Seitse Eesti kõige põnevamat inimese poolt loodud rajatist 1. Kadrioru loss.1725 aastal Peeter I käsul rajatud barokk stiilis loss. Väga kaunis ning hästi säilinud(renoveeritud) hoone. Kindlasti üks Euroopa ilusamaid. 2. Kõpu tuletorn 16 sajandil ehitatud. Eesti vanim tuletorn. Kõpu tuletorn on teadaolevalt maailma kõige vanem töötav majakas 3. Kuressaare piiskopilinnus. Kivilinnuse ehitus algas 13 sajandi lõpp. Väga hästi säilinud hoonestik. Tasub kindlasti külastada. Suviti toimub palju erinevaid üritusi. 4. Tartu ülikool. Eesti suurim ja vanim ülikool. Asutatud 1632. Maailma tasemel ülikool. 2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuse tabelis Tartu ülikooli 187. kohale 12 000 maailma kõrgkooli seas. 5. Tallinna Laululava. Eestlaste üks tähtsamaid ühtsuse objekte. Ehitatud 1959, Mahutab umbes 15000 lauljat. 6. Vabadussõja võidusammas
3...106711.107749.0.111456.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0. 0....0.YB-tfdh1UXw#imgrc=s2S62aXlgNAtiM https://www.google.ee/search?rlz=1C1GGRV_enEE761EE761&biw=1280&bih=869&tbm=isch&sa=1&q=rapla +linn+&oq=rapla+linn+&gs_l=psy-ab.3...106711.107749.0.111456.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0. 0....0.YB-tfdh1UXw#imgrc=v9UAZIIadYlJIM: http://kultuur.elu.ee/ke513_susla.htm https://sites.google.com/site/raplalinn/_/rsrc/1401120548780/rapla-linna-hoonestik-enne-ja-nueued/rapla- teed/image_gallery%20%287%29.jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fa/Rapla_KEK.JPG https://et.wikipedia.org/wiki/Rapla#/media/File:Rapla_kivisild1.jpg https://et.wikipedia.org/wiki/Rapla#/media/File:Rapla,_pangahoone_Tallinna_mnt_12_(1).jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/29/Kalevipoja_luisk.jpg https://www.facebook.com/273959412257/photos/a.10152427593172258.1073741826.273959412257/101 52427593117258/?type=3&theater https://upload
pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hoone ehitati ümber muuseum-kontserdisaaliks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest. Kuigi juba 1949. aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised
mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi 1880-1885. Nolckeni projekt osundab ohtralt Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith), kuid ei kopeeri seda plaanilahenduses, mis oma veidrate käikudega viitab diletandist arhitektuurihuvilise loomingule. Loss on säilinud keskmiselt hästi ning kuulub kohalikule omavalitsusele, mis seda aktiivselt restaureerib. Taastatud on lossile algselt omane kiltkivikatus. Mõisaansambli ülejäänud hoonestik on kohati laokil, kohati kasutusel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessanss ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Kõrvalruumide algne sisekujundus ei ole säilinud. Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi lõpus) seisis suurel rändrahnul 1937. aastani Belvedere Apollo pronkskoopia, mille presidnet Konstantin Päts, pärast külaskäiku
Nigulistele tähtis koht. Eelkõige kasutati kirikut siiski kaubalaona, kaitseülesannetele kohandatud oli ta vaid erandlikel juhtudel. 15. sajandil toimusid ulatuslikud ümberehitused, mis andsid kiriku koorile ja kolmelöövilisele pikihoonele kuni tänaseni säilinud üldilme. Barokne õhuliste galeriidega torn kerkis läbi mitme sajandi järk-järgult kõrgemaks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest. Kuigi juba 1949. aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel.
Sademed suudavad linna poolt tarbitavast veekogusest taastada vaid 35%. Põhjuseks on sademetena langeva ja põhjaveehorisontidest väljapumbatava veekoguse ebavõrdsus. Kuid märksa olulisemaks mõjutajaks on üleni asfalteeritud, betoneeritud, tihedalt hoonestatud linnade tehismaastik, mis ei lase sel napil veekogusel, mis vihmana langeb, pinnasesse imbuda. Mõningates kohtades maailmas on peamiseks joogiveeks põhjavesi ning suure pumpamise tagajärjel on hakanud linna hoonestik vajuma. (Kaasik 1990: 86-88) 8 1.4. Vee puhastamine Rannikumere reostumine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Sellist reostus võib leida tiheda inimasustusega ja suure tööstuskontsentratsiooniga piirkondades. Reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale, siis on kõige reostatum just rannalähedane meri. Selleks, et hoida rannikualasid puhtamana ja
vähem maad kui riigi käes, umbes kolmandik. Riik teostas reduktsiooni ehk võttis osadelt mõisnikelt mõisa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad. Ametkonnad jagunesid vakusteks, talurahva üle mõistis kohut vakusekohus. Talupoegade õigused Saaremaal olid suuremad kui mandril. Seda tõestavad rikkalik hoonestik ja elamu avarus. Siiski olid kõige rõhuvamad ka nende jaoks mõisakoormised. Liivi sõja ajal põgenes saarele ka mõjukaid inimesi, kaupmehi ja käsitöölisi. Alevik kasvas jaa 1563. aastal sai hertsog Magnuse antud õigustega Kuressaarest linn. Kuressaare oli tähtis sadamalinn, tähtis vilja väljaveos. 2. Eesti kolme kuninga valduses. Poola aeg Lõuna-Eestis Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa
·16. sajandi alguseks ületas nende arv 200 ning ·Liivi Sõja alguseks oli Eesti territooriumil juba 486 mõisat ·19. sajandi keskpaiku oli Eestis umbes 1120 mõisat. Keskajast uusajani kujutas mõis endast tagasihoidlikku laagrikohta või peavarju. Seal asus ajutiselt või püsivalt mõisaomaniku asemik - foogt või siis maarahva hulgast tööde juhatajaks värvatud kubjas. Mõisa omanikud ise elasid linnades või ordu-ja piiskopilossides. Mõisa hoonestik koosnes elumajast ja tavaliselt veel tallist ja rehest. Nende ehitustehnika põhines olulises osas maarahva ehitustraditsioonidel. Talutubadest erinesid mõisa eluruumid siseplaani, klaasakende ja kohati tapetseeritud seinte poolest. 15.-16. sajandi vahetusest hoogustus teoorjusliku mõisamajanduse areng, kuna kujunesid soodsad tingimused vilja eksportimiseks Läände ning mõisnikel tekkis majanduslik huvitatus oma põldude laiendamiseks
Viimati täiendatud 09.02.13 91 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a foogt või kubjas. Mõisnikud elasid ise, vähemalt talveajal, kas linnades või ordu- ja piiskopilinnustes (sisuliselt olid needki mõisad - suurmõisad, jäädes nendeks ka edaspidi). Sellepärast koosnes tavalise mõisa hoonestik elumajast, mida algusest peale kutsuti mõisa häärberiks ja tavaliselt veel tallist ja rehest. Tollal (17. saj) olid mõisad välimuselt paljus talude sarnased: häärber oli õlgkatusega 1-korruseline palk- või kivihoone, parki ei olnud. Üsna rustikaalne lahendus, võib selle kohta öelda. Talurahva rehielamust erines see vaid oma Saksamaa elamutüübi mõjul rajatud siseplaani poolest (paljud sisserändajad-mõisnikud olid pärit Saksamaalt)
annaabi.ee 
