida kristlike probleeme. Ta uskus, et filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas piibliga. Kuivõrd hullumoodi mu tundemeeled mind ka ei petaks, siiski ei saa nad mind kahtlema panna minu enda olemasolus. Jumal teab meie tegude tagajärgi, aga mitte enne kui need on aset leidnud. Kelle jumal on väljavalinud, see on päästetud, teised aga ja neid on rohkem lähevad hukatusse. 11. Pime keskaeg. ?Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 4-10 saj oli tõesti pime ja arengut pidurdav aeg, Hoiduti autoriteetide taha ning oldi vastu uuendustele
Ka meel on mingit moodi mõistuslik. Püha õpetust ei saa tõestada, kuid mõistus võib mõnda asja seal valgustada ja selgeks teha. Usku tuleb valgustada mõistusega. Võib tõestada jumala olemasolu, kuid mitte olemust. *Augustinus – katoliku kiriku pühak. Filosoofiaalane töö oli seotud ristiusuga. Otsisid teoloogiale tuge filosoofiast. Filosoofia vahenditega taheti lihvida kristlike probleeme. Ta uskus, et filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas piibliga. Kuivõrd hullumoodi mu tundemeeled mind ka ei petaks, siiski ei saa nad mind kahtlema panna minu enda olemasolus. Jumal teab meie tegude tagajärgi, aga mitte enne kui need on aset leidnud. Kelle jumal on väljavalinud, see on päästetud, teised aga ja neid on rohkem – lähevad hukatusse. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 4-10 saj oli tõesti pime ja arengut pidurdav aeg, Hoiduti autoriteetide taha ning oldi vastu uuendustele
ja meile ohtlik palavikujamps? ROSENCRANTZ: Ta tunnistab, et vaim tal hälbib teelt, kuid põhjust mingi hinna eest ei ütle vaid põikleb osavasti kõrvale. GUILDENSTERN: Ei lase sugugi end usutleda, kui õhutame teda tunnistama, mis on tal tõeliselt. On hullumoodi kaval. KUNINGANNA: Ja kuidas vastu võttis teid? ROSENCRANTZ: Oh, väga rüütellikult. GUILDENSTERN: Kuid selleks kõvasti end sundides. ROSENCRANTZ: On kitsi küsima, kuid vastab ohtralt kui meie küsime. KUNINGANNA: Kas proovisite mõnd ajaviidet talle pakkuda? ROSENCRANTZ: Me juhtumisi tee peal kohtasime
annaabi.ee 
