Liiguti Compostela piirkonnast siis põhjapoole. Pärast pikka retke läbi Põhja-Mehhiko ja Lõuna-Arizona jõuti sama aasta juulis Zuni hõimule kuuluvasse Hawikuhi külla (pueblo). Isa de Niza ütles, et see ongi see Cibola piirkond, aga teistele ekspeditsiooni tegelastele oli see vaid väike mudaonni küla. Pettunud Coronado siis jagas ekspeditsiooni mitmeteks väiksemateks gruppideks. Üks liikus läände Colorado jõe poole, teine jõudis hopide külla, kolmas läks loode suunas ja jõudis Grand Kanjoni juurde, neljas grupp Hernando de Alvarado juhtimisel uuris ülem Rio Grandet. Talvel Coronado liigutas oma armee Rio Grande juurde ja vallutas tiguexi külad tänapäeva Albequerque piirkonnas. Nendes tiguexi külades kuulsid hispaanlased rikkast maast põhjas, mille nimi oli Quivira. Kevadel 1541 Coronado siis hakkas liikuma põhjapoole, et seda legendaarset maad leida.
Leidnud eesmärgi, leitakse ka tõde. Kristlik nägemus elust kui pidevast kulgemisest jätab ikkagi pisut lahtiseks selle, kuidas ära tunda oma õige missioon. USA edeleosas elavad Ameerika kodakondsusest keeldunud hopi-indiaanlased, kes on suutnud säilitada imetlusväärse ettekujutuse loodusest, inimesest ja elu eesmärkidest. Neid peetakse vabadeks inimesteks, kelle elu juhib vaid üks põhimõte: kaitsta Maa energiat, planeedi elu ning inimkonda. Tänapäeva hopide peamiseks postulaadiks on inimese sakraalne, jumalik roll. Nad usuvad, et iga väiksemgi tõuge, tühiseimgi sõna ja mõte võivad tekitada universumis pöördumatuid muutusi. Sellest tingituna kannavad nad põlvest põlve edasi muistendeid maailmast, mis pidevalt hävib, tekib ja muundub. Hopid peavadki end prohvetiteks, kelle ülesandeks on ühiskonda eesootavate ohtude eest hoiatada. Nende ülim spirituaalsus,
Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Näiteks Hopi indiaanlaste keeles pole spetsiaalseid grammatilisi vahendeid mineviku, oleviku ja 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse tuleviku eristamiseks, mistõttu võib oletada, et Hopide arusaam ajast on hoopis teistsugune kui meil. Diskursus Diskursus viis millestki rääkida, reeglid mis juhivad seda mida mingi asja kohta on tavaks öelda; näiteks Euroopa Liidu diksursus kujutab endast kõike seda, mida Euroopa Liidu kohta öeldakse ja reegleid mis juhivad Euroopa Liidust rääkimist või kirjutamist. Michel Foucault ajalooline diskursuseanalüüs. Uurib seda, kuidas mingite
Arvatakse, et Daruma nukud toovad õnne. Kokeshi 5 nukud on lihtsad puust mänguasjad. Neil on silindriline keha ja need kujutavad väikeseid tüdrukuid. (History of Dolls) Hopi Kachina nukud on nukud, mille on valmistanud Hopid, Ameerika pärismaalased kirde Arizonast. Nende arvamuse järgi on Kachinad jumalate hinged, looduslikud elemendid või loomad, või siis Hopide surnud esivanemad. Hopid usuvad, et igal aastal alates talvisest pööripäevast kuni kesk juulini, käivad need hinged, kui jumalate sõnumitoojad, külades Foto 5. Daruma nukk tantsimas ja laulmas, et tuua head vilja õnne ja lastele kingitusi. (History of Dolls) Matrjoška nukud on vene rahvuslikud nukud, mis on valmistatud puust ja kirevalt maalitud. Iga nuku sees on järgmine samasugune kuid veidi väiksem nukk. Tavaliselt on Matrjoškades 3
Suguharuti ja piirkonniti olid abiellumistavandid väga erinevad. Jõukamad Looderanniku tlingitid korraldasid rahvarohkeid pulmapidusid, kus jagati hinnalisi kinke. Preeriates võlus nooruk oma väljavalitut vilepillil armuviise puhudes. Õhtul istuti pruudi tipii läheduses, sõba üle peade, et uudishimulikud möödujad ära ei tunneks, ja puhuti juttu, et vastastikustes tunnetes selgusele jõuda. Hilisematel aegadel kinkis jõukam peig pruudi perekonnale hobuseid. Edelapiirkonna hopide abielu oli alles siis ametlikult kinnitatud, kui ämmad koos, ühes kausis, juukseid pesid. Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Kindlamaid tõendeid Ameerika jääaegsetest küttidest saadi aastal 1926, mil Folsomist New Mexicost leiti 10 000 aasta vanused hoolikalt vormitud kivist odaotsad. 1932. aastal kaevati Clovises New Mexicos välja veelgi vanemalt rahvalt pärinevad kuni 12 000 aasta vanused odaotsad. Kütid, kes
Suguharuti ja piirkonniti olid abiellumistavandid väga erinevad. Jõukamad Looderanniku tlingitid korraldasid rahvarohkeid pulmapidusid, kus jagati hinnalisi kinke. Preeriates võlus nooruk oma väljavalitut vilepillil armuviise puhudes. Õhtul istuti pruudi tipii läheduses, sõba üle peade, et uudishimulikud möödujad ära ei tunneks, ja puhuti juttu, et vastastikustes tunnetes selgusele jõuda. Hilisematel aegadel kinkis jõukam peig pruudi perekonnale hobuseid. Edelapiirkonna hopide abielu oli alles siis ametlikult kinnitatud, kui ämmad koos, ühes kausis, juukseid pesid. Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Kindlamaid tõendeid Ameerika jääaegsetest küttidest saadi aastal 1926, mil Folsomist New Mexicost leiti 10 000 aasta vanused hoolikalt vormitud kivist odaotsad. 1932. aastal kaevati Clovises New Mexicos välja veelgi vanemalt rahvalt pärinevad kuni 12 000 aasta vanused odaotsad. Kütid, kes
8.3 Huvigrupid Sotsiaalne grupp, mille teke ei baseeru eal, sugulusel, abielul, võib tekkida vabatahtli- kult või sunduse läbi (näit armee), ühiste huvide ajel (majand, poliit, hobid, amet). Selliseid huvigruppe leidub ka eelindustriaalsetes kultuurides — näit kultuuri säi- litamiseks (laulud, tants, müüdid). Põhjus võib veel olla ühine elamus või salateadmine — religioossed grupid. Näite- na on toodud Peyóte rituaal indiaanlastel. Hopide vihmategijad. Pueblo indiaanlaste külas Santo Domingos eksisteeris lisaks sugulusgruppidele veel 12 salaühingut, igaüks oma maja, varustuse, rituaalide, sala- teadmistega. Enamus neist tegeles ravitsemisega, lisaks sõjameeste ühing, mille liik- meks saamiseks tuli vaenlane tappa ja skalpeerida. Põhitegevus oligi skalpide võtmine. 8.4 Sotsiaalne kihistumine 8.4.1 Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon
Keel ja mõtlemine Edward Sapir & Benjamin Lee Worf – lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Näiteks Hopi indiaanlaste keeles pole spetsiaalseid grammatilisi vahendeid mineviku, oleviku ja tuleviku eristamiseks, mistõttu võib oletada, et Hopide arusaam ajast on hoopis teistsugune kui meil. Diskursus Diskursus – viis millestki rääkida, reeglid mis juhivad seda mida mingi asja kohta on tavaks öelda; näiteks Euroopa Liidu diksursus kujutab endast kõike seda, mida Euroopa Liidu kohta öeldakse ja reegleid mis juhivad Euroopa Liidust rääkimist või kirjutamist. Michel Foucault – ajalooline diskursuseanalüüs. Uurib seda, kuidas mingite teemade kajastamine
annaabi.ee 
