IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2008 a. sügissemester Ülesanne nr. 1. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a = 13 (kõrgus) × b = 15 cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f = 6,8 GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on 8 kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km, leida asukoha joone 5 punkti ja
Maa magnetväli suunatud geograafilises mõttes lõunast põhja. PõhjaKanada arktilises saarestikus, Austraaliast lõunas. 3. Inklinatsioon Et maa kui püsimagnet magnetväli on pooluste lâheduses magneti pinnaga peaaegu risti, siis tekib üldjuhul Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel nurk, mida nimetatakse Inklinatsiooniks. Deklinatsioon Seetõttu tekib geograafilise ja magnetnõela abil mâäratud põhjasuuna vahel horisontaaltasandis nurk, mida nimetatakse deklinatsiooniks. 4. LõunaEestis 71kraadi, PõhjaEestis 72kraadi. 5. Eesti saartel on deklinatsioon veidi üle 3kraadi, Tallinnas ja Tartus ~4kraadi, Narvas 5kraadi. Mida kaugemale magnetilisest poolusest, seda suuremaks viga lâheb. Meremehed. 6.Maa magnetinduktsioon on Eestis peaaegu ~ 51mikroteslat 7.
vertikaalkomponenti. Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponendi suunda nimetatakse magnetilise meridiaani suunaks. Nurka Maa magnetilise induktsiooni suuna ja horisontaaltasapinna vahel nimetatakse inklinatsiooninurgaks (joonis 8.1 nurk β ), geograafilise ja magnetilise meridiaani vahelist nurka antud kohas aga magnetiliseks käände- ehk deklinatsiooninurgaks. Magnetnõel, mis võib pöörelda ainult ümber vertikaaltelje, pöördub horisontaaltasandis Maa magnetvälja horisontaalkomponendi BH mõjul. Seda magnetnõela omadust kasutatakse tangensgalvanomeetris Maa magnetvälja horisontaalkomponendi määramiseks. (Maa magnetvälja horisontaalkomponendi all mõeldakse selles töös Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni horisontaalkomponenti.) Selles töös kasutatav tangensgalvanomeeter koosneb nelja keeruga poolist, mille horisontaalsele teljele on asetatud kompass (joonisel 8.2 on esitatud katseseadme horisontaalne läbilõige)
Põhjapoolkera piirkondades on Maa magnetväli suunatud poolviltu Maa sisse. Lõunapoolkeral on aga Maa magnetvälja jõujooned suunatud eelistatult ülespoole, kuna nad väljuvad Maa magnetiliselt põhjapooluselt geograafilise lõunapooluse läheduses. Seega on Maa magnetväli suunatud geograafilises mõttes lõunast põhja. Kuna maa geograafiline põhjapoolus ja magnetiline lõunapoolus ei lange täpselt kokku, tekib geograafilise ja magnetnõela abil määratud põhjasuuna vahel horisontaaltasandis nurk, mida nimetatake deklinatsiooniks. (4) Magnetvälja muutumine Maa magnetpoolused ei ole kindlalt paigal. Nende nihkumise tagajärjel tekivad muutused inklinatsioonis ja deklinatsioonis.(4) Viimasel ajal on hakanud Maa magnetväli kiiresti kahanema. Kahanemine toob aga kaasa osa planeedi piirkondade kaitse vähenemise kosmilise kiirguse eest. Magnetvälja täielikul nõrgenemisel, tähendaks see põhja- ja lõunapooluse vahetumist. Sel juhul pöörduks ka kompassi nool teispidi. (5)
sarvsõmeratega, mille vahel paiknevad mõnikord lamedad plaatjad soomused. Nägemiselundid on hoopis ebatavalise ehitusega. Nende ümarad silmad on üleni ümbritsetud soomustega kaetud ringlauga, mille keskele on jäänud väike ava pupilli jaoks. Kui loom on täiesti liikumatu, saavad ta soomuselistel kühmudel asetsevad silmad pöörelda üksteisest sõltumatult toiduobjektide – putukate otsinguil. Silmad võivad vabalt pöörduda 180 ulatuses horisontaaltasandis ja 90 võrra vertikaaltasandil. Ei ole teada, kas ta tajub samaaegselt kahte pilti või suudab ta aju registreerida vaid ühte kujundit, kui silmad eri suunas vaatavad. Silmi katavad poolkerajad laud, milles on vaid väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet kõrvades, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Laialt on tuntud kameeleonlaste võime kiiresti keha värvust ja mustrit muuta, mille tõttu on nad nime saanud kuju vahetava müütilise olendi järgi. Värvuse
signaali ja häire segu kuju; parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient; parasiitsagedusmodulatsiooni sageduse deviatsioon. Ülesanne nr.3. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a (pikkus) × b (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala σ, kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on φ kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on α kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2
Tavaline avatud riiul kõrgusega enamasti 2,0-2,3m ja sügavusega 0,3-0,6m. Peenkaubariiulid võivad olla ka kõrgemad ja ulatuda läbi kahe kuni kolme korruse. Kasutatakse enamasti juhtudel, kui ühe toote laoseisu maht ruumalaühikutes on vähem kui 0,5 kuupmeetrit. 5. Kirjeldada liikuvmastiga tõstukit. Vastus : . Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed. Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasitagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis, toimib tõstuk vastukaalu põhimõttel, kui aga tagumises asendis, toimib see tugiratta põhimõttel. Kuna tugiratastega aluse vahedesse ei sõideta, vajab tõstuk töötamiseks laia vahekoridori (2,73,0m).
· signaali ja häire segu kuju; · parasiitamplituudmodulatsiooni koefitsient; · parasiitsagedusmodulatsiooni sageduse deviatsioon. Ülesanne nr.3. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a (pikkus) × b (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast, mis töötab sagedusel f GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D= 2 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on kraadi ja vertikaaltasandil 10 kraadi? Ülesanne nr. 4. Impulssseire radari sondeeriv signaal on täisnurkne raadioimpulss. 1. Saatja impulssvõimsus P kW. 2. Radari keskmine sagedus on f GHz 3. Sondeeriva impulssi kestvus sec
(liikumine 8 Joon. 5.15.). Seda põhjustab lainetus. Kui lainehari asub laeva keskkohas, tõuseb mahukas keskosa üles- tõukejõu suurenemise tõttu laineharjale. Kui aga laeva keskosa asub laine põhja kohal, vajub laev sügavamale vette. Sellise õõtsumise periood võrdub lainete perioodiga. Amplituud aga oleneb laeva suurusest ja lainete kõrgusest. (Joon. 5.16. ja Tahvel 5.XV) Joon. 5.16. Seegamine on perioodilistest ja juhuslikest mõjutustest tulenev horisontaaltasandis võnkumine vertikaaltelje ümber ehk teisisõnu - hälbimine kursist paremale ja vasakule (liikumine 9 Joon. 5.15.). Selle võnkumise periood ja amplituud ei ole etteaimatavad ehkki põhiliseks mõjutajaks on lainetus. Õõtsuvuse vähendamiseks õõtsesummuteid, mida võib tööpõhimõtte järgi jagada passiivseteks ja aktiivseteks (juhitavateks). Joon. 5.17. Kimmikiilud on passiivsed õõtsesummutid. Need
http://wiki.eek.ee/index.php/Liikuvmastiga_t%C3%B5stuk http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/10_Tostukid%20ja%20laoseadmed.pdf 6. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks laos sobib liikuvmastiga tõstuk kõige paremini? Liikuvmastiga tõstuk - Madalates, laiade vahekoridoridega ladudes enim kasutatav tõsteseade, mille eelisteks on universaalsus ja paindlikkus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis ette- ja tahapoole koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid riiulikorrustele distantsilt, hoiukohale sõitmata. http://wiki.eek.ee/index.php/Liikuvmastiga_t%C3%B5stuk 7. Kirjeldada tugiratastõstukit. Tõstekõrgus on vahemikus 3–6 m, keskmine tõstetava koorma kaal 400–500 kg, maksimaalne aga 1600 kg. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika %20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/10_Tostukid%20ja%20laoseadmed.pdf
y2 = 15 2s - = 10,4 m s 2 Pärast 1 s möödumist liikumise algusest on pall 10, 1 m kõrgusel ja 2 s möödumisel 30 cm võrra kõrgemal. 37 4. Inimene, massiga 60 kg liigub horisontaaltasandis karussellil kiirusega 10 m/s mööda ringjoont raadiusega 12 m. Leida inimesele mõjuva elastsusjõu väärtus. LAHENDUS: m = 60 kg Inimene liigub mööda ringjoont kahe jõu raskusjõu F r ja elastsus- v = 10 m/s jõu F e resultandi F mõjul
Lõpptellimus (All-time order) Toote elutsükli viimases faasis tehtav tellimus, mis tehakse arvestusega, et tulevikus toodet enam tellida ei saa, kuna selle tootmine lõpetatakse. Lõpptellimus peab olema piisava suurusega, et rahuldada prognoositav nõudlus lähitulevikus. Lükandmastiga tõstuk (Reach truck) Lükandmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed. Nende eeliseks on kasutamise suur universaalsus ja paindlikkus. Kuna tõstuki mast liigub horisontaaltasandis edasi tagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt, hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis, toimib tõstuk vastukaalu põhimõttel, kui aga tagumises asendis, toimib see tugiratta põhimõttel Ladustamisala Piirkond laos (keskmiselt 75-80% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade hoiustamiseks. Ladustamisala hulka
liugehõõrdetegur on µ = 0,8, mis teeb pidurduskiirenduseks 7,8 m/s2. Eriti kardinaalne vahe on jäisel pinnal sõitmisel, kus hõõrdetegurid on vastavalt µ s =0,2 ja µ = 0,1. Nüüd erinevad pidurduskiirendused kaks korda, mis tähendab, et pidurdusteekond pikeneb bokeerunud rataste korral kaks korda. 7 Näidisülesanne 7. Kui suur on 50 cm pikkuse nööri otsas horisontaaltasandis tiirlevale kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud, kui kuulikese mass on 50 g ja kuulike teeb täistiiru 1 sekundiga? Lahendus. Teeme joonise, mis kujutab Antud: kuulikese tiirlemist nööri otsas.. m = 50 g = 0,05 kg r = 50 cm = 0,50 m T=1s F=? Kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud arvutatakse valemiga v2 F =m . r Mass ja raadius on antud, puudu on kuulikese joonkiirus. Selle saame lihtsalt arvutada, kuna
väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. Joon. 3.31. Seegamine (yaw, рыскание) on perioodilistest ja juhuslikest mõjutustest tulenev horisontaaltasandis võnkumine vertikaaltelje ümber ehk teisisõnu - hälbimine kursist paremale ja vasakule (Joon. 3.32.). Selle võnkumise periood ja amplituud ei ole etteaimatavad ehkki põhiliseks mõjutajaks on lainetus. Joon. 3.32. Vertikaalõõtsuvuseks (heave, вертикальная качка) nimetatakse laeva võnkumist vertikaalpinnas üles-alla (Joon. 3.33.). Seda põhjustab lainetus. Kui lainehari asub laeva keskkohas, tõuseb mahukas keskosa üles-
annaabi.ee 
