Hüdrofoobsus ja fraktsioneeriv destillatsioon 1. Hüdrofoobsus- aine või keha ja vee vastastikmõju puudumine. Need kehad mis on hüdrofoobsed, nende pinda vesi ei märga ning need ei pundu. Hüdrofoobsed on enamik metalle ja sinna kuuluvad ka need orgaanilised ained, mille molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi. 2. Fraktsioneeriv destillatsioon- vedelate segude lahutamine neid mitu korda osaliselt aurustades ja auru kondenseerides. Selle korral on auru- ja vedelfaas korduvas kokkupuutes. Kui mõlema komponendi keemistemperatuurid piisavalt ei erine, ei saa seda segu lahutada lihtdestillatsiooni abil. Kogu protsess teostatakse fraktsioneerimiskolonnis , kus teineteisele vastu liikuva auru ja vedeliku vahel toimub soojus- ja massivahetus. Selle tulemusena ülespoole liikuv aur rikastub lenduvama (madalama keemistemp.) ja allapoole liikuva vedelik vähem lenduva (kõrgema keemistemp.) komponendiga. Selles protsessis toimub korduv aurustumin...
Hüdrofoobsus ja fraktsioneeriv destillatsioon Viljandi 2014 Hüdrofoobsus Hüdrofoobsuseks nimetatakse mingi aine omadust, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning seepärast aine ei märgu ega lahustu vedelikus. See tähendab, et aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja ka teatud orgaanilised ained (molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi). EE 6. köide, 1995. Nad ei saa moodustada vesiniksidemeid, sest nende molekulid on mittepolaarsed (koosnevad C-st ja H-st, võivad sisaldada ka O-d, mis pole otseselt seotud H-ga). Nt süsivesinikud, halogeeniühendid, rasvad, eetrid (praktiliselt vesiniksidemeid vee molekulidega ei anna), suurema süsinike arvuga alkoholid, karboksüülhapped (neil pikk hüdrofoobne „saba”). Hüdrofoobsed ained lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites (nt eeter, bensiin, benseen). Eelnevate aastate riig...
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja ko...
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...
NAFTA, MAAGAAS Nafta tekkimine Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunevast orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist (ehk taimhõljum) ning protistidest (eukarüoot). Maagaasi tekkimine Maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogmeetiliste tegurite mõjul. Maagaasi ja nafta keemiline koostis Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Kütteväärtus (MJ/kg), kütteväärtuste ligikaudne hindamine keskmise oksüdatsiooniastme põhjal Kütteväärtus 43,5-46,0 MJ/kg Erinevad kütteväärtused: http://www.weedcenter.org/mrwc/cig/doc uments/Heating%20Value%20of%2020%20Com monFuels.pdf Nafta ja maagaasi ammutamine maapõuest ...
Süsivesinikud Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4- valentne. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH Metaan Etaan Propaan Ch4 Ch3-Ch3 Ch2-Ch2-Ch2 Orgaanilistes ainetes veel võib olla lämastikku, hapnikku, halogeene. Elemendi laeng näitab sidemekriipsude arvu. Isomeerid on ained, millel on sama koostis, aga erinev struktuur. Süsivesinikud võivad olla sirge ahelaga, hargnenud või tsüklilised. Tsüklilised ühendid ei ole isomeerid. Ainult üksiksidemetega on alkaanid Etaan Kaksiksidemega on alkeenid Eteen Kolmiksidemega on alküünid Etüün Saamine ja omadused: C-C4 Süsinike arvuga 1-4 (metaan, etaan, propaan, butaan) on gaasid. Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike ar...
Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksüdatsiooniaste näitab liidetud või laenatud elektronide arvu. Reeglid: Lihtaine oa = alati 0 Hapniku oa ühendis on alati II A-rühmade metallid on kindlalt oa-d, mis võrduvad rühma numbriga (elektronide arv väliskihis = rühma numbriga). Oa määramine ühendis (hapniku või vesiniku kaudu) (akna meetodiga). Õhu koostis: õhk on gaaside segu; kõige enam leidub õhus lämmastikku (78%); teine peamine õhu koostisosa on hapnik (21%) kõigist õhus esinevatest gaasiliste ainete osakestest on hapniku molekulid; kõik ülejäänud õhus leiduvad gaasilised ained argoon, süsihappegaas (0,03%), veeaur ja veel mõned moodustavad kokku vaid umbes 1% õhu koostisest. Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Järelikult on niisuguste omadustega ka õhu peamised koostisained hapnik ja lämmastik. Eluslooduse jaoks on õhu tähtsaim koostisosa hapnik. See koosneb kaheaat...
ALKAANIDE ESINDAJAD JA HALOGEENIÜHENDID Metaan – maagaas, soogaas, kaevandusgaas CH4 Tekib loom- ja taimejäänustest veekogu põhjas; samuti loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. Värvuseta, lõhnata, vees ei lahustu, õhust kergem gaas On üks kasvuhoonegaasidest Kasutatakse kütusena, metanooli tootmiseks, biogaasi tootmiseks (biogaas sisaldab 70% metaani) Propaan C3H8 Leidub nii looduslikus gaasis kui na nafta koostises Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. ...
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS · VA rühma tuntuimad ja tähtsamad elemendid on LÄMMASTIK ja FOSFOR · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. · Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) · Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste III. LIHTAINED · LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. · LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. · Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. · Vees peaaegu ei lahustugi. · Keemistemperatuur -196 kraadi. · FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusega punane fosfor. · Valge fosfor tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. · Vees ei lahustu. · MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. ...
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS • VA rühma tuntumad ja tähtsamad elemendid LÄMMASTIK ja FOSFOR • Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. • Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) • Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste –III. LIHTAINED • LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. • LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. • Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. • Vees peaaegu et ei lahustugi. • Keemistemperatuur -196 kraadi. • FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusea punane fosfor. • Valge fosfor – tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. • Vees ei lahustu. • MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. ...
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5 Etaan C2H6 CH3CH3 gaas - 88, 0 Propaan C3H8 CH3CH2CH3 gaas - 42, 2 Butaan C4H10 CH3CH2CH2CH3 gaas - 0, 5 Pentaan C5H12 CH3CH2CH2CH2CH3 ...
NAFTA Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Naftale on raske leida võrdset. Pole sugugi juhus, et kasutame seda niihästi veokite, lennukite ja autode käivi...
Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellep...
Mittemetallid Omadused · Mittemetallilised omadused tugenevad vasakult paremale ja alt üles · Perioodilisustabelis paiknevad paremal ja üleval · Väliskihil on palju elektrone · Enamasti liidavad elektrone · Maksimaalne o-a on väliskihi elektronide arv ehk rühma number · Minimaalne o-a saadakse arvutamisel: väliskihi el arv 8 Erandid hapnik II ja flour I · Mittemetalli aatomid hoiavad elektrone tugevaltkinni seega on neil suur elektronegatiivsus ja raadius väike · Võivad esineda igas olekus · Ei juhi elektrit ega ka soojust · Erinevat värvi · Erinevad sulamistemperatuurid ALLOROOPIA nähtus kus üks element moodustab, mitu lihtainet · Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Mg +O2 2MgO · Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija (liidab...
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on ...
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
annaabi.ee 
