tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Viimastel aastatel on meie vooluveekogudel taastatud kunagisi paisjärvi või rajatud uusi. Eesmärgid on ahvatlevad: odav elektrienergia, töötav vesiveski või lihtsalt silmailu ja ujumisvõimalusi pakkuva veepeegli loomine. Kuid paisjärved kätkevad endas tõsiseid ohte, mida alahinnates tekitame majandusliku kasu kõrval nii loodusele kui ka endale algul vähemärgatavat, kuid aja jooksul järjest enam hoomatavat kahju. Hüdroenergia tootmine vähendab fossiilsete kütuste Eesti tingimustes põlevkivi põletamist ja seega ka atmosfääri saastamist. Hüdroenergiaga seonduvat käsitletakse liiga ühekülgselt: kasu kõrval ei mainita selle energia saamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Rajatav paisjärv kui energiapotentsiaali vältimatu eeldus mõjutab tavaliselt kõige tugevamini vooluveekogu kalastikku, aga ka selgrootuid, näiteks ebapärlikarpi, paksuseinalist jõekarpi, jõgihobu jt
kolmapäeviti ja reedeti ei sööda piima-, liha- ja munatoite; ei kasutata toite verest; alkoholi tarbimine on lubatud PAASTUAJAST JA ÜLESTÕUSMISPÜHADEST: Ülestõusmispühadele eelnevad 40 päeva on vaieldamatult ristiusu kalendri keskmeks. Kuus ja pool nädalat, mis eelnevad Kristuse surnuist ülestõusmisele, sisaldavad endas palju tähendust, nii saladuslikku (müsteeriumile omast) kui ka meie mõistusele ja hingele hoomatavat. Nii nagu on laialt levinud komme, et inimesed teevad endale plaane uueks aastaks, nii on Läänekirikus ka üsna laialt levinud komme, et inimesed teevad endale paastuplaane. See on n.ö. valmistumine kirikukalendri kõige suuremaks pühaks. Plaanide hulka võib kuuluda nii mitmeidki asju: kes loobub magusast, kes liigsest soolasest, kes liigsest televiisori vaatamisest, kes alkoholist, jne. Mis iganes meie plaanid, paastuaja kolmeks distsipliiniks on
autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Tema kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid, innovaatoreid. Usk, mis pidi olema rahvale oopiumiks, keelati. Vähemalt usk Jumalasse, asemele pakuti reaalsemat, lihtsamini hoomatavat Stalini isikukultust. Kogu süsteem ja maailmakorraldus pidi olema ratsionaalne, selge mõistusega seletatav. Seetõttu on mõistetav, et meister oma raamatuga unustati, Woland saatjaskonnaga tembeldati pelgalt kõhurääkijateks ja silmamoondajateks kõigele leiti ratsionaalne seletus. Arvan, et riigikord, mis oli kõrvale heitnud meistri, kaotas kõige rohkem. Oma kitsarinnalisuses ei suutnud see eristada terasid sõkaldest ning eelistas tõeliselt
autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Tema kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid, innovaatoreid. Usk, mis pidi olema rahvale oopiumiks, keelati. Vähemalt usk Jumalasse, asemele pakuti reaalsemat, lihtsamini hoomatavat Stalini isikukultust. Kogu süsteem ja maailmakorraldus pidi olema ratsionaalne, selge mõistusega seletatav. Seetõttu on mõistetav, et meister oma raamatuga unustati, Woland saatjaskonnaga tembeldati pelgalt kõhurääkijateks ja silmamoondajateks kõigele leiti ratsionaalne seletus. Arvan, et riigikord, mis oli kõrvale heitnud meistri, kaotas kõige rohkem. Oma kitsarinnalisuses ei suutnud see eristada terasid sõkaldest ning eelistas tõeliselt
Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Tema kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles ehitada kommunistlikku riiki, kartis teisitimõtlejaid, innovaatoreid. Usk, mis pidi olema rahvale oopiumiks, keelati. Vähemalt usk Jumalasse, asemele pakuti reaalsemat, lihtsamini hoomatavat Stalini isikukultust. Kogu süsteem ja maailmakorraldus pidi olema ratsionaalne, selge mõistusega seletatav. Seetõttu on mõistetav, et meister oma raamatuga unustati, Woland saatjaskonnaga tembeldati pelgalt kõhurääkijateks ja silmamoondajateks kõigele leiti ratsionaalne seletus. Arvan, et riigikord, mis oli kõrvale heitnud meistri, kaotas kõige rohkem. Oma kitsarinnalisuses ei suutnud see eristada terasid sõkaldest ning eelistas tõeliselt
Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed. Uusaja filosoofiale on omased valgustuslikud ideed, mida iseloomustab usk mõistusesse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist. Liigub kahes suunas: ratsionalism (tõelust on võimalik hoomata mõtlemise printsiipidest lähtudes) ning empirism (tunnetuse alusena nähakse meelelist kogemust). 20. sajandi filosoofia tunnuseks on teadmiste kasv tehnikas ja teaduses
ühe tempo ja samal moel, siis võib olla asjad halvemini meeles, kui teisel inimesel, kes kordaks eri moel, korrastatult ja süstemaatiliselt. - Optimaalne hulk materjali, materjali organiseerimine kompadeks/känkudeks (George Miller: vahetu mälu mahu piirang 7±2 k.) Kui materjali on liigselt ning see on segamini, ei ole võimalik sellest midagi meelde jätta; ent hõlmatavat ja hoomatavat saab paremini. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks on komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist ühe mõtestatud tervikuga. - Materjali mõtestatus, seostamine olemasolevate teadmistega. 2. Mälus säilitamine. Säilitamise protsess on seotud uue lisamise ja vana taandamisega. Uue teabe seostamine eelnevaga; Kaheks põhitegevuseks on kustutamine, pidurdumine
muidu hägustuks võrreldavus lootusetult; õppimise huvides on mõnevõrra laiendatud originaalselgitusi. 122 H.Kelseni järgi on sunniakti tähistav z piiritletav iseseisva primaarse osanormina, kuna tingimusterea üksikud liikmed (kui a ja kui b ja kui c jne) kujutavad endast igaüks sekundaarseid osanorme. I.Tammelo märgib, et "KELSENi õigusnormi struktuuri käsitelu tähendab hoomatavat edusammu õigusnormi struktuuriküsimuste uurimisel, ent ei ammendav ega rahuldav pole ta 1 ometi kaugeltki mitte". Meile sellest aga piisab, sest järgnev kriitika on eeldus I.Tammelo originaalsele õigusnormi struktuuri käsitusele, mis on iseenesest väga tähelepanu vääriv, kuid mida loengumapis ei käsitleta. Leiame, et I.Tammelo käsitlus õigusnormi põhivalemist oleks pigem magistriõppe teema. Refereerime lühidalt tema põhjal vaid normativistliku
annaabi.ee 
