iγ = 1 − = 0,9223 4052 + 5,6 ⋅ 2 ⋅ cot 33 1 − 0,9527 ic = 0,9527 − = 0,9508 38,67 ⋅ tan 33 Rd = 5,6(2⋅38,64⋅1,558⋅0,9508 + 1,2⋅17,5⋅26,09⋅1,537⋅0,9527 + +0,5⋅9,8⋅2,35⋅32,59⋅0,704⋅0,9223)/1,5 = 4332 kN < Vd = 4502 kN Kandevõime ei rahulda ja mõõtmeid tuleb suurendada. Põhjuseks on ilmselt algsete mõõtude määramisel arvestamata jäänud horisontaalkoormuse mõju. Seda võiks arvestada kaldetegurite abil, jättes neis esialgu arvesse võtmata nidususe mõju ja seega ka algselt teadmata vundamendi pinna A′. Valides mõõtmeteks 2,4x2,9, on vundamendi kaal ∆V = 2,4⋅2,9⋅1,2⋅22⋅1,2 = 220 kN Ekstsentrilisus e = 1053/4510 =0,233. Redutseeritud mõõtmed B′ = 2,4 m, L′ = 2,9 - 2⋅0,233 = 2,434 m ja A′ = 2,4⋅2,434 = 2 5,84 m Talla mõõtmete selline väike muutmine ei muuda kuju- ja kaldetegurite tegurite suurust. Kandevõime
vaadeldava ristlõike pindala fk/M fk müüritise Selle külgdeformatsiooni ja ei seina alumise ja ülemise normsurvetugevus M takistamine loob külgsurve osa eksenrilisus mis leitakse materjali osavarutegur. vardas ja ruumilise seosega ei = Mi /Ni + ehi + ea Arvutusvalem arvestab peale pingeolukorra. >=0,05t ehi fk ja M veel toetuspinda Ab, Külgdeformatsiooni horisontaalkoormuse seina arvutuslikku takistamiseks võib varda põhjustatud ristlõikepinda Aef ja asetada näiteks kesta sisse, vertikaalkoormuse koormatava elemendi muid varda vastasküljed siduda eksentrilisus ülemises osas. omadusi. Eraldi tuleks kokku. Neid võtteid ea - juhuslik eksentrilisus vaadelda konstruktsiooni kasutatakse haprast
Vaivundamente kasutatakse nõrga aluspinnase puhul. Enamasti kantakse hoone koormus vaiadele rostvärgi abil 30. HÕÕRDEVAIAD JA TUGIVAIAD, ÜLDISED PÕHIMÕTTED. Ühendus rostvärgi ja vaia vahel loetakse jäigaks kui vaia sarrusvardad ulatuvad rostvärgi sisse nõutava ankurduspikkuseni. Kui see nõue pole täidetud, tuleb vaia ja rostvärgi omavaheline ühendus lugeda liigendiliseks. Jäik ühendus on nõutav - kui survejõud kandub vaiale ekstsentriliselt; - horisontaalkoormuse olemasolul; - liitvaiade kasutamisel; - enamik vaia pikkusest asub nõrgas pinnases - väljatõmbele töötavate vaiade puhul. Vaiade keskpunktide nõutav minimaalne vahekaugus (c) on: - tugivaiadel 1,5d, - hõõrdevaiadel 3d, kus d on vaia läbimõõt või ruudukujulise vaia külje pikkus. Kohtvaiade tüvede puhasvahe peaks olema >1m. Vaia pikkuse määramisel lähtutakse eeldusest, et tugivaia ots süvistatakse jämepinnastesse vähemalt 0,5 m sügavusele, peenpinnastesse
rakenduspunkti all (sellega ühel joonel) See tingimus on pinna Ac määramisel aluseks. Ristkülikulise ristlõike puhul Ac = (1-2ei/t)A või Ac = (t 2ei)b, kus ei on ekstsentrilisus seina või posti ülemises või alumises lõikes ei = Mi/Ni + ehi + ea > 0,05t; kus Mi moment seina või posti ülemises või alumisese lõikes lae toetamise ekstsentrilisusest; Ni arvtuslik vertikaalkoormus ehi horisontaalkoormuse (näiteks tuule) põhjustatud ekstsentrilisus seina ülemises lõikes; ea juhuslik ekstsentrilisus, võib võtta ea = hef/300, kus hef on seina arvutuskõrgus (suurus 300 peegeldab tööde tegemise keskmist taset. Eestis ei ole seda suurust täpsustatud); i (m) kandevõimet vähendav tegur (nõtketegur) i või m vastavalt saledusele ja ekstsentrilisusele; fk müüritise normsurvetugevus; - materjali osavarutegur;
el -- elastne suhteline deformatsioon, i -- nõtketegur seina ülaservas või jalal, m -- nõtketegur seina keskmisel kõrgusel, M -- materjali omaduse osavarutegur, n -- jäigastatud seina vähendustegur (n= 2, 3 või 4), A -- seina ristlõikepindala, Ab -- toetuspindala, Aef -- seina ristlõike efektiivpindala, al -- toetuspikkus, E -- elastsusmoodul, e -- ekstsentrilisus, ea -- juhuslik ekstsentrilisus, ehi -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina alumisel või ülemisel serval, ehm -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina keskmisel kõrgusel, Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 8 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ ei -- resultandi ekstsentrilisus seina jalal või ülemisel serval, ek -- roomest tingitud ekstsentrilisus, emk -- resultandi ekstsentrilisus seina keskmisel kõrgusel,
Rostvärgi paiknemiskõrguse määramisel arvestatakse pinnase planeerimiskõrgust, sokli konstruktsiooni, silmas pidades ka külmakerkeohtu. Ühendus rostvärgi ja vaia vahel loetakse jäigaks kui vaia sarrusvardad ulatuvad rostvärgi sisse nõutava ankurduspikkuseni. Kui see nõue pole täidetud, tuleb vaia ja rostvärgi omavaheline ühendus lugeda liigendiliseks. Jäik ühendus on nõutav - kui survejõud kandub vaiale ekstsentriliselt; - horisontaalkoormuse olemasolul; - liitvaiade kasutamisel; - enamik vaia pikkusest asub nõrgas pinnases - väljatõmbele töötavate vaiade puhul. Vaiade keskpunktide nõutav minimaalne vahekaugus (c) on: - tugivaiadel 1,5d, - hõõrdevaiadel 3d, kus d on vaia läbimõõt või ruudukujulise vaia külje pikkus. Kohtvaiade tüvede puhasvahe peaks olema >1m. Vaia pikkuse määramisel lähtutakse eeldusest, et tugivaia ots
= = = 0,947 ; => z = 0,571. A E 210000 Aeff f y 12880 × 235 N b. Rd = z = 0,571 × × 10 -3 = 1728 kN > 1500 kN. => OK! M1 1,0 9.2 Surve ja paindega koormatuds postid Paindemoment tekib posti kas tuulekoormuse, kraanade horisontaalkoormuse või ekstsentriliselt rakenduva vertikaalkoormuse mõjul. Jäikade sõlmedega raamide postidel tekib paindemoment ka staatilisest skeenist tulenevalt. Surve ja paindega koormatud posti (ka ekstsentriliselt surutud postii) arvutus toimub põhimõtteliselt samuti, nagu eespool, jaotises 6.4. Surve ja paindega koormatud poste käsitletakse põhjalikumalt Teraskonstruktsiooni II kursuses. 9.3 POSTIJALA ARVUTUS 9.3.1 Üldist
annaabi.ee 
