igal sügisel enne lume tulekut. See on taimele eluliselt vajalik, sest: Lehtedeta olekus suudab taim niiskusekadusid minimeerida, et elada üle aeg, mil külmunud mullast pole võimalik vett saada; Temperatuuri langedes lakkavad taimelehed fotosünteesimast ning muutuvad pärast orgaaniliste ja mineraalsete ühendite translokatsiooni taimele mittevajalikeks; Talveks puule jäävatele lehtedele kogunev lumekiht hukutaks puud mehhaaniliselt. Taimevarre ja leherootsu ühenduskoha vahele tekib kahekihiline eraldusvööde, mis koosneb enamjaolt parenhüümirakkudets. Sügisel elutegevuse vaibumisel nende rakkude kestad korgistuvad ja leht variseb. Pärast lehe eraldumist jääb võrsele lehearm, mis on liigiomase kujuga. Heitlehiste taimede lehtede eluiga piirdub seega vegetatsiooniperioodi pikkusega, milleks on olenevalt laiuskraadist ja liigist kaks kuni kuus kuud. Igihaljastel taimedel on
ärevus -- kohutavad pöörasuse, segaduse, korratuse ja võitlemise perioodid. Midagi sellist ei juhtu inimliigiga, kus armastust ei tunta iial perioodiliselt. Niisiis ei saa neist võitlustest, mida teatud loomaliikides emaste pärast peetakse, kaugeltki järeldada, et sama oleks toimunud inimestega loomuseisundis. Ja isegi kui me võiksime sellise järelduse teha, siis -- kuivõrd need tülid pole sugugi hävitanud teisi liike, tuleb arvata vähemalt seda, et need ei hukutaks ka meie liiki. Samuti on täiesti selge, et need ei tekitaks loomuseisundis nii palju kahju kui ühiskondades, eriti nendes maades, kus (kuna seal kombeid veel millekski peetakse) armastajate kiivusest ja abikaasade kättemaksuihast sünnivad pidevalt duellid, mõrvad ja hullemadki asjad; kus igavese truuduse nõue paneb inimesi ainult abielu rikkuma ning kus isegi karskuse ja au seadused soodustavad paratamatult kõlvatut eluviisi ja suurendavad abortide hulka.
24 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 kunst kui vaja oleks vaid teha halba ja võim ongi tagatud, nii lihtne see Machiavelli arvates küll ei ole. Valitseja moraal ja voorus. On suur erinevus selle vahel, kuidas me peaksime elama ning kuidas me elame. Mõned asjad näivad voorustena, kuid kui valitseja neid järgiks, siis ta hukutaks enda, teised asjad aga näivad mittevooruslikud, kuid tagavad riigile julgeoleku ja heaolu. Machiavelli kuldreegel: tee teistele nii, nagu sa kardad, et nad sulle teevad. Hea valitseja oskab valitseda nii seaduste kui jõuga, inimeste ja loomade moel. Ta peab olema korraga nii lõvi kui rebane kui ta on vaid lõvi, tuleb kavalam ja võidab tema, kui ta on vaid rebane, tuleb tugevam ja ta taas saab lüüa. Machiavelli annab praktilisi juhtnööre valitsejale:
kedagi kõrgemaks kui tema ise. Austus on aga üks sügavamaid kasvatuse ja kultuuri aluseid, mille puudumisel hakkavad võidutsema vastandid: jultumus, häbematus ja vastuvõtmatus mõjutustele (Põld 1993). Autoriteet ei ole tugevama poole vägivald nõrgema suhtes. Autoriteedi võim on armastuses, usalduses ja austuses ning sellest tulenevalt kuuletumises. Autoriteedi poolt antud reeglid, käsud ja keelud on vaid selleks, et laps iseennast ei kahjustaks või ka hukutaks enne, kui on jõudnud taipamisele tulla ja elama hakata. Autoriteedi ja vabaduse printsiip kasvatuses ei peaks mitte omavahel võitlema, vaid täiendama teineteist. Autoriteedist loobumine tähendab, et inimene lülitab välja inimkonna varasema kogemuse, aegade jooksul selekteerunud väärtused ja lähtub vaid oma isiklikust kogemusest. Siis tähendab vabadus vaid seda, et meie üle on saanud võimu pseudoautoriteedid: hommikused ajalehed, avalik arvamus, mood, TV, internet jms.
Valitseja moraal ja rahva moraal. Seda on ikka eristatud. Valitsejal on ka teistsugused nõudmised ja vastutused, või kui nüüd tekkiva riigi kontekstis, kus valitseja ainuvõim laieneb, valitsejal on teised õigused ja ka moraal kui valitsetavatel. Valitsejal on õigus karistada ja tappa... On suur erinevus selle vahel, kuidas me peaksime elama ning kuidas me elame. Mõned asjad näivad voorustena, kuid kui valitseja neid järgiks, siis ta hukutaks enda, teised asjad aga näivad mittevooruslikud, kuid tagavad riigile julgeoleku ja heaolu. ,,Machiavelli kuldreegel": tee teistele nii, nagu sa kardad, et nad sulle teevad. Hea valitseja oskab valitseda nii seaduste kui jõuga, inimeste ja loomade moel. Ta peab olema korraga nii lõvi kui rebane kui ta on vaid lõvi, tuleb kavalam ja võidab tema, kui ta on vaid rebane, tuleb tugevam ja ta taas saab lüüa. Machiavelli annab praktilisi juhtnööre valitsejale:
Äge viha, mida noor rändur ilmutas nii avalikult mehe suhtes, kes oli varastanud talt isa kirja, mis iseendast oli küllaltki väheusutav, kas see viha polnud pigem mingi salakavalus? Kas see noormees ei olnud järsku saadetud Tema Eminentsi poolt? Kas nooruk ei tulnud selleks, et talle mingit lõksu üles seada? Kas see nõndanimetatud d'Artagnan ei olnud kardinali nuhk, keda püüti tema majja sokutada, et ta musketäride kapteni usalduse võidaks ja hiljem ta hukutaks, nagu seda teistega tuhandeid kordi oli juhtunud. Ta puuris d'Artagnani oma pilguga veel teravamalt kui esimesel korral. D'Artagnani 42 salakavalusest, vaimukusest ja teeseldud alandlikkusest sädelev ilme ei rahustanud teda põrmugi. «Ma tean küll, ta on gaskoonlane,» mõtles härra de Treville. «Aga paneme ta õige proovile. Mu sõber,» sõnas ta aeglaselt, «ma tahan hüvitada jaheduse, mida te algul märkasite minu vastuvõtus. Kuna ma usun kaotatud kirja lugu,
mis? miks? ja milleks? Nõnda lahkusid siit esimese järgu asutisest palju suuremate teadmistega ja laiema ilmavaatega. Muidugi, luike olid sa varemaltki näinud, aga mitte täistopitult ja nii sirge kaelaga, sest luigel pole kunagi sirge kael, kui sa vaatled teda nii lähedalt nagu siin lae all. Ühte võib uudishimulik kõlinata tulija siiski veel teha nagu ennegi: ta võib kergitada lilletatud eesriiet, sest see liigub ja lainetab niikuinii vähimalgi õhuvoolul, nagu hukutaks ta sind enda kergitamisele. Ja selle taga näed sa kahekordseid sänge ja ühes alumises sängis ehk vanahärra Voitinskit, sest tema armastab lamada. Tõmbub oma pruunis kulunud ja võidunud palitus kerra nagu väike koer, kögiseb pisut ja lebab vagusasti. Voodite taga kastil istub ehk keegi ja mässib ruttu midagi paberisse, aga ei saa kunagi õieti teada, mida või milleks? Täna ei sündinud midagi selletaolist, sest uksekell kõlises korralikult kaks korda -- trill, trill! ja
annaabi.ee 
