Hulktahu lõige (KGT3) - Variant nr.4 (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSVIIMISTLEJA
Katre  Kepp  
Inimese õp 
Inimkaubandus , elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus 
loomus.
Juhendaja : Karin  Luts
Pärnu 2013
Inimkaubandus
Ajalugu
Inimkaubanduse   lähteid   tuleb   otsida   juba   kaugest   minevikust.   See   ebainimlik   tegevus 
eksisteeris juba enne meie ajaarvamist – Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud 
orjatöö   kasutamine.    Orjadeks    olid   tavaliselt   sõjavangid   ja   põgenikud.   Tihti   müüsid   ka 
vanemad   vaesuse   sunnil   oma   lapsi   orjusesse   -   nii   sel epärast,   et   saada   tasu,   kui   ka 
sel epärast, et laps jääks el u. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna – mehed kaevasid 
kanaleid   ja veehoidlaid,  ehitasid  tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja 
templite majapidamistes, naised töötasid valitseja või templite töökodades ketrajate, kudujate 
ja jahvatajatena.  
Aja jooksul on inimkaubandus märgatavalt muutunud. Inimkaubitsejad kasutavad erinevalt 
vanaaja   orjapidajatest   uusi   ja    kaasaegseid    meetodeid,   et   meelitada   ja   al utada   ohvreid. 
Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Kuid tegelikult tähendab 
nüüdisajal inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest – inimesed müüvad teisi 
inimesi. Müüjad saavad müüdute eest raha või muud tasu.
Kuna orjust maailmas juba  ammu  ei eksisteeri ja inimene ei ole kaup või omand, mis kuulub 
kel elegi, siis loetakse inimkaubandust  kogu maailmas kuriteoks.  Inimkaubandus on jäme 
inimväärikuse ja inimõiguste  rikkumine .
Inimkaubanduse mõiste:
Eesti seadused inimkaubandust ei defineeri, kuid oleme ratifitseerinud 
Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni 
täiendava protokol  naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse 
ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise kohta. Seega tuleks Eestis kasutada 
nimetatud protokolli definitsiooni.
Inimkaubandus on : 
1. Inimese värbamine,  vedamine , üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, 
inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega 
ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi 
ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine 
selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku 
prostitutsiooni ärakasutamist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, 
sunniviisilist tööd või  teenistust , orjuses või sama laadi seisundis pidamist või 
elundi sunniviisilist eemaldamist.
2. Inimkaubanduse ohvri enda nõusolek ekspluateerimiseks ei oma tähtsust ega 
vähenda kuriteo tõsidust juhul, kui tegu on toime pandud esimeses punktis 
nimetatud viisil.
3. Laps on  alla kaheksateistkümneaastane isik ja tema värbamine, vedamine, 
üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul 
inimkaubandus ka siis, kui sel eks ei ole rakendatud ähvardamist, petmist, 
võimu kuritarvitamist jms (vt esimest punkti).
Lühidalt öeldes on inimkaubandus teiste ära kasutamine ja teistele selle võimaluse 
pakkumist. Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriikliku kui ka rahvusvahelist 
tegevust. See tähendab et see ei toimu ainult üle riigipi  ride , vaid ka toimub 
riigipiirides.
Inimkaubandus toimub üldistades kolmel eesmärgil:
• Tööorjus – sunnivi siline töö või  teenistus  
• Organidoonorlus e. elundi sunnivi siline eemaldamine
• Prostitutsioon – seksuaalne ekspluateerimine või prostitueerimisele sundimine
ÜRO andmetel on Inimkaubandus maailmas teisel kohal kasvav  kriminaalne  tegevus.
Inimkaubanduse ohvred on vähemalt 118 maailma riigis, enamasti neist on naised 
kui ka laste ülekaal on kasvab.
Nende sunnitööd kasutatakse muu hulgas bordellides, toitlustusasutustes, farmides, 
kalakasvatustes ja kodudes. 58 protsenti kõigist kindlaks tehtud inimkaubanduse 
juhtumitest on toimunud ohvrite seksuaalse ärakasutamise eesmärgiga. 
Inimkaubandus sunnitöö kasutamise eesmärgil on viimase nelja aastaga 
kahekordistunud ning nende juhtude arv on tõusnud 36 protsendini.
Põhjused ja soodustavad  faktorid :
Enamasti toimub inimkaubandus vaesemates regioonides/riikides. See ei leia asete 
ega  laiene  ainult teadmatuse tõttu. 
Seda soodustavad ka erinevad faktorid:
* Vaesus
*Parema elu ahvatlus
*Ühiskonna nõrk majandus- ja sotsiaalstruktuur
*Tööpuudus
*Vägivald laste ja naiste suhtes
*Valitsuse korrupeeritsus
*Relvastatud konfliktid
*kultuuritraditsioonid, näiteks traditsiooniline  orjus ( nt: Jaapan, kus koolitüdrukud 
elavad kahte elu, päeval koolis ja öösel tänavail. Kuigi  jaapanis  on 1957.  aastast 
prostitutsioon keelatud) 
Inimkaubandust soodustab ka globaalne nõudlus odava, kergesti mõjutatava ja 
illegaalse tööjõu järele.
Kuidas puudutab see Eestit? 
Eestit mainiti sel el  konverentsil  mitmel korral koos teiste Balti ri kidega ning seda mitte 
positi vses valguses. Eestit mainiti kui allikariiki, kust algab paljude inimkaubandusohvrite 
teekond . Samuti peetakse Eestit transiitri giks, kust läheb läbi paljude inimkaubandusohvrite 
teekond. Huvitaval  kombel  on Eesti kogemus aga just  vastupidine . Statistika kohaselt on 
inimkaubanduse ohvrite arv üsna väike. Väikese ohvrite arvu taga võib ol a väikeri gi 
omapära – siin on raske pikemat aega anonüümselt tegutseda. Probleem on siiski olemas, 
kuid mitte sellisel tasemel, nagu rahvusvahelisel tasandil väidetakse. Kuid miks ei ole 
suudetud seda asjaolu kommunikeerida Eestist väljapoole? Miks peetakse Eestit siiani 
probleemri giks, kui siseri kliku statistika kohaselt see enam ni  ei ole?
Üheks põhjuseks, miks Eesti on jäänud rahvusvahelisel tasandil endiselt tähelepanu 
objektiks , on asjaolu, et Eesti seadusandluses puudub sel ine  kuritegu  nagu inimkaubandus. 
Ikka ja jäl e peavad ri gi esindajad selgitama erinevate rahvuvaheliste komiteede ees, miks 
seadusandlikul tasemel inimkaubandust ei  defineerita . Selle asemel kasutatakse erinevaid 
kurteoli ke, mida karistusseadustik juba sisaldab, näiteks vabaduse võtmine, 
suguühendusele sundimine, prostitutsiooni vahendamine ja kal utamine jms. Selline 
lähenemine on  toonud  kaasa kri tika, et Eestis ei tunnustata inimkaubanduse erilist 
positsiooni erinevate kuritegude hulgas ega selle eriliselt  julma  iseloomu.
Mis põhjustel alutati prostitutsiooniga? 
Prostitutsiooni valik ei pruugi ol a iga kord vabatahtlik, üle poolte alustavad juba 
alaelaistena. Probleemiks on see, kui  noortel naistel lihtsalt ei ole peale halva 
valiku teisi võimalusi ennast ja/või peret ära elatada. Elu sunnib vahel 
survele alluma ja sisuliselt enda inimväärikust maha müüma. 
Prostitutsiooni kaasatud naiste üldiseloomustus 
%-s
%-s
Vanus:
Haridus :
18 aastat
7
26
Alg- või 
50
19 - 21 aastat 
31
põhiaharidus
10
22 - 25 aastat 
21
26
26 - 30 aastat
9
Kutseharidus
10
31 - 35 aastat
3
4
36 - 40 aastat
3
Keskharidus
Üle 20 aasta
keskeriharidus
kõrgemharidus
Perekonnaseis:
Laste arv:
Üksik
44
Ei oma lapsi
64
Abielus
11
26
Vabaabielus
18
1 laps
9
Kindel partner
18
1
Lahutatud
6
2 last 
Lesk
1
3 ja rohkem last 
Pere  kooseis : 
Isiklik setosissetulek ühe 
Üksik 
kuu jooksul:
31
Täiskasvanu +1 -2 
last*
12
Kuni 5 000 EEK
29
16
2 täiskasvanut
5 001 - 7 000 
8
17
9
2 täiskasvanut + 1 -3 
7 001 - 9 000
12
last*
22
14
3 – 4täiskasvanut 
9 001 - 11 000
12
Muu variant
9
8
11 001 - 15 000
Üle 15 000
Vastamata  
Kodakontsus:
Rahvus:
Eesti kodakontsus
57
eestlane
31
Kodakontuseta
31
59
Venemaa kodakontsus
9
venelane
10
Muu rigi kodakontsus
3
muu rahvus
Praegune staatus*: 
Elukoht:
naine,   kel el   on   kindel  33
Tal inn
41
sponsor (sponsorid)
20
omab
 
legaalset  23
Kohtla-Järve
11
( ametlikku ) töökohta
9
Õpilane
19
Narva
Koduperenaine
Töötu
17
10
Tartu, Pärnu
Tööotsija
21
Muu variant
16
4
Teised 
*Kuna   iga    vastaja    võis   anda  18
6
mitu   mitu   vastust,   võib 
maakonnalinnad
protsentide  summa ol a 100-st 
suurem. 
Teised linnad 
(alevid)
Maa-
asulad( alevikud )+ 
külad
Eesti keele oskus:
Intiimteenuste osutamine 
välisriikides:
Hea 
44
33
On töötanud
74
Keskmine 
16
26
7
Ei ole täätanud
Vähesel määral
Üldse ei oska 
Tegelenud  intiimteenuste 
Alustas intiimteenuste 
osutamisega : 
osutamist:
1 aastat
22
Kuni 15 aastaselt
6
2 aastat  
23
16 - 18 aastat
48
3 aastat
15
19 - 21 aastat
23
4 – 5 aastat
19
21 -  23 aasta
9
6 – 10 aastat 
14
24 – 25 aastat
7
Üle 10 aasta 
7
26 – 30 aastat
4
Üle 30 aasta 
3
vanuselt
Koht, kus on viimasel 
Klientide  hankimise  
perioodil tegutsenud: 
peamine viis: 
Oma kodus
26
Vahendaja(bordelli) 
37
Eskortteenindus
13
kaudu
Eliitbordel
15
Interneti teel
23
Tavaline maja
21
Hotell (külalistemaja)
16
Ööklubides, 
striptiisibaarides
18
Korterbordell 
(kohapeal ja 
16
Baarides, 
17
väljakutsetega 
16
restoranides
kohapeal) 
15
10
Stripti sibaar, 
15
Ajalehtede kaudu 
10
ööklubis
5
10
Maanteed , tänav, 
4
Maanteedel
7
park 
2
Tänavatel
Saun, 
Muu variant
massaazisalong 
Klientide juures
Reisilaev  
Raudteejaam
Kasutatud allikat:
Inimkaubandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Inimkaubandus
http://www.unicef.ee/page/46
http://www.enut.ee/lisa/mis_on_inimkaubandus.pdf
http://www.sm.ee/tegevus/sooline-vordoiguslikkus/inimkaubandus-ja-prostitutsioon.html
Prostitutsioon
http://et.wikipedia.org/wiki/Prostitutsioon
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3446:prostitutsioon -
eestis&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3116
http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20743/prostitutsioon%5B1%5D.pdf
 
Sain ka informatsiooni  filmist  mille nimi hetkel ei leia.