kaenlasisestes kobarates või nuttides, harvemini sarikates, põõristes või üksikult. Liblikõielised jagunevad Sõrmjate lehtedega liblikõielised Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised Sõrmjate lehtedega liblikõielised Lupiin e. Hundiuba Lupinus, hulgalehine lupiin Lupinus polyphyllus üle 250 liigi, kasutatakse ka haljastuses sõrmjalt viietised kuni seitsmetised Õites on 10 tolmukaniiti kokku kasvanud Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Hundihammas Astragalus, magus hundihammas Astragalus glycyphyllos, aas hundihammas Astragalus danicus, Esparseti Onobrychis, linnujalg e. Seradell Ornithobus, põld-linnujalg Ornithobus sativus 1600 liigist Eestis leidub 3 liiki paaritusulgjad liitlehed õied koondunud kobaratesse
Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Joonis 35. Harilik kobarpea (http://www.stauder.net/l.htm) Joonis 36. Harilik kobarpea Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia. 2011. Harilik kobarpea. Kättesaadav http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harilik_kobarpea. 10.09.2013. Seemnemaailm. Harilik kobarpea Liguria sibirica. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137. 10.09.2013. 1.19 Lupiin (Lupinus) Konkreetne liik: hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) (joon. 37, joon.38) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: pikkade püstiste õitega puhmik. Lehed: rohelised, sõrmjad, seitsme või rohkema sulglehekesega, pealt paljad, alt karvased. Leheroots sulglehtedest kaks korda pikem. Õied või õisikud: pikkades tipmistes rõhkeõielistes kobarates, enamasti sinised, punased või valged. Õitseb juunis-juulis. Liigi eritunnused: lehtedest saab tugevat pärnarohelist värvust
Kasutamine haljastuses: Hästi sobib lillepeenrasse Joonis 36. Przevalski kobarpea (Ligularia przewalskii) (http://seemnemaailm.ee/jpg/ligularia%20przevalski.jpg; http://www.biolib.cz/IMG/GAL/BIG/91435.jpg) 40 Joonis 37. Przevalski kobarpea 41 Lupiin (Lupinus) Konkreetne liik: hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 1 m, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: püstine kasvukuju Lehed: Lehed sõrmjad, seitsme või rohkema sulglehekesega, pealt paljad, alt karvased Õied või õisikud: Õied pikkades tipmistes rohkeõielistes kobarates, enamasti sinised, punased või valged Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: Lupiin väetab mulda, sidudes õhulämmastikku. Annab seemnetest isekülvi,
ohustada ka looduslikke kooslusi. (Kangur jt 2005:7) Mehhaanilisi tõrjeviise invasiivsete liikide tõrjumiseks on väga erinevaid. Üks mehhaaniline tõrjeviis on kaevamine ehk käsitõrje. See meetod võib edukas olla monokarpsete peajuurega võõrtaimede puhul. Kaevamist kasutatakse ka karuputkataimede tõrjumiseks.(Eek, Kukk 2013:45) Mehhaaniliseks tõrjeviisiks on ka kündmine. Kündmisega saab tõrjuda endistele põllu- ja rohumaadele asunud suurekasvulisi invasiivseid rohttaimi, nagu hulgalehine lupiin, ida- kitsehernes, pajuaster jt. Künnimaa hilisem kasutamine kas püsirohumaana või põllumaana annab veelgi tõhusama tulemuse. Invasiivseid võõrliike nagu karuputk ja kitsehernes on võimalik tõrjuda ka metsastamise teel, näiteks kuuske istudades. Metsastamisel tuleb aga kultuure esialgu hoolikalt hooldada, et need jõuaksid suurtest rohttaimedest üle kasvada. (Eek, Kukk 2013:46) Võimalik lahendus võõrliikide leviku takistamiseks ning monokarpsete, pärast viljumist
N: valge hanemalts, aedmalts, harilik malts, randmalts, rand-ogamalts, harilik soolarohi, spinat, punapeet, saksauul. Sk. Liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud. Juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku. Liitlehed, sageli köitraoga. Õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine, õisik: kobar, nutt. Vili: kaun. N: harilik nõiahammas, hulgalehine lupiin, harilik lutsern, valge mesikas, roosa ristik, mägiristik, kahkjaspunane ristik, kassiristik, kuldristik, aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes, harilik koldrohi, aas-hundihammas, haisev jooksjarohi. Sk. Pöögilised - Õiekate lihtne, neljatine kuni kuuetine, sigimik kolmepesaline, igas pesas kujuneb tavaliselt üks pähkel, pähklit ümbritseb lüdi, mis on kaetud soomusjate v. ogajate väljakasvetega. Lehed terved v. hõlmised, igihaljad v. suvehaljad.
Kasvukoha nõuded: üsna vähenõudlikud, nad eelistavad värsket ja niisket, hea drenaaziga ja huumusrikast mulda. Vajavad päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Kasutatud kirjandus: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kobarpea.htm http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=1253 http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=298&r=4&page=63& 1.19 Lupiin (Lupinus) Konkreetne liik: hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: pikkade püstiste õitega puhmik. Lehed: rohelised, sõrmjad, seitsme või rohkema sulglehekesega, pealt paljad, alt karvased. Leheroots sulglehtedest kaks korda pikem. Õied või õisikud: pikkades tipmistes rõhkeõielistes kobarates, enamasti sinised, punased või valged. Õitseb juunis-juulis. Liigi eritunnused: lehtedest saab tugevat pärnarohelist värvust.
lehekaenaldes Tuultolmlejad · Valge hanemalts · Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts · Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid · Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek ristik, perek seahernes (aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes), perek hiirehernes (harilik hiirehernes, aed-hiirehernes), põlduba, sojauba, lääts, lagrits, indigo (tehniline kultuur) PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS Paljasseemnetaimed Katteseemnetaimed
Tuultolmlejad Valge hanemalts Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar Viljaks kaun Toidu- ja söödakultuurid Hulgalehine lupiin, perek lutsern, perek mesikas, perek ristik, perek seahernes (aas-seahernes, mets-seahernes, kevadine seahernes), perek hiirehernes (harilik hiirehernes, aed-hiirehernes), põlduba, sojauba, lääts, lagrits, indigo (tehniline kultuur) PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE VÕRDLUS Paljasseemnetaimed Katteseemnetaimed
Vegetatsiooniperioodi lühiduse tõttu ei ole Eestis haljasväetiskultuure vahekultuurina võimalik kasvatada, küll aga tuleb kõne alla nende kasvatamine järelkultuurina. Pärast varase kartuli, varase kapsa, haljassegatise koristamist võib nende järel külvata kiirekasvulisi kultuure vikki ja üheaastast lupiini, mis sügiskünniga mulda viiakse. Külvamine kattevilja alla Sel juhul külvatakse kahe-või mitmeaastased liblikõielised, nagu valge mesikas, punane ristik ja hulgalehine lupiin kattevilja, tavaliselt varase odra alla. Nende kultuuride kasv jätkub pärast kattevilja koristamist. Haljasväetiseks küntakse nad mulda alles järgmise aasta suve lõpul või hilissügisel. Suur katteviljasaak ei loo eeldusi kõrgeteks haljasväetissaakideks. Reeglina jäävad kattevilja all külviaasta haljasväetise saagid madalamaks kui katteviljata kasvatamisel. Niite-haljasväetis Sel juhul kasvatatakse haljasväetiskultuure väljaspool külvikorda. Haljasmass
annaabi.ee 
