4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt Kütusekoguse kontroll ja reguleerimine Plokkpumpasid kontrollitakse ja reguleeritakse tsehhis katse- reguleerstendil. Selleks: 1. Katsestendis pannakse pump tööle ½ norm pööretel 2. Kütuselatt pannakse asendisse MAX 3
Kuna tööajal klapp kuumenedes pikeneb, siis peab tal olema ruumi (paisumispilu).Vastasel korral klapp ei saa tihedalt sulgeda pesa ,,Põleb ära". Õige paisumis pilu määrab remondijuhend.See või olla kas külma või kuuma mootorig korral: S:0,35-0,40 V:0,45-0,50 Klapi paisumis pilu saab kontrolida silindris survrtakti lõpul ja töötakti alguses, selleks on rihma seibil (hoorattal) märgistus.Mis tavaliselt näitab esimese silindri kolvi surnudseisu.Peab teadma mootori silindrite tööjärjekorda:1-3-4-2 või 1-2-4-3 Paiusmis pilu eemaldamiseks eemaldatakse klapikambri kaas
täielikult. Tulemuseks on seega hea vibratsiooni isoleerimine. Juhtpuksid tagavad optimaalse juhtimise ja määrimise ning vähendavad sellega kaarvedrude ja juhtpukside vahelist hõõrdumist vedrukanalis. Mootori väändemoment kandub kaarvedrude kaudu äärikule. Äärik on needitud sekundaarse hooratta külge ja selle keeled lähevad kaarvedrude vahele. Sekundaarne hooratas kasvatab oma massiga aeglustusmomenti käigukasti poolel. Soojuse eemaldamise tõhustamiseks on hoorattal ventilatsiooniavad. Kuna väändesummuti on integreeritud kahemassilise hoorattasse, kasutatakse sidurilamelli tihti algse mudelina ilma väändesummutita. Ehitus DCT sidur · Kahe siduriga siduripakk · Korraga pidevalt töös üks sidur DSG sidur · Siduripakkidega element · Korraga ühendatud üks pakk · Sidur on õli sees Tsentrifugaalsidur · Töötab tsentrifugaaljõu mõjul, mootori pöörete tõustes liiguvad raskusvihid vastu trummlit ja see paneb liikuma tööorgani.
silindri või silindrite summaarne töömaht g) mootori surveaste – mootori silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. See näitaja mõjutab otseselt mootori tehnilisi parameetreid ja määrab kasutatava kütuse omadused h) mootori indikaatorvõimsus – mootori poolt arendatav üldine võimsus, mis määratakse tema indikaatordiagrammi alusel i) mootori efektiivvõimsus – mootori poolt arendatav kasulik võimusus mõõdetuna hoorattal j) mootori maksimaalne pöördemoment – saavutatakse reeglina madalama mootori võlli pöörlemissagedusel kui efektiivvõimsus k) mootori võlli pöörlemissagedused, mille juures mootor arendab max võimsust või max pöördemomenti l) kütuse erikulu – iseloomustab kütuse kasutamise efektiivsust ja väljendatakse ühikuga g/hj t. 5. Elektriliste jõuallikate liigitus. 1) tarbitava voolu liik: a) alalisvool b) vahelduvvool, mis
need kõrvaldatakse sette väljalaskmise teel. STARTER KÄIVITUSSÜSTEEM Koosneb Aku, starteri nupp, lülitusrelle, lülitusrelee südamik, lülitusrelee kondaktid, tõmberelle, tõmbe -relee südamik, peakondaktid, pendiks, hoorattal olev hammas- vöö, starteri mootor, jõuvoolu ahel, juhtvoolu ahel. Tööpõhimõte: Akust läheb mõõda jõuahelat välja nn töövool, mis jääb starteri tõmberelee kontaktile
sõltuvalt kindlatest võimetest ja rakendusest, on tuntud kui elektrooniline pidurdusjõukontroll (EBD), haardumiskontrollsüsteem, hädapidurdusabi või elektrooniline stabiilsuse kontroll. Antiblokeerumise süsteemid arendati esialgu lennukitele aastal 1929, Prantsuse auto ja lennukiinseneri, Gabriel Voisingu poolt. Varajasem süsteem kandis nime Dunlopi Maxaret süsteem, esitletud 1950-ndatel ja see on endiselt kasutusel mõnel lennukimudelil. Need süsteemid on kasutusel hoorattal ja klapikinnitusel, mis toidab pidurite silindreid. Hooratas on kinnitatud trumliga, mis veereb samal kiirusel kui ratas. Normaalse pidurduse korral trummel ja hooratas tiirlevad samal kiirusel, kui ratas aeglustub äkitselt, teeb trummel sama, jättes hooratta kiiremini tiirlema. See põhjustab klapi avanemist, lubades väikese koguse pidurivedeliku läbida peasilindrist kohalikku mahutisse, vähendades survet silindris ja vabastades piduri
pidurid. 8.mootori väntmeh. Rikked ja nende avastamine. Väntmehanimsi põhilisteks vigateks on liugsaalede kulumine. Kepsu sõrme puksi kulumine , pikkilõtku seibide kulumine, kolvirõngast kulumine ning kolbide purunemine. Soovitatav olek saaled peale igat remonti vahetada. Sama kergema remondi puhul kolvirõngastega kui kolbe pole vaja vahetada. Kolbide vahetamist ja silindrite puurimist tehakse peale mõõtmist vastavalt vajadusele. Peale mõõtmist tuleks väntvõll lihvida. Hoorattal võib minna hammasvöö kulumine või purunemine või siduri tööpinna kulumine. Peale mõõtmist saab teada kas on kulunud.Tavaliselt eeldab väntmehanismi riket õlisurve langust või mõnes silindris töö katkemine.Surve karterituulutuses.Õlikulu suurenemine. Kolin mootoris. Jämedam kolin raamsaaled, heledam kolin kepsusaaled (gaasi järsul lisamisel). 9.automaat kasti th. Lastakse käigukast soojaks lastakse välja käigukasti õli vahetatakse õlifilter
4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt Kui γ ei vasta tehase poolt ettenähtud väärtustele, või soovime muuta γ seoses teise kütusesordi kasutusele võttmisega tuleb teostada γ reguleerimine ja individuaal pumpade korral kus KKP saab liikumise nukkvõlli nukilt, siis siin
süütepooli südamikust ca 2 ... 3 mm. Keraamilist isolaatorit läbib keskelektroodi varras, mille Süütemomenti saab seada süütepooli aluse nihutamisega. välisotsal on keere kõrgepinge juhtme otsaku kinnitami- Selleks on aluse kinnituskruvide avad piklikud. Seadmi - seks. Kere ülemine serv on valtsitud isolaatori keskosa ast- seks on hoorattal ja karteril enamasti vastavad märgid. Kui melisele äärisele. Gaaside läbipääsu kere ja isolaatori neid pole, saab süütemomenti (katkesti kontakti lahutamise vahelt tõkestatakse vasest rõngastihenditega. algust) määrata kolvi kauguse järgi ü. s. seisust. Elektroodidevaheline pilu on eri süüteseadrneil erinev. Kontaktivahet (0,3 . . . 0,4 mm) saab seada liikumatu kon- Suurimat pilu võimaldab türistorsüüde -- 0,8 . . . 1,0 mm.
annaabi.ee 
