ladinakeelne pealkiri ütleb, et seda alustas Hubert van Eyck(,,suurim kõigist") ja lõpetas tema vend Jan van Eyck(,,kunstides teine") Jodocus Vydti ülesandel ning et 6.mail 1432 pühitseti altar sisse. Kuigi ta ei tundnud perspektiivireegleid, jõudis ta intuitiivsel teel üsna lähedale sellele, mille saavutasid itaallased matemaatilisel teel. Ta nägi looduse harmoonias, kõiges elavas jumalikku alget, vaatles kõike analüüsides ning iga isik või ese tema pildil on kujutatud ülima hoolikuse ja täpsusega. Ometi ei mõju tema maalid detailimaalina, vaid ühtse tervikuna. Ka ei ole tema maalides midagi juhuslikku ning kõik on hoolikalt läbimõeldud. Eyck oli ka silmapaistev portretist ning teda võib pidada üheks portreekunsti kui iseseisva kunstizanri rajajaks. Portreed oli tavaliselt neutraalse tumeda taustaga, kujutatava pea oli ¾ pöördes vaatega vasakule. Nägu oli tavaliselt tugevalt valgustatud, nii oli seal eriti hästi näha valguse-varju mängu. Isikud portreedel on
väga heaks. Tööülesandeid täitsin alati nii korrektselt kui võimalik, hindasin viiega. Töötamise kiiruse hindasin heaks, kuna näiteks kauba väljapanekul läks tihtipeale kauem aega võrreldes vanade olijatega kuna hakkasin kaupu ümber paigutama realiseerimistähtaegade järgi. Vastutustunne tööülesannete täitmisel hindasin väga heaks, sest kui midagi valesti tegin siis julgesin selle eest ka vastutust kanda. Säästlikkuse ja hoolikuse töötamisel seadmete ja kulumaterjalidega hindasin väga heak kuna kasutasin alati võimalikult kokkuhoidlikult kõike, mis kulub. Tegevuse paindlikkuse hindasin väga heaks kuna tehes ühte tööd ja kui oli vaja kohe teist tegema hakata suutsin kiiresti ümber lülituda ja mul polnud erinevate tööde vastu kunagi midagi, pigem võtsin neid boonusena. Koostöövalmiduse meeskonnas hindasin väga heaks sellepärast, et kui kellelgi oli abi vaja, ulatasin alati oma abikäe ja vastupidi
Genti altari sõnumit võib mitmeti tõlgendada. Alumistel paneelidel on näha, kuidas suur hulk inimesi tahab osa saada Kristuse austamistseremooniast. Üleval seisvad Aadam ja Eeva võivad kuulda küll inglite hingestatud laulu ja pühalikku orelimuusikat, ent muusikaparadiisi neid ei lasta. Praegu asub maal Belgias Genti linnas. Jan van Eyck nägi looduse harmoonias, kõiges elavas jumalikku alget, vaatles kõike analüüsides ning iga isik või ese tema pildil on kujutatud ülima hoolikuse ja täpsusega. Ometi ei mõju tema maalid detailimaalina, vaid ühtse tervikuna. Ka ei ole tema maalides midagi juhuslikku ning kõik on hoolikalt läbimõeldud. 5 Kasutatud kirjandus 1. Silmaringi teatmik "Kunst" Robert Cumming 2. http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Eych/index.html 3. http://www.hot.ee/renessanss/Madalmaad/skulptuur.htm 6 7 8 9
viimistlus. Plokid nummerdati ja laoti mõnikord ilma igasuguse sidevahendita üksteisele. Üldjuhul kasutati nende liitmiseks maa-aluste käikude kaevamisel saadud pinnasest valmistatud vedelat mudasegu. Seejärel tasandati nende välispind vasest pöitlite abil. Lõplikuks kontrolliks asetati vastu ploki pinda värskelt värvitud laud ja seejärel lihviti maha kõik kõrgemad kohad, kuhu värv oli jälje jätnud. Lihviti äärmise hoolikuse ja täpsusega. Plokkide transport oli keeruline probleem. Iga kiviploki kaal oli umbes 2,5 tonni, mõni plokk kuni 15 ning isegi 70 tonni. Esmalt ehitati kivimurrust püramiidini tee, mida mööda siis köite abil veeti rullidele toetuvad puureed sihtkohta. Kuigi egiptlased tundsid ratast ja vankrit, ei kasutanud neid kivide vedamisel, sest need purunesid kergesti. Loomi tööjõuna ei kasutatud, sest eeslid ja muulad olid selleks liiga nõrgad ja kallid. Inimesi aga hinnati
10 Kokkuvõte Riiuli valmistamine võttis üsna suure hulga meie ajast. Kuna teha tuli nii mõnedki muudatused, läks tööaeg natuke pikemaks, kui esialgu arvatud. Me ise oleme oma tööga enam-vähem rahul, kuigi nii mõndagi oleks saanud teha paremini, täpsemini, hoolikamalt ja ilma vigadeta. Töö käigus ilmnesid nii mõnedki vead, mida oleks saanud suurema hoolikuse ja tähelepanelikkusega vältida. Kui me olime algselt riiuli kokku pannud, tuli välja, et riiuli vahesein ja koht, kuhu pidid tulema sahtlid, ei olnud alt ja ülevalt samade mõõduga, kuid erinevus polnud just väga suur, ainult paar millimeetrit. See ei olnud eriti suur probleem, kuna sahtlitele pidi nagunii jääma natuke liikumisruumi, et nad saaks ikka kinni ja lahti käia. Teine aspekt, mille kallal me ise kohe kindlasti nuriseks, oleks puhastamisel ilmnenud rumal apsakas
saada. Tuli ilma hakkama saada. 1891. aasta sügisel asus Ants teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll,kuid ta lihtsalt ei tahtnud ülepeakaela kihutada maale, kuhu pidi jääma pikkadeks õpinguaastateks, vaid sammuda jalamehena läbi Saksamaa, saada lähemalt tundma sealset elu-olu. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Hoolikuse ja hasardiga sukeldus mees nüüd akadeemilisse stuudiumi. Õppejõududele paistis ta silma erilise töökuse ja visadusega ning viidi juba paari kuu pärast elementaarosakonna madalamast klassist edasi järgmisse.1893.a. viidi Laikmaa elementaarosakonnast üle ettevalmistusosakonda, kus tuli alustada antiigiklassis kipsi joonistamisest. Ülihoolikas kipsipeade joonistamine polnud tulevasele portretistile kindlasti üleliigne - nõnda õpiti
Iseloomustuse osi 1. Karakteri moraalne külg väljendub hoolivas vüi kalgis suhtumises ümberitsevasse keskkonda. Suhtumist teistesse inimestesse näitavas kollektiivsus, uhkus, kõrkus, hoolimatus, koostöövalmidus, siirus, taktitunne, aga ka sõdametus, kinnisus, jõhkrus, põlgus,isekus. Suhtumine endasse väljendub nõudlikkuses, tagasihoidlikkuses, häbelikkuses, egoismis. Töössuhetumise üle saab otsustada algatusvõime,kohusetundlikkuse, säästlikkuse, virkuse, hoolikuse kuulekuse,visaduse ja neile vastlike omaduste passiivsuse,lohakuse, laiskuse alusel. Asjadess suhtumise näitajaks on korralikkus, säästlikkus, heldus, ihnsus, hooletus või hoolimatus. 2. Karakteri hateline külg Tahteomaduse on peetud iseloomu juhtivateks joonteks. Iseloomulikke omadusi: visadus, enesekontroll, enesekundlus, kannatlikkus,püüdlikus,iseseisvus. 3. Karakteri emotsionaalset külge näitab inimese valitsev meeleolu,see, kas tema puhul on