Hulktahk, variant 8 (0)

Essee
Diplomitöö analüüs teemal „Hüdrograafiline mõõdistamine  Raahe  sadama näitel“
Lõputöö annab ülevaate hüdrograafiliste mõõdistamistööde läbiviimisest Raahe sadama 
rekonstrueerimise käigus teostatud tööde  osana , läbi  praktikandi  silmade ja arusaamade. 
Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina. 
Töö ülesehitus on loogiline ja annab hea ülevaate praktikast. Autori teema valik on väga 
hästi   põhjendatud,   kuid   ei    sisaldada    empiirilist   informatsiooni.   Diplomitöö   teema   on 
praegu väga  aktuaalne , kuna käsitletu on hüdrograafias vajalik ja lahutamatu osa. Töö 
eesmärk on anda teistele üliõpilastele ülevaate mõõdistamistöödest. 
Uurimisprojekt on  piiritletud  Raahe sadama näitel pealkirjas, kuid  sissejuhatuses  pole seda 
mainitud .   Lisaks,   on   puudu   töö   ülesehituse    selgitus    ja   pole   ära   märgitud   olulisemaid 
lähtematerjale   ja    allikaid    sissejuhatuses   Ainukene   infoallikas,   mida   mainitakse 
sissejuhatuses on Royal Boskalis Westminister. 
Töö puhul on kasutatud  kvalitatiivset  andmekogumismeetodit, mille käigus on uurija ja 
teiste kogemusi üldistatud, sündmusi ja situatsioone  selgitatud . Uurimistöös on kasutatud 
puhtteoreetilist meetodit. Pole andmeid töödeldud, kuna selgitused ja kirjeldused on varem 
juba kirja pandud. 
Tulemusi   on   tõlgendatud   empiirilisteoreetiliselt.   Uurija   on   enda   kogemusi   võrrelnud 
teoreetiliste teadmiste ja faktidega. Lisades on võrreldud Raahe    sadamat  enne ja pärast 
süvendustööd. Uurimistöö alguses on   antud ülevaade hüdrograafilistest protseduuridest, 
mida on kasutatud uurija praktika ajal Raahe sadamas. 
Tulemused on esitatud jooniste,  tabelite , plaanide ja tekstina. Näiteks on joonised Raahe 
sadamast, tabel kajaloodi enim kasutatud süsteemist ja plaan 2008. aasta süvendamisest. 
Tulemused   on   edastatud   erialalisel   meetodil.   Kirjeldatud   on   hüdrograafia   olemust   ja 
erinevaid töömasinaid ja süvendajaid. Analüüsitud on Raahe sadamas kasutatud seadmete 
positiivseid   ja   negatiivseid   pooli.   Kirjeldatud   on   praktikandi   kohustusi,   kasutatud 
meetodeid   ja   protseduure   ning   on   võrreldud   praktikandi   ülesandeid   Raahe   sadamas 
töötavate hüdrograafide tööga. 
Töö tekst on küllaltki konarlik ja enim häirib  numbrite  ja lühendite vale kasutamine. Teksis 
esineb   numbrilist   väljendust   valedes   kohtades,   kus   reeglite   kohaselt   poleks   õige   neid 
kasutada. Lühendeid on valesti kasutatud rohkem. Näiteks esineb töös lühend IHO, millele 
pole   antud   originaalsest   keelest   tuletatud   lühendi   selgitust,   kuid   kirja   on   pandud   eesti 
keelne vastne.  Uurimistöös on kasutatud ka lühendeid, millele pole mingit vastet antud. 
Üldine diplomitöö ülesehitus on rahuldav. On reeglipäraselt olemas sissejuhatus, võõreelne 
resümee,   sisukord,   sissejuhatus,    sisuline    osa,   kokkuvõte,   kasutatud   kirjandus   ja   lisad. 
Ainuke struktuuri osa, mis mainitud uurimistöös puuduolevast oleks võinud olemas olla, 
on   lühendite    loetelu .   Uurimistöö   on   lugeja   jaoks   lühendite   kasutamisega   kergemini 
loetavaks tehtud, kuid neid oli üle viie, seega oleks eelistatud loetelu. 
Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustavad ühtse jutu ja  nendest  saab uurimustöö olemusest ja 
tulemusest aimu. Vastavalt uurimustöö pikkusele, oleks pidanud need kaks kokku olema 
alla 3,5 lehekülje, kuid teksti on üle selle. 
Sisuline   osa   on   üles   ehitatud   kolmest   kujutletavast   peatükist.   Esimene   osa   annab 
analüüsiva   ülevaate   teemakohasest   probleemistikust,   informatsioon   praktika   toimumise 
asukohast ja  teoreetilistest  faktidest, mis on seotud hüdrograafiliste süvendustega. 
Teine osa räägib andmete töötlusest ja kolmas osa uurimise käigus saadud lahendustest ja 
tulemustest, nende interpretatsioonist ning järeldustest. Kahjuks, ei väljendu see osa tekstis 
endis, kuid on olemas lisades 
Uurimistöö   kokkuvõttes   on   olemas   ettepanek   tulevikuks.   Soovitatud   on   Eesti 
Mereakadeemial teha koostööd Boskalisega. Mõeldud on selle all erinevaid seminare ja 
teisi,   tudengeid   harivaid   koolitusi.  Antud   on   ülevaade   praktikast,   kui   oma   isiklikust 
kogemusest.   Tööle   seatud   ülesanded   on   täidetud   ning   töö   annab   käsitletava   teema 
teoreetilisest ja praktilisest küljest piisava ülevaate. 
Diplomitöö on hästi koostatud, kuid norida selle kallal saab. Arvatavasti oli töö  koostaja  
suurimaks takistuseks tõsiasi, et kirjutatu polnud autori emakeeles. Autoril on hea ülevaade 
hüdrograafiliste   mõõdistustööde   läbiviimisest   suuremahuliste   süvendustööde   ajal   ja 
lõputöö vastab teemale. 
Britmarii Kroon
KV-21