· Võrrelge Althusseri "ideoloogia" ja Gramsci "hegemoonia" mõisteid. · Milline on võimu roll inimese kujunemisel Foucault' teooria kohaselt? · Kuidas toimivad võimusuhted kultuuri väljal Bourdieu teooria kohaselt? · Kuidas mõistab võimu Hannah Arendt? · Kas võimu mõju kultuuris on võimalik ületada? Kui, siis kuidas? Kui ei, siis miks? · Millised on Frankfurdi koolkonna kõigile esindajatele omased põhiväited? · Milline on Horkheimeri ja Adorno arvates kultuuritööstuste roll tänapäeva ühiskonnas? · Võrrelge Horkheimeri ja Adorno nägemust kõrg- ja massikultuurist Walter Benjamini seisukohtadega. · Mida mõistab Marcuse kaasaja ühiskonna "ühedimensioonilisuse" all? · Tooge näiteid operatsionalismi kasutamisest ühiskondlike probleemide kirjeldamisel. · Mille poolest eristub Habermas varasemast Frankfurdi koolkonnast? Esitage tema põhiseisukohad.
) e. Kui inimene ei suuda ennast kehtestada ilma vägivallata, siis on tal võim juba käest libisenud. 11 48. Kas võimu mõju kultuuris on võimalik ületada? Kui, siis kuidas? Kui ei, siis miks? 49. Millised on Frankfurdi koolkonna kõigile esindajatele omased põhiväited? 1923. asutatud Sotsiaalteadus instituudi tegevusega seotud. Adorno ja Horkheimeri ,,Valgustuse dialektika" põhjal. a. Mõistus on muutunud irratsionaalseks. Mõistus on ise hakanud õigustama irratsionaalseid ettevõtmisi. Mõtlemine on muudetud tööriistaks- mõtlemine ei ole enam jõuda mingisuguste abstraktsete tõdemusteni või mõistmiseni, vaid mõistuse ülesanne on tehniliselt lahendada konkreetseid ülesandeid ja mitte oma olukorra üle järele mõelda. b
Horkheimer. Uuringute põhiküsimus: miks Marxi ennustatud klassivõitluse intensiivistumine ei ole tekitanud revolutsiooni? massimeedial oluline roll kui osal kaasaaegset kapitalistlikku ühiskonda iseloomustavast kultuuritööstusest. eesmärk tuua esile modernse ühiskonna kitsaskohti, et aidata selle kaudu kaasa inimeste emantsipatsioonile. Horkheimer (1934): 20. saj alguses on näha võistlusliku, liberaalse kapitalismi langust ning suure organiseeritud tööstuse tõusu. Horkheimeri ja Adorno lõid mõiste kultuuritööstus, et tõmmata tähelepanu kultuuri industrialiseerumisele ja kommertsialiseerumisele kapitalistlikes tootmissuhetes. kommertslik massikultuur kui kapitalistliku ühiskonna üks tunnuseid > kriitilised kultuuriuuringud 5 kultuuritööstuse tooted analüüsi all kaubastumise, standardiseerumise, massistumise mõistes.
tõeliste vajaduste üle (Marx ei pidanud silmas kunsti, selle teemaga seob selle mõtte Adorno). Inimestevahelised suhted muutuvad asjadevahelisteks (kaubalisteks) turusuheteks. Frankfurti koolkond ütleb, et tõeline kunst toetub täiesti teistele alustele, kui see kaubanduslik suhe (kunst). Kuid kunsti, mis ei oleks kaubasuhete osa, on väga raske leida, kuna kogu kunstimaailm oli tema jaoks seotud kaubasuhetega. Mitteautentne kunst tervitab seda, autentne seisab sellele vastu. Horkheimeri sõnul on kunst võtnud üle selle rolli, mida varem täitis religioon. Adorno põhiline seisukoht: kunstiteose erijooneks on selle mitteterviklikkus, mittetäielikkus - see annab edasi tegelikku maailma, mida iseloomustavad need samad omadused. Kaup vastupidi vormistab tervikliku mudeli maailmast. Kunstiteosesse peab alati jääma midagi segast, utoopilist, hoomamatut, mis annab aimu täiuslikkusest, kuid ei realiseeri seda.
Adorno ja Horkheimer (1979): ,,massikultuur" ei ole hea sõna, selle asemel tuleb kasutusele võtta ,,kultuuritööstus", sest see asetab süü firmade ja tööstuse õlule. Selle asemel peaks iga inimene teadma, kui ta on massi osa. Kultuur on kadunud, kuna igapäevasuhtluses pole enam moraalset korrastatust, kõik on üks ja sama. Ainult autentsuses võib veel leida moraali. Adorno ja Horkheimeri jaoks indiviidi isoleerumine ja tüüpilised massiühiskonna märgid: kogukonna ja isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: 10. Rousseau vastandab tugevasti teatavale filosoofilisele eeldusele inimese kohta (mida viljeles näiteks Hobbes). Mis oli see eeldus ja milline oli Rousseau kriitika sellele?
1789–1793 toimunud Prantsuse revolutsiooni ning teiste mõjurite tulemusena oli kuni 18. sajandini valitsenud seisuslik ühiskonnakorraldus Euroopas asendumas kõigi kodanike võrdsust ja vabadust tunnustava demokraatliku korraldusega. Prantsuse revolutsioon ja tema järelmõjud andsid palju ainet teoretiseerimisteks ja tõlgendusteks. Frankfurdi koolkond: Frankfurdi koolkond, Frankfurdi ülikooli juures asuva sotsiaaluuringute instituudi ja aastast 1931 selle juhiks olnud Max Horkheimeri (1895–1973) ümber koondunud, sotsiaal- ja kultuurifilosoofiat viljelnud, peamiselt pahempoolsete intellektuaalide rühm (Theodor Adorno, Walter Benjamin, Erich Fromm, Jürgen Habermas, Herbert Marcuse jt). Nad kritiseerisid lääne kapitalistliku ühiskonna „valgustatud“ mõistuse instrumentaalset ratsionaalsust, sotsiaalset mugandumist ja valitsevat kultuuritööstust.Selle käigus arendasid nad välja marxismi uue vormi, nn kriitilise teooria.Nad taotlesid kriitilise teadmise
Paljud filosoofid tervitasid modernismi avangardismi, sürrealismi, kuna selles nähti kapitalistide kodanlaste klassi esteetikale vastast, samuti stalinlikule ratsionalismile. Horkheimer saab instituudi juhiks 1930. ja temalt on pärit ka nimetus kriitiline teooria. Oluliseks teooria rakendajateks olid 1930 1940. aastatel 71 Ameerikasse kolinud Adorno ja Horkheimer. Horkheimeri hilisemates töödes on vaadeldud ka ühiskonna arengut nn ühedimensiooniline ühiskond, kus ideoloogia määrab inimese sotsiaalset käitumist. Kõrgaeg kriitilisele teooriale oli 1960 1970 aastad Siis pandi rõhku võõrandumisele, progressi tagasi viivatele jõududele, inimloomuse muutlikkusele, kultuuritööstuse laastavavatele efektidele ja industriaalse ühiskonna eelistele. Koolkonnaga liitusid sellised
Tsivilisatsioon hävitab kultuuri. Erinevuaste asemel on kaubad. Adorno ja Horkheimer (1979): ,,massikultuur" ei ole hea sõna, selle asemel tuleb kasutusele võtta ,,kultuuritööstus", sest see asetab süü firmade ja tööstuse õlule. Selle asemel peaks iga inimene teadma, kui ta on massi osa. Kultuur on kadunud, kuna igapäevasuhtluses pole enam moraalset korrastatust, kõik on üks ja sama. Ainult autentsuses võib veel leida moraali. Adorno ja Horkheimeri jaoks indiviidi isoleerumine ja tüüpilised massiühiskonna märgid: kogukonna ja isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: Asemele tekib uued kontrollimehhanismid: bürokraatlik riik, firmad, massmeedia, tehnokraatia. Ameerika hirm: väike mees, eriti keskklassi mees, surutuakse suurkorporatsioonide ühelt
annaabi.ee 
