36. Ipv4 ja Ipv6 IP on võrgukihi protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega. IP'd on mõeldud võrguliideste tuvastamiseks (arvutitel on neid tavaliselt üks ja ruuteritel mitu). IPv4 iga IP on 32 bitti (4 baiti) pikk ja seetõttu on aadresse kokku 232. IP aadress kirjutatakse kümnendnumbritega ja iga bait eraldatakse punktiga. IP-aadress koosneb kahest osast: vanemat järku (vasakpoolsed) bitid määravad võrguosa ning nooremad hostiosa. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP aadressid on jagatud nelja klassi: A-klass võrguosa 8 bitti (kuni 256 võrku), hostiosa 24 bitti (igas võrgus kuni 16 miljonit hosti). Aadressid 1.0.0.0 kuni 127.255.255.255. B-klass võrguosa 16 bitti (kuni 65k võrku), hostiosa 16 bitti (kuni 65k arvutit igas
mitu IP-aadressi. Näiteks ruuteritel on tüüpiliselt 2 aadressi, üks nn „sisevõrgu” ja üks „välisvõrgu” jaoks. Internet on jagatud isoleeritud alamvõrkudeks, mis on omavahel 20 ühendatud ruuteritega. Ipv4 puhul on IP-aadress 32-bitine. IP-aadress koosneb kahest osast: vanemat järku (vasakpoolsed) bitid määravad võrguosa ning nooremad hostiosa. IP aadressid on jagatud nelja klassi: - A-klass – võrguosa 8 bitti (kuni 256 võrku), hostiosa 24 bitti (igas võrgus kuni 16 miljonit hosti). Aadressid 1.0.0.0 kuni 127.255.255.255. - B-klass – võrguosa 16 bitti (kuni 65k võrku), hostiosa 16 bitti (kuni 65k arvutit igas võrgus). Aadressid 128.0.0.0 kuni 191.255.255.255 - C-klass – võrguosa 24 bitti (kuni 16 miljonit võrku), hostiosa 8 bitti (kuni 256 arvutit igas võrgus). Aadressid 192.0.0
21. IPv4 ja lPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet - pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat 12 datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 - Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi - alamvõrgu aadressi. IPv6 - 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise
32 bitti - 4 oktetti koosneb o võrguaadressist o hosti aadressist võrgus kirjutatakse kümnendkujul nt 123.45.67.89 o (sama IP nt 16-ndsüsteemis 7B 2D 43 59) Võrguaadress - host bitid kõik nullid Leviaadress (broadcast) - hosti bitid kõik ühed o RFC 919 Algselt võrguaadress esimene oktett Unicast, multicast, broadcast Võrgumask network mask, subnet mask Võrgu- ja hostiosa piiritlemiseks võrguosa bitid ühed hosti osa bitid nullid kirjutatakse nagu IP-aadressi nt 255.0.0.0 esitatakse ka kaldriipsuga vormis, nt /8 Reserveeritud IP-aadressid 224.0.0.0/4 - multiedastus (224.0.0.0 kuni 239.255.255.255) 240.0.0.0/4 - uurimis- ja arendustegevus (240.0.0.0 kuni 255.255.255.254) 10.0.0.0/8 - sisevõrgud 172.16.0.0/12 (kuni 172.31.255.255) - sisevõrgud 192.168.0.0/16 (kuni 192.168.255
Sel mida filtreerib, kasutades LAN aadresse. Võib mitut ühendust unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: juhul on võimalus, et mitu saatjat saadavad samaaegselt. Tekib samaaegselt tagada, seetõttu suurendab läbilaskevõimet. võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse kokkupõrge. Kokkupõrke korral katkestavad saatjad Switch suurendab läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. edastamise ning jäävad suvaliseks ajaks kuulamisrežiimile, et tervet kaadrit, vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud siis uuesti saata. Saatja teostab pidevalt kanali „kuulamist“ ja sinna infot edastama. Edastab kaadreid ilma tervet kaadrit ära punktiga
IPv4 igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib Hostid ei tea sildade olemasolust. Neid ei pea ka konfigureerima. Sildadel on sillatabelid. sillad õpivad milliste hoste'deni milliste ükskõik millisele TCP-l põhinevale rakendusele, mis kasutab SSL teenuseid. Pakutavad turvalisuse teenused: serveri autentimine, alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat liideste kaudu saab. Nt: C saadab frame'i D-le ja D vastab C-le frame'ga. > Sild saab frame'i C-lt. Sild näeb, et C on liideses üks. > andmete krüpteerimine, kliendi autentimine (valikuline). Serveri autentimine: SSL-i lubav brauser omab usaldusväärsete CA-de
36. Ipv4 ja Ipv6 + IP-l on kaks peamist ülesannet pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi alamvõrgu aadressi. IPv6 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks
25. IPv4 ja IPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet – pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 – Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi – alamvõrgu aadressi. IPv6 – 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks kiirendama
füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric'us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui datagrammide saabumine fabric'st, siis on vajalik puhverdamine. 36. IPv4 JA IPv6 ==> IPv4 igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi. ==> IPv6 kuna 32 bitine aadressiruum on end ammendamas, asendatakse seda 128 bitisega.
lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric’us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui datagrammide saabumine fabric’st, siis on vajalik puhverdamine. 36. IPv4 JA IPv6 ==> IPv4 – igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks, alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav alamvõrgu mask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi. ==> IPv6 – kuna 32 bitine aadressiruum on end ammendamas, asendatakse seda 128 bitisega. IPv6 päise formaat peaks kiirendama pakettide töötlust ja
Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass), mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti; B-klass), mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti; C-klass) on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti; D-klass) on mõeldud multiedastusvõrkudele. Aadress koosneb kahest loogiliselt osast: võrgu- ja hostiosast (kusjuures esimesed bitid näitavad ka aadressi klassi). Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time- to-live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma
A-klass - mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti; B-klass - mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti; C-klass - mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti; D-klass - mõeldud multiedastusvõrkudele. Aadress koosneb kahest loogiliselt osast: võrgu- ja hosti osast (kusjuures esimesed bitid näitavad ka aadressi klassi). Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time-to-
annaabi.ee 
