O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K reguleerivad vee tasakaalu. Soodustavad närviimpulsside edasikannet. Kindlustavad raku laengu (pos/neg). Anorgaanilised ained I VESI vesi on universaalne lahusti. Hüdrofiilsed ained on need ained, mis lahustuvad vees (söögisööda, glükoos). Hüdrofoobsed ained on need, mis ei lahustu vees (rasvad, õlid). * Vesi tagab rakkude ainevahetuse e metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. * Vesi tagab raku siserõhu e turgori
Kui temperatuur muutub on tagajärjeks kas higistamine või külmavärinad. Soojusbilanss: Soojust võib saada või kasutada neljal viisil: soojusjuhtivus, kovektsioon, soojuskiirgus, aurustumine. Kriitilised temperatuurid: kui temperatuur on kõrgem või madalam normaalsest, peab organism kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat. Hüpotermia- kehatemperatuuri langus alla 35*C. MÕISTED: antidiureetiline hormoon- ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka hormoonis. konvektsioon- soojuse liikumine õhu- või veevooluga osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. osmoretseptorid- rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes. soojusbilanss- soojusliikide summa, mida organism saab,kulutab või akumuleerib. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol.
2. Lahustunud a. Katioonid a.i. Ca+2 (vere hüübimine), lihasrakkude lõtvumine a.ii. Fe3+, Fe2+ (hapniku transport) a.iii. Na+, K+ - närviimpulside liikumine a.iv. Mg2+ - klorofülli koostises, kromosoomides a.v. NH4+ - eritumisprotsess b. Anioonid b.i. Cl-1 raku siserõhu segul b.ii. H2PO4-2 energia ülekanne b.iii. HPO4-2 kilpnäärme hormoonis Süsivesikud ehk sahhariidid Molekul koosneb süsinikust (C), vesinikust(H) ja hapnikust(H) Jagunevad: 1. MONOSAHHARIIDID molekulis (3-7) 5-6 C aatmonit a. Glükoos C6H12O6 ÕPI PÄHE (nt õpik lk 29!!!!) b. Fruktoos - C6H12O6 maitse poolest magusam kui glükoos c. Riboos ja desoksüriboos 2. Oligosahhariid: liitsuhkrud (molekul 2-10 monosahh. Jääki a. nt: maltioos=glc+glc b. sahharoos = glc+fru (roo suhkur) c
➔ enamusel keharakkudel on retseptorid ühe või mitme hormooni vastuvõtuks. 1 ● Inertne süsteem: aeglasema käivitumise ja toime lõppemisga kui NS (võrreldes NS toimega on hormooni toime inertsem - neuroni toime kestab millisekundi, hormoonid mõjuvad aga tunde ja veel kauemgi. ● Organism töötab normaalselt vaid siis kui hormoonis ja NS teevad omavahel koostööd. ● Lammutatakse maksas. Hormoonide omadused: - juba väga väikeses koguses avaldavad olulist mõju - reguleerivad organismi talitlust koos närvisüsteemiga - keemiliselt väga erinevad, väga spetsiifilise toimega - igal oma väga täpne ülesanne, üks ei saa täita teise ülesannet Hormoonide toime: ● vaimse, füüsilise, sugulise arengu soodustamine
· Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produktsioon. Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust. Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, toimub immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärmed kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga.
· Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheeneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produkteiooon. Ülarune Ca lähbe luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust. Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitaba antikehi haiusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärme kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga
· Kui Ca tase on veres liialt kõrge, väheneb PTH produktsioon, suureneb kilpnäärme C rakkudest kaltritoniini produktsioon. Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust. Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, toimub immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. 14. Neerupealiste säsi- ja koorehormoonid. Paarisnäärmed kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks
Kui rasedus koormab organismi üle, võivad erinevad haiguspildid kas tekkida või tugevneda. Neid rasedusest tingitud haigusi nimetatakse gestoosideks. Sõltuvalt tekke ajast räägitakse kas varajastest gestoosidest või hilistest gestoosidest (alates 20. rasedusnädalast). Varajased gestoosid Varajase gestoosi tekitab rasedus ning see on märk sellest, et naine ei suuda kehaliselt või vaimselt rasedusega kohaneda. Tõenäoliselt on põhjus hormonaalsetes muutustes, eelkõige HCG hormoonis, mida toodab platsenta. Varajased gestoosid väljenduvad eelkõige iivelduse ja päevas mitmekordse oksendamisena. Oksendamise saab omakorda jagada kaheks: Emesis gravidarum ehk raseda hommikune oksendamine ja Hyperemesis gravidarum. HCG: human chorionic gonadotropine ehk koorioni gonadotropiini hormoon Hyperemesis gravidarum Umbes 2% kõigist rasedatest muutub hommikune oksendamine püsivaks seisundiks. Lisaks
annaabi.ee 
